Altyn taqtan – abaqtygha

(Ontýstik Koreyanyng eks-preziydenti Chon Du Hvan haqynda)

Chon Du Hvan - mansapqúmarlyghy týbine jetken túlgha. Ol biylikke jetu jolynda tәsil talghaghan joq. Bilekting kýshi, nayzanyng úshymen biylikting úshar basyna kóterildi. Taghylyqty diktatorlyq tәsilmen el biyledi. Ol Koreyanyng biyligi óle-ólgenshe óz qolynda bolady degen senimde boldy. Keyin tózimi tausylghan halyq ony biylikten taydyrdy. Biraq ol attan týsse de, ýzengiden týspey, óz tandaghan adamyn biylikke qoyyp, sol arqyly memleketti perde artynan basqaramyn dep armandady. Eng sonynda halyq qaharyna shydamay, tau arasyna tyghylyp, kózden tasa ghúmyr keshti. Sol arqyly qylmysyn jasyryp, jazadan qútylamyn dep oilady. Biraq, taghdyrdyng jazuymen ólimge ýkim etilip, sonynda әupirimdep, aman qaldy. Biraq, tarihtyng qarghys tanbasyna shegelenip, it qorlyqpen ómirden ótti.

12 jeltoqsan sayasy ózgerisining qyry men syry

Chon Du Hvan kim edi? Ol kóriniste halyq saylaghan preziydent retinde tanylghanymen, shyn mәninde, әskery tónkeris arqyly biylikke kelgen qandy qoldyng ózi. Ol biylikting shynyna qalay kóterildi jәne qalaydan qalay biylikten ketip, eng sonynda qalay jazagha tartyldy?

Álqissa, bәrin basynan bastayyq. Chon Du Hvan 1931 jyly Kensan-Namdo tau provinsiyasyndaghy Hapchhon uezinde dýniyege keldi. Kezinde Vietnam soghysyna qatysyp, polk komandiyri dәrejesine deyin ósti. Soghys ayaqtalghannan keyin Chon Du Hvan ilgerindi-keyindi erekshe jasaqtyq qolbasshysy jәne amandyq qorghau jasaghynyng qolbasshysy mindetin atqardy. 1981 jyly әskery tónkeris arqyly biylikke kelip, sol jyly Koreya preziydenti bolyp saylandy. 1988 jyly ókilettilik merzimi ayaqtalyp, preziydenttik biylikten ketti.

Chon Du Hvan Koreyanyng ofiyserler mektebin ayaqtap, әskery qosyndar qatarynda qyzmet etip jýrgende ózinen búryn әskery tónkeris arqyly biylik basyna kelgen bolashaq preziydent Pak Chon Hiymen tanysady. Ol kezde Pak Chon Hy diviziya qolbasshysy bolatyn. Chon Du Hvan Pak Chon Hiydi ózine iydeal sanap, erekshe tabynatyn. Onyng symday tartylghan manghaz beynesi, erekshe tartymdy sóz әreketi men jýris-túrysy da ony qatty bauraytyn. Chon Du Hvan da qatardaghy bireu emes, erekshe qarym-qabiletimen kózge týsken jas sardar bolatyn. Pak Chon Hiyding qyraghy kózi múnday daryn iyesin qalt jibermey tanyp-bildi. Ol birte-birte Pak Chon Hiyding senimdi adamyna ainaldy. 1961 jyly Pak Chon Hy әskery tónkeris jasap, Koreyanyng biyligin tartyp aldy. Búl retki sayasy ózgeriste Chon Du Hvannyng enbegi erekshe boldy.

Bir tanqalarlyghy, Pak Chon Hy Chon Du Hvannyng biylikke degen sheksiz yntyzarlyghy men aram pighylyn sezip-bile alghan joq. Chon Du Hvan ózi pir tútqan kósemning aila-tәsilderin qalt jibermey baqylap, ony oy týkpirine toqumen boldy. Pak Chon Hiyding sayasy ózgerisi oghan ýlken sabaq bolyp edi. Ol odan kóp nәrse ýirendi. Mysalgha, óz ainalasyna jaqtastardy qalay toptau, ózining yqpal-kólemin qalay keneytu degen siyaqty aila-tәsilderdi qapsyz mengerdi.

Pak Chon Hy әskery tónkeris jasaghan kezde bir astyrtyn úiym oghan erekshe qoldau kórsetti. Búl úiym ofiyserler mektebining kursanttarynan qúralyp, olar kurstastardyng bas qosuy degen jeleumen ýnemi bir jerge jinalyp, Pak Chon Hiyding әskery tónkerisine qúpiya dayyndalatyn. Olardyng bәri әskery sardarlar bolghandyqtan yntymaq, berekesi jarassa, ghajayyp kýshke ainalady eken. Pak Chon Hy ózining kýieu balasy Kim Djon Phili arqyly osy úiymgha basshylyq etip, osy qúpiya úiymdy óz qolyna myqtap qondyryp alyp edi.

Chon Du Hvan da osy  aila-tәsildi sheber mengerip, әskery qosyndar arasynan ózining qúpiya úiymyn jasaqtay bastady. Ol әskery qosyndardyng ishinen «Hanahve» atty qúpiya úiym qúrdy. Eki jarym jyldan son, búl úiym «Bir niyettegiler» dep ataldy da, kurstastardyng bas qosuy degen jeleumen ýnemi bas qosyp, qatarlaryn eng tandauly әskery akademiya týlekterimen tolyqtyryp otyrdy.

Chon Du Hvan búl úiymgha  ózi erekshe senim artatyn kurstasy Ro De Udy  basshylyqa saylatyp, túraqty týrde bas qosyp otyrdy. Olardyng bir-birining qoltyghynan demep, qoldap otyruynyng arqasynda óz ara-qatynastary men bir-birine degen adaldyqtary aralarynan qyl ótpeytin dengeyge jetti. Is jýzinde búlar kurstas jәne auyldastar bolatyn. Olardyng basym kópshiligi Chon Du Hvannyng tughan jeri Kensan Namdo provinsiyasynyng týlekteri bolghandyqtan, óz aralarynda tabighy bir bauyrmaldyq sezim de bar edi. Búl sezim aralasa kele, olar bir-birimen ózara tuystarday bolyp ketti. «Niyettester» úiymynyng mýsheleri ózara bir-birine kómek kórsetuge, bir-birine adal bolugha, oray bola qalsa, úiym mýsheleri birin-biri joghary lauazymgha jetuge kómek kórsetuge uaghdalasyp, sert baylasatyn. Eger arasynan opasyz satqyndar shygha qalsa, qatang jazalanatyn. Múnday serttesu olar ýshin erekshe manyzdy boldy. Ózara qoldaudyng arqasynda niyettester úiymynyng mýsheleri mansap baspaldaghynda basqalardan tezirek ósuge mýmkindik alyp, niyettesterding kýsh-quaty barghan sayyn qanatyn kenge jaya berdi.

Yn-dynsyz aqyryn jýrip, anyq basyp tirlik keshuding arqasynda niyettester úiymynyng qanshalyq yqpal-kýshining barlyghy Chon Du Hvannyng qanshama әskery quat-kýshti óz qarmaghynda ústap otyrghandyghyn eshkim de bilgen joq. Niyettesterding barlyq mýshelerinde eki týrli salauat boldy. Olar kýndelikti ózi qyzmet etetin әskery qosyndardyng qolbasshylaryna baghynsa, taghy bir qyrynan Chon Du Hvannyng jeke búiryghyn búljytpay oryndaytyn. Mine, osylay Chon Du Hvannyng yqpal-kólemi qúpiya týrde tezden keneye berdi.

Áriyne, búl úiymdaghylardyng sybaylastyghyn eshkim de sezip-bilgen joq deu aghattyq bolady. Olardyng óte yqpaldy bir klandyq topqa ainalghandyghynyng týrli belgileri menmúndalap kórinip jatty. Mysalgha, Chon Du Hvannyng senimdi serigi Ro De U әldeneshe ret Chon Du Hvannyng úsynysymen mansap baspaldaghynda ýzdiksiz ósip otyrdy. Ol jalghasty 5 ret Chon Du Hvan jogharylaghanda onyng ornyn basty. Áueli Ro De U Chon Du Hvannyng tanystyruymen ortalyq barlau basqarmasynyng qarsy barlau bólimining bastyghy bolyp taghayyndaldy.

Kózge badyrayyp kórinip túrghan múnday jeng úshynan jalghasudy sayasy tónkeris arqyly biylikke kelgen preziydent Pak Chon Hiyding qyraghy kózi bayqamay qalghan joq. Onyng ózi de kýsh biriktirip, klandyq toptasugha erekshe sezimtal bolatyn. Ol aqyryndap «Hanahve» úiymyna nazar audardy jәne odan saqtana bastady. Pak Chon Hy astanada qorghanys armiyasynyng bas shtabyn qúryp, oghan ózining senimdi adamdaryn taghayyndap, óz qauipsizdigin qorghady. Sonymen bir uaqytta ózining әskery qosyndargha bolghan yqpalyn arttyra týsti. Ol preziydenttik ókilettiligin paydalanyp, Chon Du Hvannyng qyzmetin de ózgerte bastady. Biraq, Pak Chon Hy Chon Du Hvannyng «Hanahve» úiymynyng qarym-qabiletin tym tómen baghalady. Ol ózi senim artyp taghayyndaghan astana qorghanys armiya bas shtabynyng qolbasshysy da atalghan úiymnyng beldi mýshesi ekendigin bilgen de joq.

Eger tarih óz arnasymen jyljyp, damyp otyrghanda «Hanahve» úiymy men Chon Du Hvannyng qúpiya kýshteri ýzdiksiz damyp, Chon Du Hvan men Pak Chon Hiyding arasynda ólispey, berispeytin bir shayqasqa úlasary sózsiz edi. Biraq, tarihtyng dóngelegi oilamaghan jerden basqa baghytqa búrylyp ketti. 1979 jyldyng 26 qazanynda Pak Chon Hy qastandyqtan qaytys boldy. Bosaghan preziydenttik oryngha týrli saladaghy ýmitkerler japa-tarmaghay lap qoydy.

Preziydenttik oryngha talasqandardyng biri búrynghy premier-ministr Chhve Gu Ha boldy. Osydan búryn ol qoy auzynan shóp almas, biylikke pәlendey talasy joq, momyn adamday kórinushi edi. Sol sebepti Pak Chon Hy qaytys bolghan kezde onyng ózine tiyesili jeke yqpal kýshi bolghan joq. Biraq, zangha sәikes preziydenttik oryn bosasa, onyng ókilettiligin premier-ministr uaqytsha atqarugha tiyis edi. Sonymen Chhve Gu Ha uaqytsha preziydent bolyp shygha keldi.

Oryn-taqqa jayghasqan son, Chhve Gu Hanyng da minezi kópke mәlim boldy. Ol ózining abyroy-bedelin tikteu ýshin aldymen Koreya territoriyasynda Chedjudo aralynan tys barlyq aimaqtargha tótenshe jaghday engizdi. Odan son, ózi birshama senim artatyn qúrlyq armiya bas shtabynyng bastyghy Chon Syn Hvany tótenshe jaghday shtabynyng qolbasshysy etip taghayyndady. Oghan ilese, Chhve Gu Ha birneshe adamdardyng kónilinen shyghyp, halyqty júbatatyn jana sayasattardy engize bastady. Áskery tónkerispen biylikke kelgen Pak Chon Hy da shekten shyqqan diktator bolatyn. Onyng biyligi kezinde kóptegen oppozisiya ókilderi týrli syltaularmen týrmege toghytyldy. Al Chhve Gu Ha osy oppozisiyalyq toptardy ózine tarta bastady. Ol Pak Chon Hy kezinde týrmege toghytylyp, bostandyghy shektelgen oppozisiyalyq partiya ókilderin, onyng ishinde, búrynghy preziydent Yun Bo Son jәne preziydenttikke kandidat bolghan Kim De Chjun sayasy túlghalarmen birge demokratiyany talap etip, týrmege toghytylghan kóptegen ghalymdardy, din kósemderin jәne jurnalisterdi bostandyqqa shyghardy. Ol jәne óz búiryghymen qudalaudaghy student jastardy oquyn jalghastyrugha jәne qudalanbauyna kepildik berdi.

1979 jyldyng 10 qarashasynda Chhve Gu Ha uaqytsha preziydent salauatymen Koreyanyng zang shygharushy organdaryna Konstitusiyany janghyrtyp, sol jana Konstitusiya arqyly preziydenttik saylau ótkizudi búiyrdy. Sol jyly 6 jeltoqsanda Chhve Gu Ha resmy preziydent bolyp saylanyp, uaqytsha preziydent degen qalpaqtan qútyldy.

Biraq, Koreyanyng sayasy ómirinde Pak Chon Hiyding diktatorlyq biyliginen múragha qalghan kóptegen mәseleler tau bolyp ýiilip jatty. Mysalgha, preziydentting tikeley saylanbauy, preziydent biyligining shamadan tys daliyp ketui qatarly mәselelerdi korey halqy jana saylanghan preziydentten shara qoldanyp, demokratiyalyq qúndylyqtargha kedergi bolyp otyrghan mәselelerdi týbirinen sheshudi talap etti. Áleumettik zertteuler 70% korey halqynyng preziydentti janama saylau tәsilderining kýshin joyyp, tikeley saylaudy talap etetindigin kórsetti. Bostandyq pen demokratiyany talap etken halyq ýni  bir mezgil Koreyya aspanyn janghyrtyp túrdy.

Sayasy túlaghalar men qarapayym halyq qol jetim jerde túrghan demokratiyagha bettep bara jatqan tústa bir top әskeriyler jetkilikti kýsh jinap, biylikti tartyp alugha dayyndalyp jatqan bolatyn. 1979 jyldyng 12 jeltoqsanyndaghy keshte Chon Du Hvan Seuldegi bir qonaq ýide saltanatty dastarqan jayyp, qonaqasy berip jatty. Qonaqtardyng kóbi Chon Syn Hva bastaghan sarbazdar bolatyn. Qonaqtar Chon Du Hvannyng búl dastarqanyn ózderin biylikten aiyru ýshin berip jatqan ataukeresi ekendigin mýlde sezgen joq. Olar qonaq iyesining erekshe iltipaty men darhan kóniline eltip, ishimdikti meylinshe sylqita simirtip jatqan kezde  toghynshy dviziyanyng qolbasshysy Ro De U әskery tónkeristi bastap kettip edi.

Ro De U - Chon Du Hvannyng ejelgi sybaylasy. Ol Chon Du Hvannyng tapsyrmasymen óz jasaqtaryn ýsh topqa bólip, memleketting eng manyzdy biylik qúrylymdaryn birinen keyin birin basyp alyp jatty. Olar eng aldymen Chon Syn Hvanyng astana qorghanys armiya shtabyn basyp alyp, Chon Syn Hvany eks-preziydent Pak Chon Hiydi óltirgen qaskýnem retinde tútqyndady. Ekinshi baghyttaghy әskery top parlament ghimaratyna bet alyp, tank jәne auyr qaru-jaraqtarmen parlament pen deputattardy týgelge juyq qorshaugha alyp, ýnin shygharmay ústap túrdy. Al ýshinshi toptaghy әskeriyler qúrlyq armiya bas shtaby men qorghanys ministrligin basyp alyp, kýshtik qúrylymdardy tolyghymen óz baqylauyna aldy.

Chon Du Hvannyng jospary mýltiksiz oryndaldy. Ro De U bastaghan 7500 sarbaz jedel qimyldap, Seuldi jәne ondaghy ornalasqan barlyq biylik qúrylymdaryn baghynugha mәjbýr etti. Demek, endigi shynayy biylik Chon Du Hvannyng qolynda. Qolynda biyligi bar adamnyng aq degeni – alghys, qara degeni – qarghys. Endi oghan  bireuding jýregin júlyp jese de - zandy.

Búl sayasy ózgeriske Chon Du Hvan qapysyz dayyndalghan bolatyn. Oghan syltau da jetkilikti. Ol óz lauazymy boyynsha amandyq qorghau armiyasynyng qolbasshysy. Sol sebepti Pak Chon Hy preziydentti óltirgen qaraqshylardy ústap, jazalaugha mindetti. Sol sebepti ol syrtqy әlemge Chon Syn Hvany eks-preziydentti óltiruge qatysqan qaskýnem qaraqshy, ony ústap jauapqa tartu onyng qyzmettik mindeti sanalady dep týsindirdi. Osy syltaudan keyin Chon Du Hvan sayasy ózgeris jasamaghan, tek óz qyzmetin adal atqarghan adam bolyp kórinuge tyrysty. Odan әri qaskýnemderdi izdep, tútqyndaymyz  degen syltaumen Chon Du Hvan ortalyq barlau basqarmasynyng basshysy Kim Dje Gudi tútqyndap, artynsha atyp tastady.

Búl jerde Chon Syn Hvanyng tútqyndaluy eks-preziydentting ólimimen esh qatysy joq, sayasattyng qajeti ýshin ghana bolatyn. Al Kim Dje Guding ólimi obal ketti deuge kelmeydi. Ol shyn mәninde eks-preziydentti óltiruge tikeley sebepshi bolatyn. Chon Du Hvannyng ony óltirui júrt kózine eks-preziydent ýshin kek alghany bolyp kóringenimen, shyn mәninde, Chon Du Hvannyng kózdegeni ortalyq barlau basqarmasy syndy eng basty kýshtik qúrylymnyng oryn-taghyn bosatyp alu edi.

1979 jyldyng 13 jeltoqsanynda tanghy úiqydan oyanghan korey halqy ózderi demokratiyanyng shyryn týsin kórip jatqan kezde birneshe aighy jylymyq zym-ziya ghayyp bolyp, dara biylik qayta ornap qalghandyghyn bir-aq bildi. Osy retki әskery tónkeris 12 jeltoqsanda bolghandyqtan, tariyhqa «12 jeltoqsan sayasy ózgerisi» degen atpen endi.

12-jeltoqsandaghy sayasy ózgeristen keyin Chon Du Hvan Koreyanyng shyn mәnindegi biyleushisine ainaldy. Adamdardyng bitim-bolmysyna qarap, bal ashatyndar Chon Du Hvandy  tumysynan erekshe әkki, qatygez, biylik qúmar jan bolyp jaratylghan desedi. Ol orta boyly, dene bitimi tyghyrshyqtay tórtbaq, shashtary siyrek bolghandyqtan, ýnemi shashyn tap-taqyr etip qyryp tastaydy eken. Onyng kózi syghyrayghan, bitik kóz bolghandyqtan kóz qarashyghy aiqyn kórinbeydi. Biraq, ol kózin ýlkenirek ashyp, adamdargha tesile qaraghanda kóz janary ónmeninnen ótedi desedi. Onyng jýzinde jylylyq pen izgilikting nyshany da bayqalmaydy. Onyng qatygez, tәkappar, dóreki minezi kez-kelgen adamgha ýrey men qorqynysh baghyshtaydy. Osy ýreyding әserinen bolugha tiyis, Chhve Gu Ha 1980 jyldyng tamyz aiynda óz erkimen biylikten ketuge mәjbýr boldy.

1980 jyldyng 7 tamyzynda Koreya parlamenti Chon Du Hvandy uaqytsha preziydent etip saylady. Ol uaqytsha preziydent ókilettiligi kezinde konstitusiyany ózgertip, janama saylau tәsilin saqtap qaldy jәne preziydent bir mәrte jeti jylgha saylanyp, jalghasty saylaugha týspeytin bolyp bekitildi.

1981 jyldyng 11 aqpanynda Chon Du Hvan resmy týrde Koreyanyng preziydenti bolyp saylandy.

Halyqtyng qahary

Sayasy ózgeristerding nәtiyjesinde Chon Du Hvan eng joghary biylikke qinalmay qol jetkizdi. Biraq, onyng biyligi ornyqty bola qoyghan joq. 12 jeltoqsandaghy әskery tónkeristen keyin korey halqy biylikti kýshpen basyp aludy qabylday almaytyndyghyn kórsetip, oghan qarsy halyqtyq tolqulardy toqtausyz jýrgizip otyrdy. Chon Du Hvannyng halyq tolqulardy kýshpen basyp, jaghdaydy ornyqtyrudan basqa amaly qalmady.

1980 jyly mamyr aiynda Chon Du Hvan әskery búiryqqa qol qoyyp, býkil el aumaghynda tótenshe jaghday jariyalady. Tótenshe jaghday elding barlyq aumaghyn týgel qamtydy.  Qarudyng kýshinen basqa esh nәrse oilap tabu qolynan kelmeytin әperbaqan әskery biyleushi parlament jinalystaryn toqtatyp, sayasy qimyldargha shekteu qoydy. Aqparat qúraldary men baspasóz erkindigin tejep, barlyq erkin oilar men sóz әreketterge tyiym salyp, jogharghy oqu oryndarynyng sabaghyn toqtatyp tastady.

Qara týnek terrorlyq ýstemdik korey halqyn qorqyta alghan joq. Ereuilshilerding qatary studenttermen, oppozisiya ókilderimen, qala halqymen qosylyp, kýn sanap kóbeye berdi. Olar Chon Du Hvannyng әskery diktaturasyna belsendi týrde ymyrasyz qarsylyq tanytty. Halyq tolqularynyng eng basty kýshi studentter boldy. Sol kezgi mәlimetterge qaraghanda, býkil el boyynsha 55 joghary oqu ornynyng studentteri týgelge juyq ereuilge shyqqan.

Biraq, Chon Du Hvannyng ólerdey óshigip, tisin qayraghany oppozisiyalyq partiyalar boldy. Ol halyqty azghyryp, kóshege shygharghandar osy oppozisiyalyq toptyng ókilderi dep bildi. 1980 jyldyng 18 mamyrynda oppozisiyalyq partiyalardyng ataqty ýsh birdey kósemi bir uaqytta qudalanyp, Kim Dje Gu men Kim Djon Phili tútqyndalyp, Kim En Sam ýy qamaqqa alyndy. Sonymen bir uaqytta Koreyanyng batys-ontýstik bóligindegi Cholla Namdo provinisyasynyng ortalyghy  Kvandjuda iri kólemdi halyq tolqulary bolyp, onyng kólemi osydan búrynghy barlyq ereuilderden asyp týsti.

1980 jyldyng 18 mamyrynda Kvandju studentteri kóshege shyghyp, Chon Du Hvannyng diktatorlyq ýstemdigine qarsylyq bildirdi. Chon Du Hvan tótenshe jaghday jariyalaghannan keyin kóptegen aimaqtarda qarsylyq bәsendey bastaghan bolatyn. Biraq, Kvandjudaghy studentter qasarysyp, qarsylyghyn toqtatpay qoydy. 19 mamyrda olardyng qataryn júmysshylar, qala halqy, saudagerler siyaqty әr sala ókilderi tolyqtyrdy. Olar diktatorlyq ýstemdikke qarsy túryp, jalghasty ereuildep jatty. Áskery biylik qaruly jasaqtardyng kýshimen ereuildi kýshtep tarqatpaq bolghanda jýzdegen kóshe avtobustary men myndaghan taksiyler joldy bógep әskery qosyndardy ereuilshilerge jaqyndatpay qoydy. Halyq tolqulary barghan sayyn kýsheye berdi. Tipti, baqylaudan shyghyp ketti. 21 mamyrda jýz myndaghan studentter men oghan ilesushiler qalalyq әkimshilikti qorshap aldy. Biylik desanttyq kýshterdi jiberip, jinalghan júrtqa oq jaudyrdy. Qarsha boraghan oqtan eshbir jauyzdyq kýtpegen qarapayym halyq shybynsha qyryldy. Joldyng eki jaghy ereuilshilerding óliginen kórinbey qaldy. Ereuildegen halyq pen student jastar basynan baqayshyghyna deyin qarulanghan әskerge qarsy úmtylyp, ereuildi jalghastyra berdi. 27 mamyr kýni Chon Du Hvan tank jәne brondy tehnikalarmen qarulanghan 20 000 әskerdi attandyryp, qolynda temirding synyghy da joq beykýnә halyqty taghy da jusatyp saldy. Búl jolghy qyrghyn bizding Janaózendegi qyrghynnan asyp týspese, kem qalghan joq.

Halyq tolqulary ayausyz janyshtalghan son, 31 mamyrda Chon Du Hvan búiryq týsirip, «memleket qorghaudyng tótenshe komiytetin» qúrdy. Jәne ózin tóragha etip bekitti. Búl komiytetting qúryluy Koreyanyng sayasy ómirine erekshe yqpal jasady. Onyng biyligi de sheksiz boldy. Ol parlamentting býkil qúzyretin ózine alyp, memleketting eng jogharghy biylik qúrylymyna ainaldy. Komiytet Kvandjudaghy halyq tolquyn separatistik býlinshilik dep jariyalap, sol arqyly sayasy qarsylastaryn týp-týgel janyshtap jiberuge maqsat tútty. Olar búl retki tolqudy aldyn-ala múqiyat josparlanghan ýkimetke qarsy separatistik qimyl, ony oppozisiyadaghy Kim Dje Guding partiyasy josparlap, jýzege asyrghan degen qorytyndy jasady. Sol arqyly Kim Dje Gudi tútqyndap, ólim jazasyna ýkim etti. Habar halyqqa jetisimen, әr sala júrtshylyghy biylikting búl sheshimine qatang qarsylyq tanytty. Sonynda halyqtyng qarsylyghynan qaymyqqan Chon Du Hvan Kim Dje Gudi qúpiya týrde elden qughyndady. Sonymen Kim Dje Gu AQSh-ty panalaugha mәjbýr boldy.

Memleket qorghaudyng tótenshe komiyteti 10-kezekti shaqyrylghan parlamentting 210 deputatyn sayasy qimyldargha qatysu qúqyghynan aiyrdy. Osydan song parlamentte nebәri 31 deputat óz ókilettiligin saqtap qaldy. Qudalau múnymen ayaqtalghan joq. Chon Du Hvan óz biyligin bekemdey týsu ýshin jarty ay ishinde ýkimetting basqa da taraulary, bilim beru, qarjy jәne saqtandyru, BAQ qatarly salalardan 8500 adamdy qauipti elementter dep tanyp, júmystan alastady. Qudalaugha týsip, júmystan quylghandardyng eng kóbi jurnalister qauymy boldy. Komiytettegilerding shekten shyqqany sonshalyq, olar sayasatpen sharuasy joq din ókilderin de ayausyz jazalady. Qysqa ghana uaqytta 57 000 budda monahtary tútqyndalyp, monastyridaghy 40 000 әiel arnayy lagerilerge qamalyp, olargha diny ústanymdarynan bezuge mәjbýrledi. Óz ústanymdaryna berik 3000 әiel týrmege toghytyldy. Oqudan shygharylghan, týrmege toghytylghan studentter de qisapsyz boldy.

8 jylgha jalghasqan Chon Du Hvannyng diktatorlyq, terrorlyq ýstemdigi kezinde halyq tolqulary bir sәtke de tolastaghan emes. 1985 jyly 400-den asa mәdeniyet qayratkerleri biylik senzurasyna qatysty mәlimdeme jasady. Sol jyly biylik «oqu oryndarynyng amandyghy turaly» zang jobasyn qabyldap, studentterding qúqyghyn odan beter tejemekshi boldy. Biraq, eldegi qarsylyqtyng kýshtiliginen atalghan zang jobasy qabyldanghan joq. 1986 jyly nauryzda JOO professoralary birlesken mәlimdeme jasap, demokratiyany talap etti. Oghan orta, bastauysh mektep múghalimderi jappay ýn qosty. 1987 jyldyng qantarynda sayasatqa pәlendey zauqy bolmaytyn últtyq burjuaziya da oppozisiyalyq partiyalargha qoldau bildirip, ereuilshilerding qataryna qosyldy. Sol jyly aqpan aiynda shet elden oralghan Kim Dje Gu Kim En Sammen birlesip, «Jana Korey Demokratiyalyq partiyasyn» qúrdy. Birlesken oppozisiya birden kýsh alyp, Chon Du Hvannyng diktatorlyq biyligine sayasy qysymdy ýdete týsti.

Halyq tolqulary kezinde polisiyanyng kýsh qoldanuynyng kesirinen eki birdey student ilgerindi-keyindi ajal qúshty. Múnday bassyzdyq óz kezeginde býkil eldegi 95 JOO men arnauly oqu oryndarynyng studentterin alangha alyp shyqty. Chon Du Hvannyng diktatorlyq biyligine studentterden bastap mәdeniyet qayratkerleri, ghalymdar, kәsipkerler, tipti, últtyq burjuaziyanyng ózi qarsy bolghan son, biylik tarapy oilanugha mәjbýr boldy.

1986 jyldan bastap, Chon Du Hvan men demokratiyalyq kýshterding kýresi konstitusiyalyq qúrylymdy ózgertu mәselesine toqaylasty. Ol kezdegi Koreya Konstitusiyasy diktatorlardyng mýddesine negizdelgen konstitusiya bolatyn. Chon Du Hvan biyligi atalghan konstitusiyany óz biyligining zandyq negizi retinde qarastyratyn. Al demokrattar osy «zandyq negizdin» kýshin jon ýshin konstitusiyany ózgertudi tabandy talap etti. Áriyne, konstitusiyalyq ózgeristing basty talaptarynyng biri - saylau turaly zandy ózgertu. Al sayasy patiyalar turaly sol kezdegi Koreya zany bizdegige qaraghanda liyberal bolghangha úqsaydy. Eger olay bolghanda Kim Dje Gu men Kim En Sammen birlesip qúrghan «Jana Korey Demokratiyalyq partiyasyn» tirkeuden ótkizbeushi edi .

Saylau turaly zanda preziydentti tikeley saylau kerek pe, joq janama dauyspen saylanu kerek pe degen mәsele eng ózekti boldy. 1986 jyldyng basynda oppozisiya on million adamnyng qolyn jinap, konstitusiyany ózgertudi talap etti. Chon Du Hvan ózining eski әdetine basyp, kýshtik qúrylymdar men halyq tolqularyn janyshtap, oppozisiyanyng eki birdey kósemi Kim Dje Gu men Kim En Samdy ýy qamaghyna aldy. Ol osylay isteu arqyly konstitusiyalyq ózgeris talap etushilerdi taghy da túnshyqtyryp tastaymyn dep oilaghan. Dәl osy kezde Filippinnen suyq habar keldi. Atalghan eldi 20 jylday ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaghan diktator-preziydent Markos taqtap qúlatylypty. Búl habardan shabyt alghan korey halqy asa auqymdy ereuil úiymdastyryp, diktatorlyq biylikke qarsy shyqty. 1987 jylgha kelgende halyq tolqulary Koreyanyng býkil aimaghyn qamtydy. Chon Du Hvan óz jaqtastaryn jinap, mәseleni qalay sheshu joldaryn aqyldasty. Jinalysqa biylik partiyasy – demokratiyalyq әdilet partiyasynyng eng joghary basshylyq qúrylymdary qatysqan bolatyn. Bir qyzyghy, Chon Du Hvannyng kózinshe júrt pikiri ekige jaryldy. Bir bólimi qaru qoldanayyq dese, ertengi kýnin oilaghan ekinshi jaghy oppozisiyamen ymyragha keleyik dep talap etti.  Jaghdaydy baghamdaghan Chon Du Hvan ymyragha kelu jaghynda boldy. Sol jyly sәuirde Chon Du Hvan mәlimdeme jariyalap, ózining konstitusiyany ózgertuge kelisetindigin, ol ýshin oppozisiya kelissóz ýsteline kelu kerektigin, eger, barlyq mәselede kelisim jasay alsa, ózining 1988 jyly ókilettiligi ayaqtalghanda birden biylikten ketetindigin mәlimdedi.

Qarsylyq qozghalystar óz nәtiyjesin bergendey kórindi. Halyq ta óz armandary oryndalghanday әserli kýy keshti. Biraq, taghy bir kýmәnning basy qyltiatyn. Chon Du Hvan basynan baqayshyghyna deyin diktator ghoy, ol qalay ghana biylikten kete qoyady?! Búl jóninde keybireuler Chon Du Hvan preziydenttik biylikte bolghan kezde demokratiyalyq sana-sezimi ósipti dese, endi bireuler: «Chon Du Hvannyng óz erkimen biylikten ketui kóp keshikpey Seulde ótetin olimpiadagha baylanysty, eger, halyq tolqulary tolastamasa, halyqaralyq olimpiada komiyteti Koreyany osy retki olimpiadalyq jarysty ótkizu tolymdylyghynan maqrúm etedi. Búl Koreyanyng bedelin týsiredi, onyng biylikten ketuining sebebi osynda dep» - dep shulasty. Al ýshinshi bir toby: «Chon Du Hvan Pak Chon Hy men Markostardyng ayaghyn qúshudy qalamaydy. Eger osylay kete berse, ol ya kisi qolynan óledi, ya shet elge bas saughalap ketuge mәjbýr bolady.  Odansha, osy biylikpen aman-sauynda qoshtasqany jón» - degen uәjin aitty.

Búl aitqandardyng bәri qisynsyz da emes bolatyn. Biraq, Chon Du Hvannyng maqsaty mýlde bólek edi. Ol biylikke óz izbasaryn qaldyryp,  ózi perde artynda túryp, Koreyany jalghasty biyley berudi armandady.

1987 jyldyng ekinshi mausymynda Chon Du Hvan 30-dan asa óz partiyasynyng joghary shendi mansaptylaryn jinap, izbasar mәselesin talqylady. «Talqylady» degenimiz – jay kórinske ghana. Diktatorlardyng partiyasynda demokratiyalyq tәrtip degen atymen bolmaydy. Kósem ne aitty – sol bolady. Chon Du Hvan óz oiyn jasyrghan joq. Ol Ro De Udyng kandidaturasyn úsyndy. Kópshilik әdettegidey bir auyzdan kelisip, maqúldady. Oghan jalghas, ssenariy boyynsha biyliktegi demokratiyalyq әdilet partiyasynyng qúryltayy shaqyryldy. Qúryltaygha qatysqan 7309 delegattyng 99% Ro De Udy múrager retinde bekitip tarasty.

Áriyne, Ro De U osymen birden preziydent atana ketken joq. Ol tek preziydentke kandidat retinde úsynyldy. Sol kezdegi sayasy jaghday boyynsha aldymen konstitusiyany ózgertip, preziydentting saylau jýiesin janartu kerek. Ro De Udyng preziydent atanuy ýshin elge kóz qylyp bolsa da saylau ótkizu kerek jәne saylauda ol sózsiz jeniske jetuge tiyis.

Chon Du Hvan óz armanyna jetui ýshin Ro De Udyng saylanuyna barlyq jaghdaydy jasady. 1987 jyldyng mausym aiynda demokratiyalyq әdilet partiyasy eldi demokratiyalandyru jónindegi mәlimdemesin jariyalady. Múnda preziydentting ókilttiligin tejeytin jәne demokratiyalyq instituttardy ornyqtyratyn kóptegen janalyqtar bar edi. Onda preziydentti tikeley saylau, atqarushy biylikti qayta taghayyndau Kim Dje Gu qatarly sayasy qudalauda jýrgen barlyq oppozisiya ókilderin elge qaytaru, olardyng saylaugha erkin qatysuyna erkindik beru qatarly kókeytesti, shyt jana tarmaqtar bar boldy. Áriyne, múnday diktaturany tejeytin, demokratiyalyq qúndylyqtardy ornyqtyratyn josparlar oppozisiya men halyq tarabynan qoldau tabary sózsiz. Tipti, osy demokratiyalyq joba-jospardy úsynghan adamdardyng ózin qarapayym halyq «biylikte de osynday izgi jandar jýr eken ghoy»- dep demokratiyanyng janashyrynday sezilip, qúrmet tútty.

Múnday demokratiyalyq jarnamany jariyalaudyng orayy Ro De Ugha berildi. Sodan son-aq, ol búryn halyq týsinip-bilmegen demokratiyanyng jarshysy beynesinde halyq aldyna shyghyp, erekshe qoldau tapty. Tipti, ol qandy qol qatygez biylikting jandayshaby bolsa da, halyq ony keshiruge dayyn edi. Adamnyng bәri pende ghoy, Chon Du Hvan da osy demokratiyalyq ózgeristerding bastauynda ózim túrsam dep oilady. Sol arqyly tarihta jaqsy atpen qaludy armandady. Biraq, búryn da halyq aldynda obrazy sonshalyq sýrkeylene qoymaghan Ro De Udyng esebi týgel bolyp shyqty.

Biylik partiyasyn qoldap-qolpashtauy jәne әkimshilik resurstardyng keninen paydalanyluynyng arqasynda saylau dodasy tabysty ótip, 1987 jyldyng jeltoqsan aiynda Ro De U jeniske jetip, Koreyanyng jana preziydenti atandy. Áriyne, oppozisiya tarabynan saylauda qaralyq isteldi, әkimshilik resurstar paydalanyldy degen siyaqty narazylyqtar bolmay qoyghan joq. Biraq, aityldy da qaldy. Ro De U bәribir Koreyanyng zandy preziydenti atanyp, kók ýige jayghasty.

1988 jyldyng 22 aqpanynda Ro De U kók ýige jayghasqan son, Chon Du Hvan otbasymen kók ýiden kóship shyqty. Onyng búl ketui biylikting úshar basynan abaqtygha betteuding bastamasy bolatyn. Onyng biylikke óz izbasaryn qoyyp, Koreyany perde artynan basqaramyn degen armany sol kýnnen bastap qúrdymgha ketti.

Ro De U preziydent bolyp saylanardan búryn Chon Du Hvangha onyng bolashaq taghdyry turaly kepildik bergen bolatyn. Biraq, tuys-tughan, óren-jarandary jóninde onday kepildik qarastyrylmaghan siyaqty. Búryn Chon Du Hvan biylik basynda jýrgende onyng tuys-tughan, jaqyn júraghattary auzymen qús tistep, keudesimen tau soghyp, ýrip iship, shayqap tógip, qazyna qarjysyn susha shashyp jýrse de, eshkim eshtene aita almaytyn. Ol biylikten ketisimen onyng óz kezinde shekten shyqqan tuys-tughandary eng aldymen halyqtyng qaharyna úshyray bastady. Birinshi bolyp qarmaqqa ilingen adam onyng inisi Chon Keng Hvan boldy. Ol Chon Du Hvan biylikten ketisimen bir ay ótpey jatyp qolgha alynyp, abaqtygha qamaldy. Sol jyly tamyzda týrme jazasyna kesildi.  Qazaqta «Bir adam taqqa otyrsa – myng adam atqa otyrady» degen sóz bar. Chon Du Hvan biylik basyna keluden búryn inisi Chon Keng Hvan qatardaghy sarbaz, qarauyl, dzudo jattyqtyrushysy bolyp qyzmet atqarghan. 1980 jyldan búryn ol qatardaghy qarasha bireu bolatyn. Aghasynyng biylikke keluimen ol da aidarynan jel esken әigili adamgha ainalyp shygha keldi. 1981 jyldyng qantar aiynda ózining qara kýsh, manday terimen nan tauyp jep jýrgen qarqara dýrsin bireu ayaq astynan «jana auyl qozghalysy» ortalyq apparatynyng is basqarushysy bolyp shygha keldi. Bir jyl ótken song atalghan úiymnyn  tóraghalyghyna saylandy.

«Jana auyl qozghalysy» jartylay memlekettik qoghamdyq úiym bolatyn. HH ghasyrdyng 70-jyldary shanyraq kótergen. Oghan sol kezdegi Koreya preziydenti Pak Chon Hy ózi tóraghalyq etetin. Pak Chon Hy preziydent osy úiym arqyly auyldyq jerlerding infraqúrylymyn janartyp, auyldyq jerlerding birtútas damuyna serpin berudi kózdedi. Sol sebepti jana auyl qozghalysy alghashynda tolyghymen memleketting qamqorlyghynda boldy. Ár jyly ýkimet atalghan úiymgha qazynadan mol qarjy bóletin. Atalghan qarjylar auyldyq jerlerding jol jәne túrghyn ýy qúrylysyna, qorshaghan ortany abattandyrugha, mәdeny ómirdi jandandyrugha, jetim-jesirlerge, qarttar men mýgedekterge kómek kórsetuge arnaldy. Sol kezdegi Pak Chon Hiyding jospary boyynsha atalghan úiym birtindep memlekettik qoldaudan qol ýzip, sonynda aty zatyna say derbes qoghamdyq úiymgha ainalugha tiyis bolatyn.

Chon  Keng Hvan «jana auyl qozghalysyn» qolyna qondyrghan son, ony birden ózining jeke sauyndy siyryna ainaldyrdy. Ol barlyq aila-tәsilderdi qoldanyp, atalghan qorgha aqsha toptap, ony amalyn tauyp ózining jeke qaltasyna salyp otyrdy. Búl jaghynan qaraghanda onyng qozghalys qoryna aqsha jinau jaghynda «erekshe talantymen» kózge týsti dese de bolady. Ol týrli joldarmen qozghalys qoryn auzy-múrnynan shygharyp toltyra aldy. Ol ózining preziydentting inisi degen erekshe salauatymen  sozghan qoly qúry qaytpaytyn. Tipti, qaltaly adamdar oghan kezekke túryp «jomarttyqpen» qarjy ataytyn. Olar amalyn tauyp qazyna qarjysynan da, jeke kapitalynan da oghan syilyq jasaytyn. Ondaghy oiy  sol arqyly preziydentke jol tabu, mansap baspaldaghynda ósu nemese memlekettik tapsyrystardy alyp, qaltasyn qampitu ýshin edi. Ol barghan jerlerde adamdar as ta tók dastarqanyn jayyp,  qúraq úshyp qarsy alatyn, at mingizip, shapan jauyp degendey tóbesine kóterip qoshemet jasaytyn. Ásirese, jergilikti atqaminerler onyng aldynda qúraq úshyp, qúrsha jorghalaytyn. Aghasy preziydent bolyp túrghan son, ol eshkimnen iymenip-jasqanbaytyn, súraghanyn alyp, aitqanyn oryndatatyn. Mansaptaghylardyng nesi ketedi, amalyn tauyp halyqtyng qarjysyn birge jesisedi. Biraq, Chon Keng Hvan birte-birte jayshylyqta oghan kýni týse qoymaytyn iri kapitalister men qarjy alpauyttaryna da auyz sala bastady. Áriyne, olar da ony qúr qol qaytarmaytyn. Biraq, ishine kek saqtap, orayyn kýtumen boldy. Onyng shekten shyqqany sonshalyq, týrli joldarmen qarjy bopsalaytyn dengeyge de jetti. Bankterdi bankrot bolghan kәsiporyndargha zorlap qaryz bergizetin jәne odan ózine ýles alyp qaludy da úmytpaytyn. Onyng esil-derti aqsha bolghandyqtan moralidyq etika, zan-zakon degenderge pysqyryp ta qaramaytyn. Sóite-sóite, «jana auyl qozghalysy» tanghajayyp yqpaldy qúrylymgha ainalyp, ýkimetting ishindegi ýkimet bolyp qalyptasty.

Onyng oiyna kelgenin isteytin beybastaqtyghy halyqtyng oryndy ashu-yzasyn tudyrdy. Aqparat qúraldary ony әshkerelep, biylik qúrylymdarynyng nazaryn audarugha tyrysty. Ol kezde preziydent aghasyna arqa sýiegen Chon Keng Hvan eshqanday tekseruden aiylyn jimaytyn. Sebebi, onyng nәtiyjesi ózine belgili edi. Qúqyq qorghau organdary ony úzaq tekserdi. Sonynda osy qozghalystaghy úsaq-týiek birneshe lauazym iyesin jauapqa tartqan bolyp, mәseleni jyly jauyp qoydy. Áriyne, ol ózining shekten shyqqan әreketteri ýshin kýnderding kýninde jauap beretindigin sezip-biletin. Sol sebepti, aghasy biylikten ketisimen ózine shyghar jol izdey bastady. Shyghar jol bireu. Koreyadan qashyp qútylu kerek. 1988 jyldyng nauryz aiynda Chon Du Hvan biylikten ketkennen keyin besinshi kýni ol әielimen birge jasyryn týrde Japoniyany betke alyp, zandyq jazadan qútylyp ketpekshi boldy. Olar eshkimge aitpastan jalghan tólqújatpen kedendik baqylaudan ótip, úshaqqa minedi. Biraq, adamdar bәribir ony tanyp qoydy. Chon Keng Hvannyng otbasymen Japoniyagha bet alghandyghy jónindegi habar erteninde-aq kýlli aqparat qúraladarynyng birinshi betinde jaryq kórdi. Býkil el onyng boy tasalaghandyghyna airan-asyr bolyp, shulap qoya berdi. Olardyng zandyq jazadan qashyp, Japoniyagha boy tasalauy biylikting kózjúmbaylyghynan degen qaueset qoghamdy sharlap ketti. Oppozisiyanyng qysymynan son, kýshtik qúrylymdar Chon Keng Hvandy elge qaytaryp, onyng zansyz is-әreketterin tergeuge kiristi.

Preziydent Ro De U qatty ynghaysyzdandy. Ol búl mәsele jóninde eski dosy eks-preziydentpen kenesip, mәseleni qalay sheshudi súrady.Diktatordyng jәii belgili, ózi ýshin kimdi bolsa da satyp ketuge dayyn. Chon Du Hvan júrtshylyq ýnining qysymymen inisin zang boyynsha jazalugha kelisim berdi. Chon Keng Hvan Japoniyada nebәri jiyrma-aq kýn ayaldap, Koreyagha qaytyp oraldy. Sol kezde biyliktegi demokratiyalyq әdilet partiyasy ýndeu jariyalap, «Jana auyl qozghalysy» basshylarynyng zangha qayshy is-әreketterin týbirinen tektep, tergeudi talap etti jәne tergeu ayaqtalghansha Chon Keng Hvannyng elden ketuine tyiym salugha shaqyrdy. «Kóp aughan jaqqa qúday da auady»-degendey, keshegi ózi qúryp, ózi biylep-tóstegen partiya aqyr ayaghynda Chon DU Hvannyng ózinen teris ainaldy.

Koreya bas prokuraturasy tez arada iske kirisip, mәseleni tergep-tektey bastady. 29 nauryzda bas prokuratura Chon Keng Hvandy resmy tergeuge shaqyrdy. Alghashynda Chon Keng Hvan qasarysyp,  ózining eshqanday qylmysqa qatysy joq ekendigin mәlimdep túryp aldy. Biraq, tergeushiler erekshe tәjiriybeli mamandar bolyp, onyng psihologiyalyq qorghanysyn tez arada kýl talqan etti de, ony óz qylmysyn moyyndaugha kóndirdi.

Kóp ótpey bas prokuraturanyng tergeu toby jetkilikti aighaqtardy jinap ýlgerdi. 31 nauryz kýni Chon Keng Hvan «erekshe ekonomikalyq qylmysqa» baylanysty tergeu abaqtysyna toghytyldy. Áriyne, bas prokuratura osy qylmysqa qatysy bar, resmy qylmystyq topqa ainalyp ýlgergen «jana auyl qozghalysynyn» basqa da lauazymdy túlghalaryn qúryqtap ýlgerdi.  Olardyng ishinde Chon Du Hvannyng eki tuysy da boldy. Osydan song bas prokuratura ózderining tergeu qorytyndysyn jәne Chon Keng Hvan bastaghan sybaylasqan qylmystyq toptyng qylmystaryn qoghamgha pash etti. Prokuraturanyng mәlimetine qaraghanda, Chon Keng Hvan «jana auyl qozghalysyn» basqarghan tústa atalghan qordyng qarjysyn 173 ret maqsatsyz júmsapty. Jәne qazyna qarjysyna qol salyp, kóp mólsherde para alypty. Onyng resmy aighaqtarmen dәleldengen mólsheri 10 mln 400 myng AQSh dollarynan asady eken. 200-den astam adam onyng qylmystyq tobyna sybaylas bolypty. Solardyng 63-i әreketterinde naqty qylmystyq qúram jәne búltartpasyz aighaqtar bolghanyqtan aiyptau qorytyndysyna sәikes isi sotqa jóneltiledi eken.

1988 jyldyng 2 sәuirinde sot prokuraturanyng shaghymyn qarap, qylmyskerlerdi týgeldey týrme jazasyna kesti. Atalghan qylmystyq is auqymy orasan, qylmysqa qatysy bar adamdardyng da qatary mol bolghandyghyna qaramastan qúqyq qorghau organdary bes-aq aida tergeudi ayaqtap, sottap ýlgerdi. Búl sot ýrdisinen biylikten ketken eks-preziydent Chon Du Hvannyng sayasy yqpalynyng mýldemge týgesilgendigining aighaghy edi. Osyndayda oilaysyn, әlemde qanshama sheksiz biylik iyeleri qaraqshy, qylmystyq toptargha qalqan bolyp

Osydan song qúqyq qorghau organdary eks-preziydent Chon Du Hvannyng otbasy men tuys-tughan, ýrim-bútaqtaryna da tekserip-tergeudi bastap ketti. 1988 jyldyng sonynda Chon Du Hvannyng tughan aghasy, inisi, nemere inisi, qayyn atasy, jiyeni jәne qayyn aghasy qatarly ondaghan adam bas prokuraturanyng tergeu tizimine ilinip, toghyzy sot sheshimimen týrmege toghytyldy. Chon Du Hvannyng yqpalymen úzaq jyldar jasyrynyp jatqan qylmystar birinen song biri ashylyp jatty.

Osyndayda oilaysyn, әlemde qanshama diktator qaraqshy, tonaushy, úry, paraqor qylmystyq toptardy qanatynyng astyna alyp, qalqan, qorghan bolyp jýr eken dep. Odan da jamany, diktatorlar ózderi azghyndap, aram baylyqqa dәnigip-qýnyqqanymen qoymay, tuys-tughan, ýrim-bútaghyn da qylmysqa ortaqtastyryp, eng sonynda olardy da otqa tastap ketedi eken. Ókinishti-aq!

1988 jyly Chon Du Hvan biylikten ketisimen Koreya júrtshylyghy onyng biylikte bolghan kezdegi tabystary men qatelikterin ashyq tarazylay bastady. Chon Du Hvan 1979 jylghy әskery tónkeris arqyly biylikke kelgennen keyin bastan aqyr diktatorlyq ýstemdikti kýsheytumen әlek bolypty. Ol demokratiya men bostandyqqa ólerdey óshigip, qarapayym halyqtyng mýddesi men qúqyqtaryn ayausyz basyp-janshypty. Biraq, halyq ýshin istegen birde-bir jaqsy isi júrt nazaryna ilikpedi. Býgingi tarihshylar da ol turaly jarytyp esh nәrse jazbapty. Demek, ol maqtan eterdey eshbir jaqsy isimen tarihta qalmaghangha úqsaydy.

Sonymen halyq eks-preziydentting jeke basyna shýilige bastady. Eng aldymen aqparat qúraldary toqtausyz týrde ony ayausyztópeshtedi. Oppozisiya onyng әskery tónkeris jasaghan qylmysynan bastap, halyq tolqularyn qangha boyaghan qatygez qaraqshylyghyn sózsiz tektep-tekseru kerek dep tabandy týrde talap etti. Biraq, sonau «Hanahve  dep atalatyn qúpiya úiym qúrudan bastap onymen sybaylas bolghan qazirgi preziydent Ro De U barlyq aila-tәsilderdi qoldanyp, eks-preziydentti jauapqa tartqyzbau jaghynda boldy. Biraq, qaharyna mingen halyq pen oppozisiya preziydentting degenine kónbey, jalghasty qarsylyq tanytty. Jaghday qatty shiyeleniskendikten, preziydent Ro De U Chon Du Hvandy halyqtan keshirim súraugha kóndirdi. Ol teledidarda halyqtan keshirim súrap, Seulden ketip, júrt kózinen tasada shalghayda tau shatqalynda ghibadathanay panalau mәjbýr boldy. Áriyne, búl halyqtyng ashu-yzasyn basugha arnalghan tek qana  qoyylym bolatyn. Ro De U biylik basynda bolghan jyldarda Chon Du Hvannyng sonyna shyraq alyp týsken halyq múnday qarsylyq sharalaryn bir sәtke de tolastatqan joq.

1993 jyly aqpanda Ro De Udyng preziydenttik ókilettiligi ayaqtalyp, Kim En Sam preziydent bolyp saylandy.

Kim En Sam әuelde oppozisiyalyq partiyanyng kósemi bolatyn. 1990 jyly preziydent Ro De U ózining sayasy pozisiyasyn kýsheytu ýshin basqa eki oppozisiyalyq partiyamen birlesip, jana bir partiya - demokratiyalyq bostandyq partiyasyn qúrghan edi. Ro De U partiya tóraghasy bolyp saylandy. Búl oppozisiya men biylikke birdey paydaly sheshim boldy. Osy arqyly Ro De U oppozisiyalyq partiyamen ymyragha kelip, ózining biylikten keyingi ómirine kepildik aldy. Al oppozisiyalyq partiya eshbir qarsylyqsyz biylikke keluge mýmkindik aldy. Naghyz sayasy sauda dep osyny aitugha bolatyn shyghar. 1992 jyldyng songhy jartysynda preziydenttik saylau nauqany bastalghan kezde janadan qúrylghan demokratiyalyq bostandyq partiyasy Kim En Samdy bir auyzdan preziydentke kandidat retinde úsyndy. Sol jyly tamyzda Ro De U partiya tóraghalyghynan ketip, Kim En Sam partiya tóraghasy boldy da, artynan preziydent bolyp saylandy.

Ro De U biylikten ketisimen oppozisiyalyq partiyadaghylar  shyt-jana halyq tolqularyn úiymdastyryp, biylikting Chon Du Hvannyng qylmysyn tergeuge shaqyrdy. 1995 jyldyng jazynda Koreyanyng bas prokuraturasy 12 jeltoqsan әskery tónkerisi men Kvandju qandy oqighasyn tergey bastady. Búl joly oppozisiya men halyq eks-preziydent Ro De Udyng kedergisinen ada bolghandyqtan tergeu óz nәtiyjesin beredi dep ýmittendi. Tipti, erekshe senim artty dese de bolady. Biraq, ókinishtisi sayasatkerlerding kóbi qúbylghysh, jaltaq, sayasy saudagha beyim keletindikten, prezdent Kim En Sam eks-preziydent Ro De Udyng ózin preziydenttikke úsynghandyghyn eskerip, halyq pen oppozisiyany satyp ketti.

Jazymyshtan ozymysh joq degendey, halyqtyng nalasy bәribir jibermeydi eken. Biyliktegiler óz mýddesi ýshin qansha jerde satqyndyq istegenimen, kezdeysoq bir jaghday eks-preziydentter taghdyryn mýlde basqa arnagha búryp jiberdi. 1996 jyly tórt jylda bir keletin Koreya parlamentining saylauy bolatyn. Parlamentten neghúrlym kóbirek oryn aludy kózdegen partiyalar saylau nauqany bastalmay túryp-aq ózara qyrqysyp, birin-biri ayausyz әshkerelep jatty.  1995 jyly qazan aiynda, parlament deputaty Pak Sy Dun eks-preziydent Ro De Udyng bankte jalghan atpen esep ashyp, asa kóp mólsherdegi qúpiya qarjyny saqtap otyrghandyghyn әshkereledi. Koreya zany boyynsha bankten jalghan atpen esep ashyp, aqsha jasyru qylmys bolyp sanalady. 1995 jyldyng 16 qarashasynda Koreya prokuraturasy eks-preziydent Ro De Udy zang boyynsha tútqyngha aldy. Jaghdaydyng ózine tiyimsiz baghytta bettep bara jatqanyn bilgen preziydent Kim En Sam Ro De Udy jaqtaudan jaltaryp, 24 qarashada 12 jeltoqsandaghy әskery tónkeris pen Kvandju qandy oqighasyn tergep-tekseruge búiryq berdi. Jaghdaydyng ushyghyp ketkendigin sezgen eks-preziydent Chon Du Hvan aldymen shabuylgha shyghyp, sol jyldyng birinshi jeltoqsanynda prokuraturanyng ózin tergeuge shaqyrghandyghyn pysqyrmastan, baspasóz mәslihatyn ótkizip, úzaq jyldyng aldynda bolghan jaghdaydy qayta byqsytu preziydent Kim En Samnyng sayasy ósh aluy dep baghalady. Jәne sol kýni Seulden ketip qaldy. Múny estigen preziydent Kim En Sam ot alyp, qopagha týsip, Chon Du Hvan mәselesin túqiyandap tergeuge tapsyrma berdi. Búiryq biylikting úshar basynan týskensong kýshtik qúrlymdar dereu atqa qonyp, Chon Du Hvandy ýsh jýz km jerge deyin quyp baryp, ony aqyry qolgha týsirdi. Úzaqqa sozylghan tergep-tekseruden keyin 1996 jyldyng 23 qantarynda Seul prokuraturasy «12 jeltoqsan әskery tónkerisi» memleketke qarsy aldyn-ala josparlanghan qaskýnemdik, separatistik әreket dep baghalady. Sóitip, eks-preziydent Chon Du Hvandy   ishki býlinshilik jasau qylmysy ýshin aiypty dep tauyp, isin sotqa jóneltti. Onyng ishinde sybaylasy retinde Ro De Udyng da aty ataldy, ol da qylmysqa qatysushy retinde aiyptaldy. 1996 jyly 26 aqpanda bastalghan sot otyrysy Chon Du Hvannyng memleketke qarsy qylmysynan tys para alu, beybit halyq tolqularyn qarudyng kýshimen janyshtau qatarly týrli qylmystaryn әlemge jayyp saldy. Sot bastan aqyr 27 ret otyrys ótkizip, myndaghan kuәgerlerdi tyndady. Sol arqyly 1996 jyldyng 5 tamyzynda sot bylay dep ýkim shyghardy: «Chon Du Hvan óz qylmysyna say ólim jazasyna kesilsin. 220 mlrd 500 mln korey vony aiyppúl tólesin». Sodan song Chon Du Hvan joghary sotqa aryzdanyp, appeliyasiyalyq shaghym týsirip, 16 jeltoqsanda Seulding joghary soty týpkilikti sheshim qabyldap, ony ghúmyr boyy týrme jazasyna kesti. Oghan jalghas 1997 jyldyng 17 cәuirinde Chon Du Hvannyng izbasary Ro De U da aiypty dep tanylyp 17 jylgha týrme jazasyna kesildi. Sonymen diktator prezdentter óz jazasyn alyp, halyqtyng kegi qaytqanday bolyp edi. Ókinishke qaray, 1997 jyly 22 jeltoqsanda preziydent Kim En Sam qos preziydentke raqymshylyq jasap, ýilerine qaytardy. Sayasy satqyndyq dep osyny aitatyn shyghar.

Raqym Ayypúly

Abai.kz