(kýy taldau tәjiriybesinen)

Dombyrashylyq dәstýrde tóre kýileri degen dara mektep bolghan. Biraq jarty dýniyege әmirshil jýie ornatqan Kenes ókimeti ol turaly zertteushilerge jaq ashtyrmady. Ónerpazdyng shyqqan tegin mindetti týrde jalshy nemese kedey tabynan etip kórsetkendikten, dala shonjarlary, aqsýiek tóre túqymy haqynda sóz qozghau mýmkin bolmady. Aqyry tóre kýileri solaqay sayasattyng qúrbanyna ainaldy. Qazir tóre kýishilerine qatysty qarapayym ómirbayandyq derekterding ózi jútan.

Syr boyynda, búrynghy Jankent qalasynda Syr shektileri aq kiyizge salyp han kótergen, keyin Kalugada 10 jyl aidauda jýrip, sýiegi jat jerde qalghan tóre kýileri dәstýrining kórnekti ókili Arynghazy Ábilghazyúlynyng ata qonysy Qazaly qalasy. Biz sóz etkeli otyrghan Ýsen tóre osy Arynghazynyng nemere aghayyny. Tarihshy M. Ábdirov «Imperator tútqyny» degen maqalasynda «Arynghazy 1815 jyly Jankent qalasynda shektining Jaqayym ruyna han saylanghan. 1833 jyly Kalugada dýnie salghan. Ákesi Ábilghazy súltan da 1797 jyly shekti ruyna han saylanghan» deydi, Arynghazy tórening júmbaq taghdyry haqynda [Ábdirov M. Imperator tútqyny // Prostor. – 1995. – № 4–5. – 103–106-bb.].

Ýsen tóre – Syr men Batys Qazaqstan ónirindegi jalpaq júrt tanyghan ónerpaz edi. Qanyna singen qas ónerdi shen qualau men en dәuletinen joghary qoyghan Ýsen, zamanynda shashasyna shang júqpaghan, sonyna qara ilespegen ýkili jýiriktermen kýy dodasyna týsken. El ishining esti әngimeleri Ýsen tórening dombyrashylyq dәrejesin joghary baghalaydy. Ol әigili Qazanghappen kýy tartysqan, keyin batasyn bergen. Kýishi Myrza Toqtabolatúly da osynday dýley óner iyesimen kýy tartysugha tәuekeli baryp, aruaqty kýishining alghys-yqylasyna bólengen degen qariya-sóz jetken.

Ýsenning jas mólsheri Myrzadan ýlken bolsa kerek. Bir jyly el jaz jaylauda otyrghanda Aral, Qazaly ónirine qydyryp, Ýsen kýishi kelipti. Qadirli qonaqty belgili adamdar ýy basy shaqyryp, qoldan týsirmey qúrmettep, dombyrasynyng bauyrynan týidektey tógilgen әsem sazdardy aptalap tyndap, sol saparda Ýsenning ónerine әbden qanyghypty. Osylaysha sheru tartqan kýy dumanynyng birinde, shabyt túghyryna kóterilgen Ýsen tóre halyqqa qaratyp sóz bastap, «Bir kýiim bar, ony tartsam, anau, jelide baylauly túrghan kýreng jorgham noqtasyn ýzip, aldyma keledi» depti. Jinalghan júrttyng yqylasy tórede, kózderi kýreng jorghada bolsa kerek. Biraq, jelide túrghan januardyng noqtasyn ýzip, iyesine keler synayy bayqalmapty. Múnday jaghdaydy kýtpegen tóre, sasqanynan tartyp otyrghan kýiin doghara salyp, kýreng jorghanyng janyna qalay jetip barghanyn ózi de angharmay qalsa kerek. Kelse, kýreng attyng tasasynda dombyrasyn bebeuletip bir jigit otyr eken. Kýndegi әdetinen janylyp, iyesining kýiine miz baqpaghan kýreng jorghanyng oghash qylyghyn endi týsingendey bolghan tóre, kýreng jorghanyng myna jigitting tartqan kýiining әserinen qozghalmaghanyna qayran qalghanyn jasyra almay:

– Ua, shyraghym! Búl tartyp otyrghan kýiinning atyn ait, – deydi.

– Kýiimning aty «Kerbez kýren», ózimning atym Myrza dep jauap beripti, әlgi jigit.

Búl Ýsen tóre men Myrza kýishining alghash kezdesuleri eken. Myrzanyng ónerine riza bolghan Ýsen tóre Syrdan keterinde Myrzagha astyna mingen kýreng jorghasyn syigha tartypty. «Myrzanyng «Kerbez kýren» degen kýii osylay shyqqan eken» deydi, kónening әngimesi.

El arasyndaghy Myrza, Ýsen tóre, Qazanghap kýishilerge baylanysty anyz әngimeler bir ghana týiindi – olardyng bir dәuirde ómir sýrip, tyghyz shygharmashylyq baylanysta bolghan ortaq dәstýr ókilderi ekenin rastay týsedi. Atalmysh anyzdan angharatynymyz, ónerine tәnti bolyp, Ýsen tóre Myrzagha, Myrza Qazanghapqa batasyn beretindigi. Demek, aldynghy buyn shyqqan belesten shәkirt óz sheberligin asyrghanda ghana ústazdan bata alady. Anyzdyng isharalamaq bolghany osynday jay-japsarlar dep úghynghan jón.

Zamanynda orys demeushileri Reseyding ruhani, mәdeny ómirine ýlken yqpal etti. Múnday jaghdaylar qazaqtan shyqqan auqattylar arasynda da dәstýrge ainalghan. Orynbor, keyin Qaraqamys jәrmenkesinde bazarbasy bolghan Ýsen tóre de ónerge qamqorshylyq jasaghan. Jalpy kózi ashyq, kókiregi oyau auqatty dala qazaqtary múnday sauaptan ózderin alshaq ústamaghan, ónerge qamqorlyq jasaugha tyrysqan. Qazaq baylary talay ónerpazdyng aldyna mal salyp, ýstine ýy tigip bergen. Kenes Odaghy kezinde múnyng barlyghy halyqqa keri týsindirilip, teris nasihat jýrgizildi. Biz biletin belgili ónerpazdardyng «baylarmen qas bolyp, ylghy da jalshy, qúl-qútan jaghynda jýretini» sondyqtan. Biraq shyn mәninde jaghday kerisinshe bolatyn. Qazaqtyng auqattylary «Ataqty Alla bergen baylargha úyat, / Qonsysy qasyndaghy jarymaghan» (Túrmaghambet) degen joldy ýlgi tútty.

Ýsen tórening ómiri men shygharmashylyghy, tughan jәne dýnie salghan jyldaryn naqtylaytyn aighaqtar, kóp kýii men onyng qosar aitylatyn anyz-shejiresi, kýishilik ortasy haqyndaghy derekter bizge jetken joq. Bir biletinimiz, kýlli músylman ziyarat etetin Mekkege qazaq saharasynan Qúnanbay, Dosjan, Myrqy qaziretter qaj saparyna barghanda osy toppen birge Jem, Saghyz, Syr boyynan 100-ge tarta tәuәp etushiler attanypty. Solardyng biri – Ýsen tóre osy sapardan aman-esen elge oralghannan keyin, dýniyege kelgen balasynyng atyn Qajy qoyypty.

Jarty dýniyege әmirshil jýie ornatqan Kenes ókimeti tóre kýilerin zertteuge, olar turaly aitugha tyiym saldy. Qylyshynan qan sorghalaghan sonday almaghayyp kezende Ýsen siyaqty degdar túlgha haqynda taysalmay sóz qozghaugha tәuekel etken akademik A. Júbanov bolatyn. Biraq búl shyndyqtyng betine perde tútylghan zaman edi.

Biz Ýsen kýishining bir ghana shygharmasyna toqtalyp, taldau jasamaqpyz. Ýsen tórening «Shamshyraq» atty kýiine baylanysty derekting birin A. Júbanovtyng «Án-kýy sapary» atty belgili enbeginen úshyratamyz. Kitaptyng «Siyrek oryndalatyn kýiler» degen taraushasynda avtor «Ýsen tóre degen kisi búrynghy Oral, Torghay oblystaryna aty әigili dombyrashy, әnshi. Ol kóp jyldar Orynbor jәrmenkesinde bazarbasy bolghan... Ýsen – Qambardyng júbayy Hajynyng әkesi. Qambar tikeley Ýsenning ózinen ýirengen... Ýsenning «Shamshyraq» kýiining de tarihy bar. Ol osy ghasyrdyng basynda qazaq auyldarynda óte siyrek bolsa da orys mektepteri ashylyp, hat tanyp, oryssha sóilep, kózderi ashyla bastaghan qazaq jastaryna arnap shygharylghan kýy kórinedi. Shamshyraq – halyq úghymynda sónbeytin jaryq. Al «Oqu – bilim azyghy, bilim – yrys qazyghy» dep halyq beker aitpaghan. Búl Y. Altynsarinning orys әrpimen jazghan qazaqsha әlippesining jaryqqa shyghyp, «Kel, balalar, oqylyq!» dep úran shashqan kezenderi boluy kerek» dep jazady [Júbanov A. Án-kýy sapary. Almaty: Ghylym, 1976, 186-b.].

Ýsen tórening shygharmasyn taldamas búryn jogharyda akademik bildirgen pikirdegi bir janylys derekti naqtylay týsken jón. Birinshiden, Ahang tilge tiyek etken dәulesker dombyrashy Qambar Medetovtyng júbayynyng esimi Hajy emes, Gýlihram, al Qajy – Gýlihramnyng әkesi. Ekinshiden, aghartushy aqyn Y. Altynsarinning kópke belgili ólenindegi «Oqysanyz balalar, / Shamnan shyraq jaghylar» degen sózdi A. Júbanov «Shamshyraq» kýiine tek epigraf retinde alghan. Sóitip, «Oryssha sóilep, kózderi ashyla bastaghan qazaq jastaryna arnap shygharghan kýy kórinedi» degen әmirshil jýiening astamshyl pighyly Ýsen tóre kýiining anyzy arqyly úsynylghan. Búl jerde sol zamandaghy ghalym ataulynyng tiline týsken kisendi eskeru kerek. Kýy taldaudyng búl mashyghy sol zamandargha layyq boluy әbden mýmkin, biraq býgingi kýn talaby ýshin mindet emes. Búl jayttargha baylanysty Ahannyng ózi de atalmysh enbeginde «Ýsen tóre degenge ol bir shonjar eken dep qaramau kerek. Ýsen tóre degen aty qalghanymen, M. Gorikiyding «Shynyrauda» piesasyndaghylar sekildi kedeylengen tóre» deydi [Júbanov A. Án-kýy sapary. Almaty: Ghylym, 1976. 168-b.].

Ghalymnyng búlaysha aqtaluy bizge kóp jaytty úghyndyrady. Býgingi kýn biyiginen qaraghan adam Kenes ókimetining zorlyqshyl pighyly aldyndaghy Ahang siyaqty akademikting sharasyz ailasyn fәlsapasyz paryqtay alady. Al Ýsen tórening atalmysh kýiin tanym tarazysyna tartyp, janasha taldau paryz. Sonda ghana kýy tilining isharalaghan týpki niyeti arshyla týsedi.

Anyz – kýiding aina qatesiz kóshirmesi, naqty tarihy deytin bolsaq, sóz joq, qateleser edik. Keyde bizge jetken kýy anyzdaryn belgili bir naqty tarihy oqighamen shendestirumen qosa, odan miyf, ishara, astar izdegen әldeqayda útymdyraq bolmaq. Sonda ghana kýidi týsinu, taldau tәsili men tәjiriybesining ara jigi sharttylana týsedi. Óitkeni kýy taldauda qalyptasyp, qatyp-semip qalghan qaghida, búljymas zandylyq joq. Qazaq muzykatanu ghylymyndaghy birauyzdy toqtam jasalmaghan ózekti mәselening biri osy. Al Ýsen tórening «Shamshyraq» kýiine baylanysty әli ghylymy ainalymgha týse qoymaghan myna bir anyz bizge kóp jaytty paryqtaugha mýmkindik bereri anyq.

Shyghys Qazaqstan ónirinde nayman ruynan shyqqan Tana Tilemisov degen agha súltan ótken. Zamanynda Óskenbaydyng Qúnanbayy, Shormannyng Músasy siyaqty bedeldi adamdarmen terezesi teng aralasqan arda. Tana Tilemisúlynyng úrpaqtary HH ghasyrdyng 60–70-jyldaryna deyin ómir sýrgen Shayqyslam, Uaqap aqsaqaldan estigen «Shamshyraq tas» atty anyz әngimeni shyghysqazaqstandyq D. Núrtazaúly jazyp alyp, «Aldaspan» jurnalyna jariyalapty. Búl anyz Shyghys Qazaqstan ónirinde Tana myrzagha baq ornap, baylyq bitip, agha súltan dәrejesin aluyna baylanysty aitylady eken. Kóne kýnderden jetken sol esti sóz bylaysha syr shertedi:

«Ol zamanda jazda, qazaq auyldary mal jayylymyn ózgertip, bir jerden ekinshi jerge kóship-qonyp otyrghan. Sonday bir kóshte Tilemis by ýlken úly Tananyng kiyiz ýiin eng aldymen kóshirip, jaylaugha aparyp qondyryp qoyady. Qalghan auyldar birtindep, óz kezegimen sonynan kóshetin bolady. Tananyng otauy tigilgen jasyl jaylau Ertis ózenining dәl jaghasyna tayau eken. Tana myrza kýndiz kiyiz ýiding ishinde dem alyp, úiyqtap jatsa kerek. Álden uaqyttan song bir nәrsening ynyldaghan dauysynan oyanyp ketip, kózin ashyp qarasa, kiyiz ýiding ishinde esikten tórge deyin qaptap, tolyp otyrghan bir týrli maqúlyqtardy kóredi. Biraq múnyng ne ekenin bile almaydy. Búryn múndaydy kórmegen jas jigit esikti syrttan jauyp, dalagha shyghyp, bireuge «Kelesi auyldaghy Ertisbay qariyany tez ertip әkel» dep jiberedi. Ertisbay qariya Ertis ózeni boyynda tuyp-ósken bolsa kerek. Kelip, myna ghajapty kózimen kóredi de, «Búl dariyany mekendeytin terisi asa qymbat aqbas qúndyzdar. Búlardyng sening ýiine ózderining kelip kirui óte siyrek kezdesetin qúbylys. Shyraghym, saghan Alla raqym etip, baq-dәulet qonady eken» degende, jas jigit, «Búlardy endi qaytemiz?» dep súrapty qariyadan.

«Búlar dariyanyng jogharghy aghysyna qaray seruendep ketip bara jatyr eken. Kýn ystyqta kólenkelep, sening ýiine kelip kirgen kórinedi. Qúndyz da dalanyng any, soyyp, terisin sypyryp alu kerek. Aq bas qúndyzdardyng terisi asa qymbat sanalady, bir nemese eki tu bie bolady. Sonda búlar qansha baylyq ekenin ózdering oilap kórinder. Alajazday dariyany kezgen balyqshy osynyng bireuin ústap alsa, ýlken olja kóredi» dep, Ertisbay qariya tórde otyrghan ýlken qúndyzdy ózi soghyp óltirip, Tana myrzadan rúqsat súrap, «Osynyng úrtyndaghy nәrseni men alsam» depti. Onyng ne nәrse ekening Ertisbay ózi aitqan song ghana basqalary bilipti. Ol «Shamshyraq tas» eken. Qúndyzdar tobyn basqarushy qaranghy týnde shamshyraqty tistep alyp, manayyn jarqyratyp, basqalaryna jol kórsetedi eken. Sol tasty týnde qaghazdyng ýstine qoysa, sonyng jaryghymen oqugha da, jazugha da bolady. Keyinnen el bilipti, Ertisbay súrap alghan sol shamshyraq tastyng qúny 12 atqa baghalanypty [Núrtazaúly D. Shamshyraq tas // Aldaspan. – 1999. – № 3–4. – 19-b.].

«Shamshyraq tas» turaly anyz-әpsanalar múnymen ghana shektelmeydi, qúndyzdan basqa jylan men jayyngha baylanysty da aitylady. Soghan qaraghanda, búl anyzdaluy әr basqa, mifologiyalyq astary shytyrman, mәn-maghynasy teren, әlemdegi halyqtardyng birazyna ortaq saryn, әr týrli ýlgide kezdese beretin, ilkiden kele jatqan kóne anyz boluy mýmkin.

Dala qazaqtary arasynda auyzsha taraghan tarihy әpsana boyynsha «Tas – Tәnirden bir-aq jas kishi». Týrki júrtyna airyqsha kóp jayylghan qorqyttyq mifologiyada Qorqytqa qatysty negizgi 7 kepting biri – tas. Bizding zamangha Qorqyt shygharmasy degen aidarmen jetken «Targhyl tana» kýy anyzynda Qorqyt «Ólsem de jetemin» dep qughan targhyl tana, ol endi jete bergende targhyl tasqa ainalyp ketkeni turaly aitylady. Demek, tas mәngilikting isharasy.

«Shamshyraq tas» anyzynyng kýy týrindegi kórinisi erekshe kórkem, әri qasiretti, muzykalyq til qol jetpes arman, kelmeske ketken múnar kýnning eles keypin bildiredi. Óitkeni, adam ghúmyry – ótkinshi, al ómir – mәngi. Sol ýshin de jalghanshydaghy mәngi nәrseler qasterli hәm qasiyetti múrat-mýddeler ghana. «Shamshyraq tas» mәngilik múrat-mýddeler men qasiyetter jiyntyghy desek, «Shamshyraq» kýii de osynday mәn-maghynagha iye.

«Shamshyraq tasqa» baylanysty anyz ýlgisining núsqalary taghy da sol Shyghys Qazaqstan ónirinde saqtalghan. Sonday kepting birin Semey ónirining tumasy, zamanynda 300-ge tarta kýy shertken dәulesker dombyrashy Bayjigit shygharmalarynyng sheber oryndaushysy men saqtaushysy, shejireshi Jýnisbay Stambayúlynan estip, bizge jetkizushi kónekóz qarttyng jiyeni, jazushy, dombyrashy T. Ásemqúlov.

Ilgeride qazaq halqy tórt týlik maldy tebingide ústaghan. Óz ayaghymen jayylatyn qoraly qoy men ýiirli jylqygha shóp dayyndalmaghan, qora salynbaghan. Bertin kele, Resey imperiyasynyng yqpalyna óte bastaghan tústa ghana mal qoralanyp, qol oraq matorly tehnikagha aiyrbastalyp, qystyq shóp aldyn ala dayyndala bastaghan. Myna bir oqigha sonday kýnderding birinde ótipti.

Semeyding Ayakóz, Shúbartau audandary shektesetin jerde Maytas, Keregetas, Tabaldyryqtas degen eldi mekender bar. Birde bay auylynyng bir top jigitteri Tabaldyryqtasqa shóp kódeleuge barypty. Tabaldyryqtas – eki bosaghasy esikting jaqtauyna úqsas, tabany tabaldyryqtay, erekshe tas eken. Jigitter júmysyn ayaqtap, ymyrt jabyla qaytugha bet alghanda, alystan ot kórinip, ysyldaghan dybys shyghady. Ýreylengen top qasha jónelgende, ortalaryndaghy bir baluan jigit «Búl bizding janymyzdy alugha kele jatqan tajal bolu kerek. Múnyng ózine qarsy túryp óltiruge tyryspasaq, basqa qútyludyng joly joq» deydi.

Alystan ysqyryp kele jatqan jylan eken. Jigit Tabaldyryqtastyng jaqtauyna jasyrynyp túryp qalady da, qolyna qazannyng ýlkendigindey qayraq tas alady. Jylan iyrelendep kelip Tabaldyryqtasqa basyn endi asa bergende, qolyndaghy taspen bastyra qoyypty. Yshqynghan jylan qúiryghyn basynan asyryp kelip qúlaghanda, tize boyy jerge kirip ketedi. Álgi jigit sol jerde talyp qalypty. Qasyndaghy serikteri baluan jigitti dúgha oqyp, betin beri qaratyp alady. Ólgen jylannyng auzynda bir nәrse janyp jatady. Sóitse, alystan ot bolyp kóringen osy «Shamshyraq tas» eken. «Ertesine, auyl jigitteri jinalyp kelip, әlgi alyp jylandy bólshektep, әr jerge kómipti» deydi.

Kelesi anyz nobayy da Arqada әli kýnge aitylady. Kónekózder Arqany jerding sauyry, Syrdy oy eli deydi eken. «Oy elindegi Syr dariyasynda alyp jayyn balyq bolady. Bir jyly, erte kóktemde asyghys kóshken auyldyng qara jer dep qonghany jayyn balyqtyng jon arqasy bolyp, sugha yghady. Jayyn balyq keybir týnde sudan shyghyp, ayaqty mal siyaqty jayylady. Jayyndar top bolyp jayylyp jýrgende, ortasyndaghy alyp jayyn «Shamshyraq tasty» tistep alyp, ainalasyna jaryq týsirip túrady. Jayyndar jayylyp jýrgende adamgha, malgha shabady» deydi, anyzdy jetkizushiler.

Qazaq dalasy úmytpay saqtaghan anyz-әpsananyng biri – Asanqayghy haqynda. Sol abyz Asan qarttyng Abat esimdi úly bolypty. Abat batyrdyng ómirdegi naqty beynesi anyz múnaryna ainala bastaghanymen, onyng tarihy túlgha ekeninde dau joq. Batyr Abat, myrza Abat, bay Abat, by Abat atanghan jaryqtyqty «Jaqsyqylysh pen Jamanqylysh kólining birinde, at suaryp túrghan jerinde jayyn jútyp óltiripti» degen aqiqatqa bergisiz anyzdy men Izjan Jalghasov degen araldyq shejire qariyadan estip edim. Búl jer ataulary Aral audany manynda, memlekettik kartada anyq-ayqyn kórsetilgen tarihy tiyanaq. El arasyndaghy «Jayyn adamgha shabady» degen anyz nobayynda osynday tarihy shyndyqtyng sheti jatuy әbden mýmkin. Bizding maqsatymyz «Shamshyraq tasqa» baylanysty aluan anyzdyng sanyn anyqtau emes, onyng manyzyn ashyp kórsetip, «Shamshyraq» kýii isharalamaq bolghan ilki niyetti týsinu.

Mysalgha keltirgen anyz әngimelerden basqa, shamshyraqqa baylanysty týrli poetikalyq beynelerding jyr tilindegi kestesin aqyn-jyraular shygharmashylyghynan kóruge bolady. Jyr alyby Jambyl bir tolghauynda «Shamshyraq tasty» bylay suretteydi: «Shamshyraq degen bir tas bar, / Tenizding tereng týbinde. / Sham qylugha ony alar, Qaranghy týnek týninde».

Eger Shamshyraq sózin zattyq sipatta, yaghny sham esebinde qoldansaq, sóz joq, búl bilimning isharasy. Kýide qasiyetti jan-januarlargha baylanysty totemdik, tabulyq, miftik saryndar da kezdesedi. Al Ýsen tóre kýiining naqty aitar oiynyng astary, ishara etken niyeti ne? Eger A. Júbanov taldauynyng ózekti tinin sabaqtasaq, búl bilimnin, jana zan, sony ózgeristerdi quana qarsy aludyng bir belgisi siyaqty. Ony baghyt berushi (kemening mayagi) dep te qabyldaugha bolady. Biraq, Besqala ónirinde jasaghan dombyrashy Moldaghaly Balymbetov oryndaytyn «Shamshyraq» kýiinde onday quanyshty, riza, shattyq kónil-kýiding taby da sezilmeydi. Kerisinshe, kýy barynsha múndy, sherge toly, quanyshtan góri ishki dýniyening qayghy-qasireti men óksigi belgi beredi.

Jalpy, «Shamshyraq tasqa» baylanysty qariya sózding anyzdaluy men týsinilui әr basqa demeseniz, qazaq dalasynyng әr týkpirinde kezdese beretin әmbebap saryn deuge bolady. Oiymyzsha, atalmysh kýiding isharalamaq niyeti, sol arqyly aitpaq negizgi oiy biyik múrat-mýddelerding kýireu sebepteri, sonyng ómirdegi sәuleli saldary bolsa kerek.

Aqbas qúndyz – súlulyq pen kisiliktin, kie men tekting isharasy edi. Anyzda dala andary adamnan pana izdep keledi. Dýniyege qyzyqqan ertisbaylar ony soghyp alyp, tәn qalauyn qanaghattandyrdy, sóitip súlulyqty, tektilikti «olja», «dýniye», «mýlik» dep bildi. Búl dýnie didarynda ómir sýrip kele jatqan adam balasy men tabighat-ana arasyndaghy ghalamdyq ýilesimdilik zanynyng búzyluy, tabighy teginen ajyraghan pendening ózining jan dýniyesine ýniluden qalghan mәjusiyliginin, qasiyettisin qadirlemeu sebebinen halyqtyng bolashaq taghdyrynyng qasiret qazyghyna baylanuynyng sәuegey boljamy.

Anyzda Ertisbaydyng tórdegi aqbas qúndyzdy soghyp alyp, onyng auzyndaghy «Shamshyraq tasty» aluy tórening tórdegi basy bosaghadan shyghyp, dala aqsýiekteri biylikten shettetilip, kóshpeli ómirsalttyng kýireu sebebi kórinis tapqan, qara halyqtyng qaranghyda jol bastaytyn shamshyraqtaryn óz qolymen túl etu tarihy aitylghan. Sonyng bәrin óz paydasyna sheshken basqynshy júrt Syrym, Isatay, Kenesary, Janqojaday azattyqtyng aq tuyn kótergen esil erlerding adal niyetin qangha bóktirdi. Babalardyng attyng jaly, atannyng qomynda, aq bilekting kýshi, aq nayzanyng úshymen shybyn janyn shýberekke týie jýrip qorghaghan qasiyetti topyraghyna tikken orystyng ordasy halyqtyng ghasyrlar boyy saqtaghan asyl múrattarynyng oiranyn shygharatyn shyn mәnindegi jynnyng ordasyna ainalatynyn júrttyng aldymen sezse de, sharasyz barmaq shaynaudan asa almaghan Ýsen tóre siyaqty degdardyng ózi kuә bolghan jan týrshigerlik jaytqa quanuy mýmkin emes edi. «Shamshyraq» kýii asyl arqauyna osynday qasiyetti múrattardy jeli etken qasiretti shygharma, Ýsen tórening jan aighayy.

Aqyry biyik múrat-mýddeler azdy, babalar amanaty kýiredi, kókirekten dinning órnegi ketip, onyng ornyn Zúlhaqtyng jylany jaylady, tilge kisen týsti, azuyn Aygha bilegen bóri tekti Alash úlynan biylikpen qosa birlik ketti. Endigi jol, endigi qaru oqu-bilim, aghartushylyq baghyt edi. Búl HH ghasyrdyng basynda býkil qazaq dalasyna úran bolghan iydeologiyanyng biri bolghandyqtan, osy tústa qazaqtyng aqyn, әnshi, kýishi, jyrshy tәrizdi әleumettik oi-pikirdi retteushi mәdeny qaharmandar iydeyalyq kenistikte bir ortagha shoghyrlanyp, ortaq nysanada toghysty dep baylam jasaugha bolady. Tap osy kezde últtyq mýdde qazaqtyng ruhany qúndylyqtarynda (әn, kýi, jyr) ortaq jyrlana bastady. Ádebiy-muzykalyq foliklordyng múnday jiyntyq sipaty búrynnan da bar kemel qúbylys. Dese de, biz sóz etip otyrghan jayt Ýsen tóre tәrizdi túlghalar túsynda airyqsha mәnge ie bolghanyn erekshe aitu lәzim. Oghan jarqyn mysal – «Shamshyraq» kýii.

Berik Jýsipov,

foliklortanushy

Abai.kz