Týrkilik taskitaptar janasha «sóilemek»!
Astana qalasy týrki әlemining mәdeny bas qalasy bolyp jariyalanu jylynda úiymdasqan erekshe ghylymy ekspedisiya qúramynda Týrki akademiyasynyng jas ghalymdarynan jasaqtalghan top ghylymy sapargha shyghyp keldi. Onyng qúramynda Qayyrbek Kemenger, Yrysbay Ábdijapparov, Ernar Nesipbaevtar boldy. 2012 jyldyng 11-22 shilde aralyghynda jýrilgen ghylymy saparjol Ontýstik Sibir (Hakasiya, Altay ólkesi,Tyva) aumaghyn qamtydy.
Ekspedisiya Týrki akademiyasynyng ghylymy jobalaryn jýzege asyru ayasynda úiymdastyryldy. Sapar barysynda kórmeler ótkizilip, akademiyanyng ghylymy basylymdary tanystyryldy, týrkitanushy әriptestermen kezdesu ótkizildi, etnografiyalyq materialdar jyinaldy, t.b.
Qazaqstandyq ghylymy delegasiyany Týrki akademiyasy jobasyna qatysushy,tarih ghylymdarynyng doktory,Haqas memlekettik uniyversiytetining professory Viktor Yakovlevich Butanaev ertip jýrdi. Áriptesterdi asa qyzyqtyrghan kezdesulerding biri 1877 jyly negizi qalanghan N.M.Martiyanov atyndaghy Minusin ónirlik ólketanu múrajayynda boldy. Búl múrajay qorynda әlemdegi eng mol ejelgi týrkilik jazba eskertkishteri saqtauly.
Astana qalasy týrki әlemining mәdeny bas qalasy bolyp jariyalanu jylynda úiymdasqan erekshe ghylymy ekspedisiya qúramynda Týrki akademiyasynyng jas ghalymdarynan jasaqtalghan top ghylymy sapargha shyghyp keldi. Onyng qúramynda Qayyrbek Kemenger, Yrysbay Ábdijapparov, Ernar Nesipbaevtar boldy. 2012 jyldyng 11-22 shilde aralyghynda jýrilgen ghylymy saparjol Ontýstik Sibir (Hakasiya, Altay ólkesi,Tyva) aumaghyn qamtydy.
Ekspedisiya Týrki akademiyasynyng ghylymy jobalaryn jýzege asyru ayasynda úiymdastyryldy. Sapar barysynda kórmeler ótkizilip, akademiyanyng ghylymy basylymdary tanystyryldy, týrkitanushy әriptestermen kezdesu ótkizildi, etnografiyalyq materialdar jyinaldy, t.b.
Qazaqstandyq ghylymy delegasiyany Týrki akademiyasy jobasyna qatysushy,tarih ghylymdarynyng doktory,Haqas memlekettik uniyversiytetining professory Viktor Yakovlevich Butanaev ertip jýrdi. Áriptesterdi asa qyzyqtyrghan kezdesulerding biri 1877 jyly negizi qalanghan N.M.Martiyanov atyndaghy Minusin ónirlik ólketanu múrajayynda boldy. Búl múrajay qorynda әlemdegi eng mol ejelgi týrkilik jazba eskertkishteri saqtauly.
Jas týrkitanushylardy, әsirese, Haqasiyadaghy aluan ólshemdegi balbal tastar shoghyrlanghan Salbyq ýiigi (qorghan) qayran qaldyrdy. Múndaghy keybir ejelgi ata-babamyz ornatqan tastyng salmaghy 70 tonna,úzyndyghy 10 metrge deyin jetedi.Býginde búl ashyq aspanasty múrajayy retinde memleketting kýzetinde. Salbyk ýiigi ejelgi týrkilerding tylsym qúpiyasyn ishine býkken kýii óz zertteushisin kýtude.
Zertteu saparynyng manyzdy oqighalarynyng biri Resey gumanitarlyq ghylymdar akademiyasynyng (RussianAcademyofNaturalSciences) korrespondent-mýshesi, professor, Týrki akademiyasynyng jobasyna qatysushy akademik D.D.Vasilievpen kezdesu boldy.
Vasiliev Dmitriy Dmitriyevich - belgili shyghystanushy ghalym, týrki runa jazbalaryn zertteushi, «Ontýstik Sibir týrki runa jazyndylar eskertkishterining tútasymy» enbegining avtory. Atalmysh enbekting alghashqy bóligi biyl Týrki akademiyasynyng qoldauymen jaryq kórmek.
D. Vasiliev Tútasymmen (korpus) júmys barynda tabylghan tabyndylar men Ontús Sibir eskertkishteri qaqynda әngimelep berdi. Tauly Altay eskertkishterine arnalghan Tútasymnyng bóligi ayaqtala keldi. Biyl basylatyn búl basylymgha jana tabyndylar jónindegi aqparat ta enetin bolady jәne de qalpyna keltirilgen mәtinder kóshirmesi men birizdengen derekkózdik atribusiyalary da engiziledi. Jinalghan materialdardy jýieleu barysynda shyghystyq epigrafikterdi zertteuge dәstýrli әri týpnúsqanyng dәl kóshirmesin janghyrtatyn syipyrlyq jana әdistemeler qoldanyldy. Sebebi, ejelgi týrki órkeniyetining epigrafikalyq eskertkishterin zertteu keyde jalghyz ghana jazyndy derekkózderge sýienedi.
V hode polevyh issledovaniy v 2011 jylghy dalalyq zertteu júmystary kezinde týrkilik jazyndylary bar birneshe jana epigrafikalyq eskertkishter tirkeldi. Atap aitqanda,Hakasiyadaghy Órgenek shatqalynan tabylghan týrkilik tasjazbalar týrkitanudaghy erekshe janalyqtardyng biri bolmaq. D. Vasilievtyng aituynsha, olardy soltýstik manaydaghy jazyndylar deuge bolady, óitkeni, olar әigili Orhon jazbalarynan sol túsqa qaray 1000 shaqyrym jerde jayghasqan. Búl tabyndylar mәtini kәzir oqylu ýstinde.
Ejelgi týrki jazbalarynyng búl jana oqyndylary , týrki halyqtarynyng tarihy men mәdeniyetindegi jana paraqtar bolyp ashylatyny sózsiz. Osylaysha Týrki әlemining mәdeny múrasy birtútas taghy bir tarihi deregimen tolyqqaly otyr.
Týrki akademiyasynyng baspasóz qyzmeti
E-mail: erser61@mail.ru
«Abay-aqparat»
