(әngime)

«...Aynalde-e-em sene-e-en eli-i-im, Jasay be-e-er, mangi-i-i jasa-a-a... Qazaqstan-a-an!..». Ánshi balanyng jýzinde auzyndaghy әgugayyna eru bolarlyq jylt joq edi. Sahnagha sýlderin sýiretip shyqqan. Aqy muzykanttyng iyegi shoshang ete qalghanda shyrqay jóneldi me, shyrqyray jóneldi me, әiteuir zal siltidey tyndy. Shanshuday qadalghan jýz qaraly kóz jýzin órtep bara jatty ma, әlde jyluy jýz jylgha qamsau bolarlyq mýsirkeu baghyshtap otyrdy ma, ol arasyn da aiyryp bolmady. Kórgeni kórermen edi. Kónili qarasha ýide bozdap otyrghan...

Qarasha ýiding azasy qarasha auyldyng azanshysyn semirtkenmen, týndigin túmshalay almady. Kirmening qazasyna da selt etpeytin marghau elding bóriktisi men bókselisining iz salmaghany joq. Kónil aita kelip jatty. Kýbir-sybyryn pysh-shyna jetektetip ketip jatty. Sharuasy qonyltaq, shittey jetimekteri kýpining biytinshe órgen qaraly shanyraqta ólikti jónelterlik ne siyq bary qay-qaysysyna da júmbaq edi.

(әngime)

«...Aynalde-e-em sene-e-en eli-i-im, Jasay be-e-er, mangi-i-i jasa-a-a... Qazaqstan-a-an!..». Ánshi balanyng jýzinde auzyndaghy әgugayyna eru bolarlyq jylt joq edi. Sahnagha sýlderin sýiretip shyqqan. Aqy muzykanttyng iyegi shoshang ete qalghanda shyrqay jóneldi me, shyrqyray jóneldi me, әiteuir zal siltidey tyndy. Shanshuday qadalghan jýz qaraly kóz jýzin órtep bara jatty ma, әlde jyluy jýz jylgha qamsau bolarlyq mýsirkeu baghyshtap otyrdy ma, ol arasyn da aiyryp bolmady. Kórgeni kórermen edi. Kónili qarasha ýide bozdap otyrghan...

Qarasha ýiding azasy qarasha auyldyng azanshysyn semirtkenmen, týndigin túmshalay almady. Kirmening qazasyna da selt etpeytin marghau elding bóriktisi men bókselisining iz salmaghany joq. Kónil aita kelip jatty. Kýbir-sybyryn pysh-shyna jetektetip ketip jatty. Sharuasy qonyltaq, shittey jetimekteri kýpining biytinshe órgen qaraly shanyraqta ólikti jónelterlik ne siyq bary qay-qaysysyna da júmbaq edi.

Boljalsyz kelgen ajalda qayyrym da bolmaytynyn aityp, Sәrsen shal men Qida kempir, biri kýrsintip, biri kýnirentip otyrdy. Toqsannan asqanda baryp janary sualghan enesine jetpisinde tayaq bolugha jarap qalghan Qida kempir, eluding ýsheuine de jete almay ketken әkesining tórdegi suretine búryla shúqshiyp: «Myna bala ma? Oibý-ý-ý, jap-jas eken ghoy!» - degen. Onsyz da kóz aldyndaghy bar dýnie búldyray shayqatylyp túrghan sheshesi kemsendep qoya berdi. Auzyn sipay berip alaqandaghy nasybaydy qyzyl iyekting jyqpylyna tastay salghan Sәrsen shal, astynghy ernin tolghap otyryp basu aitqan boldy: «Kelin, toqtap-toqtap zyla.. Sendey zasymda men de bes balamen zesir qalgham...». Sosyn erinning jiyegine qalqyp shyqqan tyshqannyng qiynday qonyrqay týiirshikterdi tilding úshymen sýikep alyp, irgege qaray býrkip-býrkip jiberdi de, kәip bop otyryp qaldy.

***

Ákesi mýnkir-nәnkirding jolyn tosyp, bir tómpeshikting astynda qalghanda, bar paryzdy bir-bir uys topyraqqa jýk qylghan júrt, tymyrayyp tarasty. Al ertesine-aq úly jingirding úly dýbiri qanghalaqtaghan qu bastardy oidan-qyrdan domalatyp jatty. Auyl nauryz meyramyn qarsy alghan. Rasynda, tirilerding sharuasy shash etekten edi. Kópti kórgender әnshi balagha da, ólgenning artynan ólmek joghyn úqtyryp baqqan. Baqsa... tirilerding kónilin qaldyrsaq, masqaranyng kókesi sol bolmaq dep mәseleni tótesinen qoymapty. Tek klastyng abyroyy ýshin, kópten qaperde jýrgen konserttik nómirin qúnttay kórsin dep, múghalimi sauyn aitqan eken. Aktivisting de әkesi óletinin bilmey qalghan qúrbylary әbirjip otyrghan kórinedi. «Bala ghoy, týk te etpeydi» dedi Sәrsen shal. «Bara ghoy, úyat bolady» dedi sheshesi...

...Zaldaghy júrt jym bolghanmen, «tap, әkesi ayaq astynan tirilip kelgendey әueletuin», «i-i-i, qaytsin endi, balanyng aty bala emes pe...», «bәse, osyda nemning qayghysy bar deysin», «qoymay shaqyrtyp alghanym qanday jaqsy bolghan...» desken әrkimining ishindegi bir-bir auyz, kýnkilinen janylmady. Biraq, shanshuday qadalghan kózderdegi mysqyl men mýsirkeudi, әnshi bala bәri bir oqy alghan joq. Kórgeni kórermen demesen, kónili qarasha ýide bozdap otyrdy.

«Abay-aqparat»