(aspaptar geneziysi jәne adam anatomiyasy)

Shaytan tiyegi shiyrshyq atyp, egiz ishegi emirenip, qyl saghaghy bebeu qaghyp, shanaghynan aqtarylghan maqpal maqam men sylqyldaq kýy móldir diril bolyp túna kele, kómeyi sezim seline bulyghyp, dombyram sóiley bastady...

Ghayyptyng ghajayyp isi bolyp, dombyra men qobyzgha til bitse, tarihtyng enshisinde sandal kýy keshken sherli shejiresin shertip, shemenin tókken bolar ma edi, kim bilsin. Ázirge qúmyghynqy ýni qabyrghandy qaqyrata sókken qara qobyz da, sanandy saghynyshtyng sazyna bólegen qaraghay dombyra da ýnsiz. Qúddy bir mylqau adam siyaqty, ashylyp sóilegisi kelmeydi.

Zarly ýninen ghana shimirkenip, qobyzdy ekining biri qolyna ústamaytyn әdet bizding júrtta әuelden bar. Sodan da bolar, aqiretting azaly kýiin shertken «baqsynyng aspaby» dep ony kónedegiler kópshilikten oqshau ústaghan. Al dombyra bolsa, qadiri men qasiyetin qashyrmay, qasterlep kýte bilgen әr qarashanyraqtyng tórinde dódegeli ýkisi jelbirep, teris qarap iluli túr. IYә, teris qarap! Qúlaq týreyikshi, qos múnlyq ne deydi eken?

Myna jaryq jalghannyng jýzinde bar boludan asqan qanday ghaniybet boluy mýmkin? Bizding qazaq tóbesine ajaldyng ala búlty ýiirilgen nauqas kisining kónilin súrap qaytqan jangha «Beti beri qaraytyn týri bar ma?» dep saual qoyady. Onday kezde ýmiti ýzilip, ýkimi sheshilip qoyghandargha qaratyp, «Beti ary qarap ketipti» deydi eken. Osy «ary» men «beri» sózi onsyz da әri-sәri kýide jýretin bizding tiri ekenimizdi, myna júmyr jerding betinde bar ekenimizdi isharalaydy.

Búrynghy qazaq qasiyetti shanyraghynyng qaq tórine baqigha kóshken beybaghynyng dombyrasynyng ghana betin teris (ary. – avt.) qaratyp ilgen. Sahara tirshiligine say alys belden at arytyp kele jatqan jolaushy, jolsoqty bolghan qúdayy qonaq týsken osynday ýide kerege basynda beti «ary» qaratylyp ilingen dombyra túrsa, әlgi adam býkil әdep pen salttan maqúrym bireu bolmasa, búl shanyraqtyng qaraly ekenin aitpay biletin. Bet taqtayy beri qaratylyp ilingen dombyranyng iyesi tiri degen sóz. Ymyramen týsinisip, emeurinmen egesken babalarymyzda ertede osynday joralghy bolypty. Biraq, tehnogendi órkeniyet kóshine ilesken HHI ghasyr pendesining múnday kiyeli isharagha mәn beruden qalghany qashan.

Tirshiliginde tútynyp, kiygen kiyimin de ózi dýniyeden ozghan kýni sýiegine salyp, jaqyn-juyghy men janashyr jekjattaryna taratyp beretin «iyis beru» dep atalatyn rәsim bizding júrtta býginge deyin saqtalyp keledi. Siyr qúiymshaqtanyp, qadiri qasha bastaghan osy ýrdis qazaqta islam órkeniyeti kelgenge deyin de bolghan. Kisining tútynghan mýlkinde, әsirese, ústaghan zaty men kiygen kiyiminde kiyeli mәlimetter (informasiya) jiyntyghy saqtalady, osy qasiyet sol zatpen birge kóshedi dep sengen qazaq, әsirese, bas kiyimin syigha tartudy jaqsy yrymgha jorymaghan. Óitkeni, babalarymyz bas kiyimmen birge baq ta auysuy mýmkin degen senimde bolghan.

Qas sheberding tútynghan dombyrasyn ókshebasar shәkirtine beru ónerding ólmey, jalghastyq tabatynyna balanghan. Birinen ekinshisi ýirenip, bir estigenin kókirekke týiip, jadqa alu arqyly auyzsha jalghasu sipatyna ie qazaq óneri osy ereksheligining arqasynda ghana býgingi kýnge zamanalar jelinen óni óshpey aman-esen jetken. Endeshe, kóne mәdeniyet ýlgilerin qauzay zerttegen keybir ghalymdardyng ata-baba saltyn saralay kele, «Ózderimen birge tútynghan aspabyn da qosa jerletken» degen joramaldaryna kýdikpen qaraugha tura keletin tús tura osy jerden bastalady.

Mýmkin, el basqarghan enseli er, esil qaghandardyng jeke ózine qaraghan enshili mýlkining barlyghy qúmasyna qosa, ózimen birge jerlengeninde kýmәn bolmas. Biraq qas sheber men dýiim júrtqa dýrligimen mәshhýr bolghan ordaly óner iyesining ústaghan dombyrasy men qobyzy ózimen birge kómilmegen. Kóshpeli ómirsalt ýrdisin tútynghan bizding babalarymyz ýshin ol ónerdi iyesimen qosa kómumen para-par. Eskining adamy qobyz ben dombyrada jan bar dep eseptegen. Týrli maqsatpen dala kezgen kelimsekterding úshqary pikirimen «beysauat» dep tanylghan ertedegiler qasiyet syryn qazirgi «sauatty» siz ben bizden artyq bilmese, kem bilmegen. Dalalyqtar zanynda dýldýl ónerpazdyng dombyrasy ózining kózi tirisinde, iә bolmasa iyesi dýniyeden ozghannan keyin syigha tartylatyn.

Sizding de muzykalyq aspaptar múrajayyn aralap shyghyp, onda túrghan aspaptardy qyzyqtaytyn әdetiniz bar shyghar. Men ózim onday jaghdaydan tiylghanmyn. Býginde qay qazaq balasynyng Jambyl men Dinanyn, Ámire men Isanyng ústaghan dombyrasyn kórip, tamashalap, ýnin estigisi kelmeydi deysin. Syrtqy sipaty kәduilgi aspaptan ainymay túrghasyn kimning oiyna qanday qiyal kirip-shyghypty? Sol aspaptardy shertip kórgen kezde ghana kóp nәrsege kóz jetkizer ediniz. Múrajayda saqtalghan dombyralardyng qay-qaysysynan da tirshilik nyshany bayqalmaydy, qors-qors etken qúmyghynqy óli dybystan basqa tiri ýn shyqpaydy. Osyny kórgende bir zamandaghy sanqyldaghan kýmis qonyraulary men jaghymdy qonyr ýnderi qayda ketken degen oidyng qúshaghyna kómilesin. Óli aspaptardyng qabyrstanyna ainalghan múrajay ataulydan janym jabyrqap, kónilim qúlazyghanda taghy da babalar baytaghynan jetken kiyeli kepke qúlaq týremin.

Ómirden ótken ónerpazdyng dombyrasyn marqúmnyng jyly ótkenge deyin kerege basyna ilip qoyyp, aza tútatyn dalalyq salt bolghan. Óitkeni, tartylmaghan dombyranyng ýni tek sanauly jyldargha deyin ghana saqtalatynyn ekining biri bile bermes. Keyde shertilmey úzaq túryp qalatyndyghynan kýy ansap, jyrgha jútynghan dombyra yzyndap, ózinen-ózi dybys shygharady eken. Osy kezde әlgi múnlyqty qolyna kim ústasa kiyesi soghan qonady-mys. Halyq jadynda qalghan anyz-әpsanalar osylay deydi. Sodan keyin tartylmasa, qanday sheshen dombyra bolsa da onyng әsem ýni óship, ózegine týsip ketedi. Sóitip, ol da kәduilgi adam siyaqty «óledi» eken. Qol-ayaghy qozghalyssyz jatqan sau adam da boyyna qan jýrmese sanauly uaqyttyng ishinde salgha ainalady. Ári qaray onyng ayaghyn bastyru ýshin de ýlken kýsh kerek. Dombyra da solay, tartylmay, qúr iluli túrghan dombyra – jansyz, óli dombyra. Endeshe, iyesi ólgenmen dombyranyng bauyryndaghy óneri óluge tiyis emes. Bizding júrt osy mәseleni Qúday jolymen de, dýniyauy jolmen de jarasymdy sheshken. Qolgha ústaytyn iyesi tabylsa, dombyra degen kiyelining de baylanghan baghynyng qayta janghany.

Dombyra sóileu kerek!

«Aghash at» degen eski kýy bolghan. Shygharma anyzynyng ózegine órilgen izgi oy aghashqa jan bitiru, sóitip aghash atty iyesimen qosa aspangha úshyru. Demek, adamdy kókke úshyru mýmkindigi bar qúrylghynyng iydeyasyn samghaghan qúsqa qarap otyryp, iske asyrghan angliyalyq Djordj Keyliyden (HVIII gh.) búryn da dalalyqtardy búl arman bey-jay qaldyrmaghan. Búl su jәne qayyq (alghashqy qayyq-úshaq. – avt.) úghymymen astasyp jatqan bayyrghy miftermen de tyghyz baylanysty. Osy jerde óz tegin aghash quyrshaq-akter keyipkerinen alatyn Karlo Kallodiyding әigili Pinokkio jayyndaghy «Aghash quyrshaq tarihy» ertegisinen A. N. Tolstoydyng «Altyn kilt» nemese «Buratino hikayalary» shygharmasyna kóshken keyipkerdi tilge tiyek etuge bolady. Papa Karlo shauyp shygharghan bizmúryn bala turaly ertegining ózeginde de aghashqa jan bitiru iydeyasy jatyr. Bizding qazaqtyng «dombyra sóileydi» degeni osy aragha dәl keledi.

Sonda dombyra shynynda da adamsha sóiley me? Joq, múnda basqa tylsym maghyna bar. Adam tәnining qyzuy 35.5–37 gradus (°) arasynda tolqidy, sóitip tәn men tabighattaghy tepe-tendik saqtalady. Adam aghzasynyng kýrdeli sezimtal mýshesi, eng ýlken as qorytu bezi – bauyr ýstinde túratyn dombyra shanaghy adam tәninen bólingen ylghal men qyzudy boyyna tolyq sinirip, osy gradusty qabyldaghan kezde qu aghashqa kәdimgidey jan bitip, sosyn ol «adamsha sóiley» bastaydy, yaghny dombyra ashylady. Osy qúbylysty qazaq ónerpazgha qaratyp aitqanda, «dombyrasy sóileydi» deydi. Adamzat balasynyng aghashqa jan bitiru iydeyasy qazaq ónerinde osylay kórinis tapqan.

Ghylymda toqtatylghan uaqyt (statikalyq uaqyt) degen úghym bar. Búl әuelde sanamyzgha suret óneri arqyly sinisti bolyp, keyin poeziyagha kóshken. Aqyn da, suretshi de uaqyt atty qúdiretti bir sәtke bolsa da toqtatugha әreket etushiler. Biraq odan jýrisinen janylghan uaqyt joq. Aqyn aqqan seldey jyrymen, suretshi keskindemelerimen uaqytqa óz tanbalaryn bederley aldy. Ras, tenizdey tolqyghan uaqyt aghymyn tek suret óneri men poeziya tili arqyly ghana «toqtatu» mýmkin ekenin ilkidegiler jazbay tanyghan, janylmay bilgen. Beyneleu óneri – óner ataulynyng eng ilki týrinen sanalatyny da sodan.

Múraghattaryn alghashqy qauymdyq jәne dәstýrli óner týrlerining jәdigerlerimen jasaqtaghan Fransiya, Beligiya, Germaniya, Resey jәne Amerika Qúrama Shtattarynyng Niu-York siyaqty qalalarynyng múrajaylary talay qazynany bauyryna basyp jatyr. Alghashqy mýsindelgen grafikalyq beyneler, keskindeme ispetti geometriyalyq tanbalardan bastap, Qiyr Soltýstik halyqtary men amerikan ýndisteri arasyndaghy piktogrammalar men iydeogrammalar suret-sóz ónerining jinaqtalyp berilgen manyz-mәiegi bolyp esepteledi. Sol jәdigerlikterdegi dogon, fang, bambara, baule, banongo, baluba siyaqty bayyrghy halyqtardyng paleolittik «veneralary» men neolittik terrakot mýsinsheleri bir-birinen alshaq bolghanymen, әiel-ana mýsinin naqty әri tabighy beyneleu túsynda olar ortaq týiisedi. Múnday taqyryp ayasyn Qazaqstan men Ortalyq Aziyadan tabylghan balbaldardan da keziktiruge bolady jәne búlardyng deni abstrakt emes, naqty úghymdarmen baylanysty ekeni oigha tamyzyq bolady. Paros jәne Kiklad aralynan tabylghan, býginde Grekiyanyng Afiny qalasynyng últtyq múrajayynda saqtauly túrghan bizding dәuirimizden búrynghy 3 myng jyldyq tarihtan kuәlik beretin, baghzy zaman jәdigeri – gitara tәrizdi kikladtyq púttardyng geometriyalyq pishinderi mýldem abstraktili degen qorytyndy jasaghan V. B. Mirimanov beyneleu ónerinde shematizmnen realizmge sheginushilik te jii bolyp túratyn qúbylys ekenin jәne ol amerikan ýndisterining ong-órnekteri men sahara jartas ónerindegi stilidik damudan aiqyn bayqalatynyn da teristemegen.

Zattyq aighaq joq jerde әngime órisin bir órim ýstinde qiystyru qiyn. Demek, V. B. Mirimanovtyng atýsti talday salghan әiel-ana keskindemesin isharalaytyn kikladtyq pút-beyne abstrakt beyne deuden góri neolittik beyneleu ónerining realizmge sheginis jasauy dep joramaldaghan dúrysyraq. Mәselening manyzdylyghy mynada, osydan 50 ghasyr búryn tanbalanghan jartastaghy súlba-beynening býgingi hardafondy muzykalyq aspaptardyng syrtqy pishin men әiel-ananyng teris qarap otyrghandaghy jalanash qalpymen (figurasymen) salystyryluy. Aspap pen әielding jalanash beynesin logikalyq shyndyq túrghysynan bir túlgha esebinde qarastyru onsha oghash ta, әri qisynsyz da emes. Biraq biz tek syrtqy pishindik úqsastyqtyng jayyn ghana indetip kete bersek, onda baghytymyzdan adasyp, birshama janylysqan bolar edik. Aspap pen adam aghzasynyng arasynda tek fiziologiyalyq qana emes, tabighy anatomiyalyq ishki sәikestikter de jetip jatyr. Dәleldeudi qajet ete bermeytin jәne bir aqiqat, ejelgi adamdar pana tabu ýshin jasaghan ýngirler, qazirgi kiyiz ýiding týrleri ana jatyry qúrylymynyng kóshirmesi. Endeshe, búryn bizde әngime auanyn osy tarapta órbitetin iske tatyrlyqtay salystyrular men taldaular bolghan ba?

Últtyq muzykatanushy mamandar arasynda búl mәselege birinshi den qoyghan óner zertteushisi marqúm Baghdәulet Amanov adam, tau jәne kýy qúbylysyn ghylymy túrghyda «trihotomiya» atalatyn fәlsapalyq ýshtik pishinmen salystyrghan bolatyn. Ghalym kýiding qúrylymyn jýieleu barysynda shygharmany bas buyn, orta buyn, sagha dep ýshke bólu negizdi ekenin aita kelip, kýidegi bas buyndy adam men taudyng basymen, orta buyndy keudemen, saghany ayaqpen (etek) salghastyryp ilki ýshtik qalypty qisyndy taldap shyqqan edi.

Dýniyening qúrylymyn jogharghy, ortanghy, tómengi dep bólu búrynnan bar josyqtyng biri. Búl turaly zertteulerinde Shoqan Uәlihanov ta aitqan. Orys ghalymy A. F. Losiev «Ýsh әlem bar. Biri baytaq, sheksiz – makrokosmos, ekinshisi shaghyn, adamdar dýniyesi – mikrokosmos, ýshinshisi, simvoldyq – Injil» deytin Grigoriy Skovorodanyng shygharmalaryndaghy mistikalyq simvolizmdi atalmysh ýshtik negizde taldaghan. Demek, kez kelgen mәdeny qúbylysty osy ýshtik pishin ayasyna syidyrugha bolady. Biraq әlgi ýshtikting ýshinshi qanaty filosof A. F. Losiev ýshin ghana Injil. Búl tómengi dýniyeni bildirui nemese mýldem basqa tylsymdy isharalauy da ghajap emes. Muzykatanushy B. Amanov tarihtau men tanym negizderin ishki implesid qasiyetterden bólek, syrtqy úqsastyqtar negizinde ghana órbitti. Al odan bergi jerde adam men aspap qúrylymynyng anatomiyalyq úqsastyghy jýieli sóz bolghan joq. Biz de «ayttym – bitti, kestim – ýzildi» dep tórttaghandap taban tirep túryp alatyn mendik pikirden aulaqpyz. Biraq qisyny kelip túrghan jerdi qiystyryp jibere almaudyng ózi qiyanat emes pe.

Rasynda da, әrisi әlemdegi barlyq etnosta, berisi týbi tuys týrkide tegis kezdesetin qobyz, dombyra, sybyzghy siyaqty muzykalyq aspaptar dýniyening ýsh bóligin isharalaydy. Kóne bastauda jogharghy dýnie – Tәnir – Qúday – Alla, ortanghy dýnie – Tiriler – Adam – Pende, tómengi dýnie – Aruaqtar – Sýiek – Ruh әlemi. Aspaptar da osy ynghayda bólinip, sybyzghy joghary kýshtin, dombyra ortanghy әlemnin, qobyz tómengi dýniyening isharasy bolyp esepteledi. Kikladtyq gitaragha qúrylymdyq jaghynan óte jaqyn keletini europalyq violoncheli, skripka jәne týrkining qobyz, dombyra siyaqty aspaptary.

Jastau kezimde Niyderland korolidigining qaramaghyndaghy Amsterdam qalasynda ótken konserttik sapardyng birinde jýrip, sol ónirdegi ataqty bir muzyka aspaptary múrajayyna bas súqqanym bar edi. Múrajaygha әlemdegi mynnan asa últ pen úlystardyng muzykalyq aspaptary qoyylypty. Endi úqsastyq degenning úly tinin qaranyz. Qazaqtaghy qobyz (dvuh strunnyy smychkovyi) ben dombyra tekti (lutnyi), sybyzghy siyaqty (fleyta pana) aspaptar jer betindegi etnostardyng bәrinde tegis kezdesetini tanday qaqtyrmay qoymady. Áriyne, qobyz tekti aspaptyng jalghyz ishektisi men ýsh ishektisi, dombyra siyaqty aspaptyng kólemining ýlken-kishisi, sybyzghynyng úzyn-qysqa, bauyryndaghy belgi-tesikting az-kóptigi, aspap ataularynyng bir-birine úqsauy men oqshaulyghy aspap qúrylymynyng jalpy mazmúnyna núqsan keltirmesi anyq. Syrtqy formalyq erekshelikting ishki maghyna men mazmúngha qatysy shamaly. Men sol joly ýlken oidyng qúrsauynda qalghan edim.

Ózining últyn, onyng úlaghatyn úlyqtaghysy kelmeytin úl az shyghar. Sonyng biri bәlkim biz bolarmyz. Alayda úlyqtau degen shyndyqpen birge tughan bauyr emes. Shyndyq atty qasqanyng әuelde kindikten taq, onyng ýstine túldyr jetim ekeni ras bolsa kerek. Áytpese, keybir zertteushilerding «Europanyng skripkasy óz tegin qazaqtyng qara qobyzynan alady» dep jabayy joramal jasap túryp, shimirikpeytinderi qalay?

Júmyr jerding betinde adamzat úrpaghynyng arasyna tensizdik belgisin qoyyp túrghan tek terisining týsi, tili jәne jýre kele tútynghan diny senimderi ghana. Mәdeniyet úghymyn biz keyin qalyptastyrdyq, damu barysynda qoldan jasap aldyq. Al últ degen týsinikting ózi baltalasa búzylmaytyn múztau emes. Adamzat úrpaghy fiziologiyalyq túrghyda, qan men jynysynyng úqsastyghy jaghynan bir-birinen aiyryp ala almaytyn dәrejede egiz. Biz bilgende ilkidegi «Homosapiens» atanghan alghashqy parasatty, sanaly adam men býgingi pendening ara jiginde milliondaghan jyldardyng sherui jatqanymen, úzaq sonar tirshiligining arasynda qylauday ózgeris joq. Búl kýnde adamzat balasy gharyshty mengerdik dep jariyagha jar salumen keledi. Býgingi damyghan últtar men úlystar ózining ilki itkóilegine simay túrghany jәne belgili. Biraq sodan kelip, әlgi itkóilekti mýldem «kiymedi» degen úghym tumasa kerek. Alla taghalanyng aldyndaghy jalghyz aqiqat sol, aspannan ayaghy salbyrap týsken, jerden jik aiyryp shyqqan eshkim joq. Bәri de Adam-ata men Haua-ananyng balasy.

Mening dombyram solay deydi.

Berik Jýsipov,

foliklortanushy

Abai.kz