Erinbegenning ezuinde shaynalyp, órkeniyetti «Orbittin» kýiine týsken qazaq tilining qazirgi jaghdayy mәz emes. «Ishi pysqan» deputat ta, mәngirip jýrgen ministr de, tipti «auyldan shyqqan» ataghy darday әkim de, kóbinese «últaralyq tepe-tendikti» saqtau ýshin (?) memlekettik tilmen tenestirilgen resmy tilde sóileydi. Ýide de, týzde de. Qazaq elindegi memlekettik til (yaghni, qazaq tili) turaly danq pen daqpyrt kóp, pәtuәli pikir de kóp, aitylyp jatqan. Bәrimiz bilemiz. Kóp... kóp... nәtiyje biraq joq. NEGE?

Erinbegenning ezuinde shaynalyp, órkeniyetti «Orbittin» kýiine týsken qazaq tilining qazirgi jaghdayy mәz emes. «Ishi pysqan» deputat ta, mәngirip jýrgen ministr de, tipti «auyldan shyqqan» ataghy darday әkim de, kóbinese «últaralyq tepe-tendikti» saqtau ýshin (?) memlekettik tilmen tenestirilgen resmy tilde sóileydi. Ýide de, týzde de. Qazaq elindegi memlekettik til (yaghni, qazaq tili) turaly danq pen daqpyrt kóp, pәtuәli pikir de kóp, aitylyp jatqan. Bәrimiz bilemiz. Kóp... kóp... nәtiyje biraq joq. NEGE?

«Sayasat sahnasyndaghy oinap jýrgen rólderi aqjem» bolyp, toza bastaghan kezde keybireuler (mәselen, Svoiyk, Quanyshalin siyaqtylar) ózderining «tiri» ekendikterin bildiru ýshin kókpargha ainalghan qazaqtyng tilin anda-sanda dodagha salyp qoyady. Qazaqtyng ózi siyaqty, qazaqtyng tili de kónbis - múny qazaqtan basqanyng bәri bilip alghan. Jiyrma jylda qazaq tilining jyrtyghyn jamay almaghan halyqaralyq «Qazaq tili» degen qoghamdyq qordyng iyghyna shapan jauyp, ózin «mәngilik múraghatqa» shygharyp salu kerek. Svoik siyaqtylardyng «saghyzyna» ainalghan qayran da qayran qazaq tiline qorghan bola almaghan osynau qoghamnyng «zeynet jasyna» osy jetkeni - jetken. Óitkeni múndaghylardyng kópshiligi payghambar jasynan asyp, «tegin tengege» tistey qatyp qalghan. Jalpaq tilmen aitqanda, ataqtary darday akademikterimiz ben professorlarymyzdyng «akkumulyatorlary» otyrghan. Ol kisilerdi qoghamdyq júmystargha «jekkennen» tesik tenge payda joq qazaqtyng tiline. Múnday qoghamdardan góri ShAHANOV pen SARYM siyaqtylardyng enbekteri salmaqtyraq, әdilin aitu kerek.

Orystarda «Russkiy shanson» degen bir muzykalyq aghym bar. Osy aghymnyng qazirgi әnderining ishinde ataqty Asmolov aitatyn: «...ne sypi mne soli na ranu, ne govory na vzryv... ne sypi mne soli na ranu, ona eshe boliti...», - degen joldarmen qaytalanyp aitylatyn bir әni bar. Qazaqtyng tiline baylanysty Svoik degen sayasatkerding sózderin estigen kezde Asmolovtyng osy bir joldary esime týsti. Ózimizshe aitqanda, sayasatker «eski jaramyzdyng auzyn tyrnap» ketti. Jay tyrnap qana ketken joq, eski jaramyzgha ekilene-ekilene túz seuip ketti. Sonda Svoik bylay deydi: «... priydetsya ishoditi iz toy realii, chto gosudarstvennym yazykom v Kazahstane yavlyaetsya russkiy yazyk. V tom chisle blagodarya neobratimo sostoyavshemusya russkoyazychii kazahskih eliyt... vedi y samy patrioty negoduit, chto kazahskiy ne yavlyaetsya gosudarstvennym, y chto kazahskie je vlasty govoryat na russkom...»

Mine, bәrimiz bilip jýrsek te, eshkim ashyp aitpaytyn, eshkimning ashyp aitqysy kelmeytin shyndyqty Svoikting kózimizge shúqyp túryp kórsetkeni. Shyndyqty shyjghyryp túryp betimizge basqan sayasatkerding sonynan tas laqtyryp, әr týrli әngimemen әurelegenshe, til mәselesinde ózimiz (yaghny qazaqtar) nәtiyje beretin naqty iske kóshuge tiyispiz. Biraq qalay?

Svoik bylay dep «aqyl» aitady: «...dlya nachala ego (qazaq tilin aitady. M.M.) nado dovesty do urovnya mejnasionalinogo obsheniya...»

Dúrys pa aityp otyrghany? Dúp-dúrys. Alayda elimizding kez kelgen qalasynda qazaqstandyqtar (qazaqtar da) ózara orys tilinde sóilesedi. Shyndyq pa? Shyndyq búl da. Elimizding kez kelgen memlekettik mekemesinde (jekemenshikti aitpay-aq qoyayyq, óitkeni olardy «úryp óltiretin» ókimet joq) qajetti qújatyndy orys tilinde ghana «tep-tez» ala alasyn. Shyndyq pa búl? Áriyne shyndyq. Ghayyptan tayyp, qajet qújatyng qolyna qazaq tilinde tie qalatyn bolsa, ondaghy órip jýrgen qatelerden kóziniz qarauytyp, tiliniz saqaulanyp qalady. Qazaqsha «gәpirgende» balabaqshany esine týsiretin premier Mәsimovti aitpaghannyng ózinde, onyng ýkimetindegilerding toqsan payyzy memlekettik tildi mýmkin bolatynday dәrejede mengere almaghan. Búl da shyndyq. Svoik әdeyi aityp otyrghan siyaqty: «qazaq tilin últaralyq qatynas tiline ainaldyru kerek», - dep, óitkeni búl mýmkin emes qoy. Dәl qazirgi tanda. Óitkeni kóshedegi kók attyny toqtatyp alyp, «aynalayyn, qazaqsha sóileshi» dep talap qoya almaysyn. Búl mәseleni naqty jýzege asyru ýshin talaydan beri talayymyzdyng qauashaghymyzdy «qanghyrlatyp» kele jatqan «qazaq tili memlekettik til retinde kýndelikti qajettilikke ainalugha tiyis» degen úghymdy zandy týrde ainalysqa engizu qajet. Qajettilik tuyndamay qazaqtyng tili, Svoik aityp otyrghanday, últaralyq qatynas tiline de ainala almaydy. Osyndayda Áuezhan Qodar degen bir «qayratkerdin» jaqynda ghana «tarihta qazaq qalsyn ba, joq әlde qazaqtyng tili qalsyn ba?» dep Amerika ashqanday bolghany eriksiz esimizge týsedi. Negizi, Qodar siyaqtylardy «qoghamdyq kemege» әlsin-әlsin otyrghyza beru ýrdisinen dereu bas tartu qajet, óitkeni múndaylar Svoik siyaqtylardan eki ese qauipti. Últymyz ýshin. «Qazaq desen, ózine tiyedi» degendey, osy jerde Jasaral Quanyshalin degen «sanasyna sәule týspey» jýrgen sayasatkerdi de sózimizding sirәghysyna keltire ketkenimiz dúrys shyghar. Nege deysiz be?

Janaózen oqighasyn jaqsy paydalanyp, sayasat sahnasynda «memlekettik túlgha» dengeyine deyin kóterilgen (dәlirek aitqanda, keybireuler kóterip jatqan) Kozlov degen qogham qayratkeri bar. «Algha» degen tirkelmegen (tirkelmese, qalay partiya atanyp jýrgenine tanym bar) partiyanyng moyyndalmaghan kósemi. «Qazaq elining bolashaghy ýshin ot pen sugha týsuge bar» sayasatker deydi ol turaly keybireuler. Biraq búghan mening kýmәnim bar, óitkeni ómir boyy qazaq elinde túryp kele jatyp, sol qazaqtyng tilinde  «nan súrap jey almaytyn» Kozlov, bir auyz sózben aitqanda, «tarysy pisken partiyanyng tauyghy» bolyp jýrgen bireu ghana. Ózimning «jekemenshik» osynau tizimime men Marchenko, Shkoliniyk, Braun, Diyachenko siyaqtylardy da «qolym qaltyramay» qosa salamyn. «Men ne deymin, dombyram ne deydi» demekshi, jaqynda «sayasat sahnasyndaghy basty rólderdin» birinen ómir boyy dәmetip kele jatqan sayasatker Jasaral Quanyshalin «ózimen ózi әlek» bop jýrgen qaydaghy bir Kozlovty ózimizding danyshpan Abayymyzben bir qatargha qoyyp, tenestirdi de qoydy. «Kozlov - Abaymen teng túrghan túlgha», - dedi. Jaghympazdyq pen namyssyzdyqtyng búdan ótken týri bola qoymas, ózin ózi syilay biletin adam balasynda. Kýpirlik bolmasyn, sózbe-sóz keltire keteyik: «...ya dumay, chto Vladimira Kozlova mojno sravniti s Abaem Kunanbaevym...» Al kerek bolsa! «Óldin, Mamay, qor boldyn!» dep osyndayda aitylghan-au shamasy! Ózi aityp jýrgen «naghyz qazaqtyng naghyz qazaqsha» bir auyz sóz bilmeytininde Quanyshalinning sharuasy joq. Múnymen de toqtamay, Jaseken: «...Vladimir doljen znati, chto ego podderjivait vse chestnye (?) ludy Kazahstana», - dep kýiis qayyrady. Demek, Quanyshalinning oiynsha, Kozlovtyng pikirlerimen kelispeytinderdin, Kozlovqa qoldau kórsetkisi kelmeytinderding «ne chestnye ludi» bolyp shyqqany ma sonda, qalay-qalay bolyp ketti búl ózi?

Osynday da osynday pikirlerinen keyin ózim azdap kәdimgidey qúrmet tútyp jýrgen Quanyshalinning «qúdyghynyng suynyn» tazalyghyna qatty kýmәndanyp qaldym. Múnday da qazaq bolady eken-au!

Al osy kezde:

Kommunister halyqtyq partiyasynyng basshysy, mәjilismen Vladislav Kosarev myrzanyng ayaq astynan jasaghan mәlimdemesi qazaq elining keleshegin oilaytyndardyng birsypyrasyn kәdimgidey oilandyryp tastady. Onyng aituynsha, elimizdegi kommersiyalyq emes úiymdardyng barlyghy (NKO - nekommercheskie organizasii, NPO - nepraviytelistvennye organizasii) shet elderding barlau qyzmetterine júmys jasaytyn «shpiondar» kórinedi. Ne biylikte emes, ne oppozisiyada emes - әiteuir beytarap pozisiyany «erttep minip alghan» kommunisterding kósemining mәlimdemesi shynynda da oy jýgirtip, shúqylap tekserip kóruge bolatynday-aq bir nәrse siyaqty. Aytqandarynyng jany bar, óitkeni soltýstik kórshimizding jana qabyldanghan bir zanynda kommersiyalyq emes úiymdardyng barlyghyn «shet elderding agentteri» dep tasqa basqanday tanbalap tastaghan.

Naqty emes mәlimetterge qaraghanda, bizding elimizdegi ýkimettik emes úiymdardyng sany jeti jýzge (!) jetip jyghylatyn kórinedi. Búlardyng kópshiligin «ana tilinen ada bolghan» (qazaq tilinen) әiel adamdar basqarady. Álekedey jalandamasa da, osylardyng kópshiligining anyq qazaq elining mýddesi ýshin júmys jasamaytyny aidan anyq. Al endi memlekettik til mәselesine keletin bolsaq, ýkimettik emes úiymdar ýshin til problemasy olardyng tayau besjyldyqtaghy josparlarynda joq. Múny kez kelgen NPO-nyng is-qaghazdarynan-aq anyq bayqaugha bolady. Negizi, bizding elimizdegi «janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay» birden qaptap ketken NPO-lardyng naqty nemen ainalysatynyn eshkim bilmeydi. Elimizde NPO turaly «qol-ayaghy býtin» birynghay zang tarmaqtary da joq. Syrttan qarjylandyrylyp, syrttaghylargha qyzmet etetin NPO-lardyng deni demokratiyanyng terisin jamylyp alyp, kommunist Kosarev aitqanday, shpiondyqpen ainalysyp jýrmegenine eshkim kepildik bere almaydy. NPO demekshi, AQSh elshiligining saytynda osy elding memlekettik departamentining mynaday týsiniktemesi bar: «...istochnikom finansirovaniya amerikanskih NPO mogut stati chastnye grajdane (amerikansy ily inostransy), chastnye nekommercheskie organizasii, blagotvoriytelinye obshestva, a takje granty, vydelyaemye federalinym praviytelistvom ily praviytelistvamy otdelinyh shtatov ily mestnymy vlastyamiy». Mine, osylay. Aytpaqshy, búlardaghy NPO-lardy shet el ýkimeti qarjylandyra ma, joq әlde ýkimettik emes úiymdar qarjylandyra ma, olargha bәribir, Amerika zany boyynsha múnday mәselelerge tyiym salynbaghan, tek olardy terroristik toptar ghana qarjylandyrmasa bolghany. Búl - birinshiden desek, ekinshiden - AQSh-tyng 1938 jyly shyqqan «Shet eldik agentter turaly» Zanynda taygha tanba basqanday bylay dep kórsetilgen eken: «...shet el azamaty Amerika territoriyasynda NPO ashyp, liysenziya alugha qúqyly. Alayda NPO ashqan jeke túlgha nemese úiym (amerikalyq bolsyn nemese shet eldik bolsyn - bәribir) AQSh-tyng Ádilet ministrliginde tirkeuden ótip, tirkeu barysynda ózining shet eldik júmys berushisinin, ózining shet eldik qarjylandyrushysynyng aty-jónin ashyq kórsetuge tiyisti.  Múnday ashyq kórsetiluge tiyisti mәselelerding tiziminde bolugha tiyisti taghy bir mәsele - jeke túlgha nemese úiym ózining shet eldik jetekshilerimen baylanysy turaly, әrqily esep-qisap qújattary turaly da kópshilikke habardar etip otyrugha mindetti. Qarap otyrsaq, amerikalyq zannyng talaby «tap-túinaqtay», әlgi jeke túlgha nemese úiymgha qalay bolsa solay, «ongha-solgha» búryla beruge mýmkindik bere qoymaydy eken. Reseylik memduma deputattary da NPO turaly zang jobasyn әzirlegen kezde dәl osy amerikalyq zandy negizge alghangha úqsaydy. Al bizde she?

Bizde - BARDAK, jalpaq tilmen aitatyn bolsaq. Bizdegi NPO-lardyng «shpiony» qaysy, «shpion» emesi qaysy - adam týsinip bolmaydy. Búl jerde әriyne, Kosarevting aitqandaryna qúlaq qoi kerek. Keybireuler tәrizdi, Kosarevke kýlmeu kerek. Dәl osy mәselede.

Qysqasy, ómiri jyrlanyp bitpeytin qazaqtyng tili turaly da, egemen elimizding «shpiondary» turaly da az-maz әngime qylghan boldyq, tyndar qúlaq bolsa. Svoikti da silkilegen boldyq. Sayasattanushy Aydos Sarym Svoikti, Svoik arqyly Túyaqbay, Ábilov, Qosanov siyaqty sosial-demokrattardy da «qylqyndyrugha» kóshti. Jalpy, qanday mәselede bolsyn... әsirese últ mәselesinde «tuysqanyn da tanymay» tik ketetin Sarym myrzanyng BAQ betterindegi Svoikke qatysty saraptamalary «sezimi bardyng silkinisin» tughyzary sózsiz. Álipting artyn baghayyq, til tartysynyng jekpe-jegi endi bastalghangha úqsaydy.

«Halyq sózi» gazeti