Qayyrjan TÓREJANOV. Armany – atajúrtqa oralu
Kórnekti qazaq jazushysy Qajyghúmar Shabdanúlynyng jasy biyl seksenning tórteuinde. Ol 1925 jyly búrynghy Semey oblysynyng Ayagóz audanyna qarasty Tansyq auylynda dýniyege kelgen. Qarshadayynan taghdyrdyng tәlkegine týsip, mandayyna jazylghan talay qiyndyqtardy moyymay kóterip, jene bilgen Qajyghúmar aghanyng ómiri eshkimge úqsamaydy. Jeti jasynda, sol kezde Qazaqstandy basqarghan Goloshekinning qoldan jasaghan asharshylyghyna úshyraghan júrtpen birge 1932 jyly shekara asyp, Qytay jerine ótedi. Ol jaqta Shәueshek qalasynda túraqtap, ýzbey oqu, ýirenu nәtiyjesinde shygharmashylyq jolgha týsedi. Eluinshi jyldardyng sonyna qaray Qytayda bastalghan Mәdeny revolusiya nauqany býkil Qytay halqyna, әsirese Shynjang qazaqtaryna óte auyr tiygeni belgili. Onyng arty kóteriliske úlasty. Osy nauqan kezinde qughyn-sýrginge úshyrap, qayghy qúshqan qazaqtardyng auyr taghdyryn Qajyghúmar Shabdanúly óz basynan ótkerdi. Sayasy tútqyn retinde sottalyp, Taklamakan shólindegi Tarym týrmesinde tabany kýrektey jiyrma jyl jatady. Odan shyqqannan keyin Kenester Odaghynyng tynshysy degen jalamen Ýrimshining týrmesinde taghy on bes jylyn ótkizgen. Osylaysha Qajyqúmar agha ómirining jartysyn sayasy qylmysker retinde qytay týrmelerinde ótkizdi. Qazir seksenning sengirindegi qazaq qalamgeri Qytaydaghy Shynjang ólkesinde, Shәueshek qalasynda túryp jatyr. Sanaly ghúmyryn ata júrttan jyraqta, bóten elding qapasynda ótkizgen Qajyghúmar Shabdanúlynyng ómir boyghy armany Qazaq eline jetip, keudesin kere bir tynystau eken. Aqsaqal sol armanyna býgingi kýnge deyin jete almay keledi.
Qajyghúmar Shabdanúlynyng eluden asqan nemere inisi Talghat Shabdanov Almatyda túrady. Atasynyng Qytay týrmesinde otyrghany turaly toqsanynshy jyldardyng basynda, Kenes ýkimeti ydyraghan jyldary aityp jýretin. «Atamyzdy eki elding arasy shiyelenisip, sayasy salqyndyq payda bolghan kezde «Kenes Odaghynyng jansyzy» degen aiyppen Qytay ókimeti qamaugha aldy. Endi Kenes Odaghy ydyrady, Qazaqstan men Qytaydyng arasynda dostyq qarym-qatynas ornady. Qytay týrmesinde jatqan әkemizdi qapastan qalay shygharyp alsaq eken» dep Talghat ýnemi atasyn eske alyp, múnyn aitatyn. Ár jerlerge hat joldap ta kórdi, ýlken adamdardy da saldy, biraq esh qayran bolmady. Soghan qaraghanda ol jaqta sayasy tútqyndargha raqymshylyq jasalmaytyn boluy kerek, Ekinshi ret sottyng ýkimimen on bes jylgha kesilip, 1986 jyly Ýrimshining týrmesine qamalghan Qajyghúmar Shabdanúly әlem ýshinshi mynjyldyqty toylap jatqanda merzimin bitirip, biraq shyqty.
Qajyghúmar aghanyng endigi armany – tәuelsizdik alyp, derbes memleket bolyp otyrghan Qazaqstangha birjolata oralu. Tórinen kóri jaqyn qariya «eger qiysaya qalsam, tughan jerimning topyraghy búiyrsa» degen armanyn jasyrmaydy. Biz jaqtan talay shaqyrtular bolghanmen, aqsaqal beri óte almay, jipsiz baylanyp otyrghan jayy bar. Birneshe mәrte Qazaqstangha barugha súranghan eken, biraq jergilikti ókimet organdary onyng Qazaqstangha ótuine rúqsat etpey otyrghan kórinedi. Qytay jaghynyng resmy organdary «Shabdanovtyng Qazaqstanda tuystary joq, sondyqtan rúqsat etilmeydi» dep jauap bergen. Búl jay ghana syltau, әitpese Almaty Ishki ister departamentining Kóshi-qon poliysiyasy Shabdanov Talghattyng atynan mynanday ótinish joldaghan: Men Talghat Qajiaqparúly Shabdanov Qytayda túratyn agham Qajyghúmar Shabdanúlyn Almatygha shaqyramyn. Qajyghúmar Shabdanúly mening әkem Qajiaqpardyng birge tughan inisi. Qazir ol 80 jasta, ómirining jartysyn týrmede ótkizip, biylghy jyly 28 nauryzda tolyq aqtalyp, bostandyqqa shyqty. Armany – ózining tughan jeri Qazaqstangha kelu. Qajyghúmar Shabdanúlynyng osynda kelgennen keyingi jatar orny, medisinalyq jәne jeke basynyng qauipsizdigine kepil bolamyn. Ómirining kóbi ótip, azy qalghan osy aghama qamqorlyq jasasam deymin». 2005 jyly jazylghan búl hatqa Talghat Shabdanov әli jauap alghan joq.
Shәueshekte túryp jatqan jazushy Qajyghúmar Shabdanúlymen jaqynda Almatydaghy tarih ghylymdarynyng doktory, professor Múhtarhan Orazbay telefon arqyly sóilesken eken. «Balam, mening jasym seksen beske tayap qaldy. Kózden núr taydy. Qúlaqtan dybystar da azaydy. Este ústau qabiletim de tómendedi. Qarttyqtyng kezi kelgendey seziledi. Densaulyghymdy kýtip, Qazaqstangha baratyn kýnderdi sanap, sony ansaumen otyrmyn. Sol ansau, sol saghynysh, sol arman, meni osy ómirge tas qyp matap tastaghanday, densaulyghym da jaqsy kele jatyr. Elge baryp, azat eldi kórip, kózayym bolsam degen ýmitim bar. Alla soghan jetkizsin. Enbekterimdi elime ataghan janmyn ghoy. Elim bar bolsa, Qazaqstanym aman bolsa, enbegim janatynyna senemin» dep dauysy qarlyghyp, kemsendegen kәri jýrekting әbden mújylyp syqyrlaghan ýnin estigenimde, kózime jas keldi. Kensirigim ashyp, túla boyymdy bir týrli arpalysty sezim kernedi» deydi Múhtarhan Orazbay.
Jazushynyng nemere inisi Talghat Qazaqstan Jazushylar odaghy arqyly da әreket etken kórinedi. Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy Núrlan Orazalinning osy mәsele boyynsha Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa joldaghan hatynyng kóshirmesi qolynda saqtalypty.
«Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly! Ýstimizdegi jyldyng mausym aiynyng 6 kýni ótken Qazaqstan jazushylarynyng kezekti HIII qúryltayynda Qytaydaghy qazaqtyng qabyrghaly jazushysy Qajyghúmar Shabdanúlynyng taghdyry men onyng elimizge orala almay jýrgeni jayynda mәsele kóterilgen bolatyn. Qúryltayda atajúrttan jyraqta jýrgen alashtúlghaly suretkerding tughan eline oraluyna Elbasymyzdan kómek súrau jayynda ótinish bolghan. Esimi alys-jaqyn elderge etene tanys, kórnekti qazaq jazushysy Qajyghúmar Shabdanúly osydan eki jyl búryn 80 jasqa toldy. Tarym boyyndaghy Taklamakan shóldi dalasyndaghy abaqtyda 20 jyl, odan keyin «Kenester Odaghynyng tynshysy» degen jalamen Ýrimshi týrmesinde 15 jyl qamauda otyrdy. Qatal taghdyrdyng qapasynda otyrghanda qolynan qalamy týspegen qaysar jazushy azattyqty ansaudy arqau etken alty tomdyq ghúmyrnamalyq «Qylmys» romanyn jazady. Onyng alghashqy eki tomy oqyrmandardyng qolyna tiydi. Jazushynyng múnan keyingi jazghan kýrdeli shygharmasy «Pana» romany. Romanda Shynjang qazaqtarynyng últ azattyq kóterilisi jan-jaqty, shynayy beynelengen. Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly! Seksenning sengirinen asqan kórnekti qazaq jazushysy Qajyghúmar Shabdanúly ómirining songhy kýnderin Tәuelsizdigin alghan tughan topyraghy – qazaq jerinde ótkizudi armandaumen jýr. Sizden qalamgerding elge oraluyna mýmkindiginshe yqpal etuinizdi súraymyz» dep jazylypty hatta.
Eki myng besinshi jyly Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasy men Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy birlesip, Almatydaghy Ádebiyetshiler ýiinde, Qytaydaghy qazaq jazba әdebiyetining negizin qalaushylardyng biri Qajyqúmar Shabdanúlynyng 80 jasqa toluyna arnalghan basqosuyn jәne qalamgerding Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng «Atajúrt» baspasynan jaryq kórgen «Pana» romany men bestomdyq «Qylmys» shygharmasynyng birinshi kitabynyng túsaukeserin saltanatpen atap ótti. Qajyqúmar Shabdanúlynyng búl shygharmalary týrmede otyrghan kezde jazylghan. Arab qarpi negizinde tóte jazumen jazylghan búl kitaptardy kirillisagha audaryp týsirgen aqyn Jәrken Bódeshúly. Qazaqstan oqyrmandary Qajyqúmar Shabdanúlynyng shygharmalarymen osy songhy ýsh-tórt jylda ghana tanysa bastady. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasary Qaldarbek Naymanbay «Pana» romany turaly bylay deydi: «Búdan bir-er jyl búryn «Qazaqstanda shygharmalarynyzdy jaryqqa shygharayyq» dep hat jazdym. Úzap baryp jauap hat keldi, «Pana» romanynyng qoljazbasyn jiberipti. Taqty Zúqa batyr turaly kesek dýnie eken. Búl týrmede jazylghan roman. Qazaq әdebiyetining tarihynda múnday shygharmalar birli jarym ghana. Onyng ýstine Qajyqúmar Shabdanúly qiyn qystau kýnderde Zúqa batyrdy beker eske almaghan boluy kerek...»
– Atamyz Qazaqstannyng derbes memleket bolatyndyghyna sengen adam. Sony ómir boyy ansaghan. Ol sol armanyna jetti. Ol kisining alty tomdyq «Qylmys» romany әli tolyqtay jaryq kórgen joq. Qoljazbasy jazushy Qabdesh Júmәdilovte. Barlyq bastan keshkenderi sonda jazylghan, – deydi Talghat Shabdanov.
«Qajyghúmar Shabdanúly! Osy bir esimdi estip bilmegen býginde qazaq balasy, әi, joq shyghar-au. Ony qazaq әdebiyetining klassiygi, Shynjandaghy jana әdebiyetting negizin salushylardyng biri retinde tanymasa da, dýniyejýzilik rekordtar kitabyna engen adam retinde jaqsy biledi. Qay jaghynan qara ýzip shyqty deysiz ghoy? Abaqtyda eng úzaq otyru jaghynan. Jazushy men týrme. Qalam men qapas». Búl Qabdesh Júmadilovting sózi. Qapasta otyryp elining jarqyn bolashaghyn armandaghan Qajyghúmar Shabdanúlynyn, Resey bir kezde syrtqa teuip, qartayghan shaghynda elge әkelip, kókke kótergen Aleksandr Soljenisynnan qay jeri kem. Qajymas qayrattyn, moyymas qaysar minezding etalony osy kisidey-aq bolar. Ómirining songhy jyldaryn tughan jerding topyraghynda ótkizu osynday ýlken jýrekti aqsaqalgha ýlken arman bolyp otyr.
Qayyrjan TÓREJANOV
“Ayqyn” gazeti