«Dәl osy sәtinde maghan aqiqat bolyp kórinetin oi-pikirlermen ghana kelisetinmin, eger olar býgin eskirip jatsa, ózimning de, ózgelerding de keshegi ústanymdaryna qarsy shyghatynmyn. Óitkeni shyndyqqa barar jol sening ishki dýniyende tynymsyz mәjilis jasap jatqan aqyl-oydyng sot-tarazysy arqyly ótedi».

Oljas Sýleymenov. Az y Ya.

Almaty qalasy, 1975.

"Az y Ya". Búl kitap esinizde shyghar? Osy kitapqa qatysty jayt esime týsse, әli kýnge tóbe qúiqam shymyrlaydy. Biz búl kitapty jataqhanada eshkimning kózine týspey, el úiqygha jatqanda jasyrynyp oqitynbyz. Áldekim әldebir jaqqa habarlap qoymasy ýshin. Kitapty tartyp alyp ketpesi ýshin.

Búl kitapty oqyp shyghu ózindik oilaugha ýiretetin, nemese aqyl tolyqtyrugha arnalghan test tapsyrumen birdey edi. Sol kezde osylay bolatyn.

Búl kitaptyng avtoryna biz ynty-shyntymyzben tabynatynbyz, pir tútatynbyz. Eshqanday әsireleusiz, boyamasyz. Avtor býgingi kýni de jas buynnyng tabynatyn pirine ainala alar edi. Ásirese, býgingi kýni.

Biraq, biz tabynghan pir qaraqan basynyng qamyn kýittep ketti. Óz uaqytynyn, ómirlik jaghdaylardyn  túrmystyq mýddening tútqynyna ainaldy. Baq pen sordyng arasy bir-aq qadam eken. Ayanyshty-aq...

Barsha nәrsening shegi, merzimi, óz uaqyty bolady eken. Tipti, biz qúlay tabynghan pirlerding de.

«Dәl osy sәtinde maghan aqiqat bolyp kórinetin oi-pikirlermen ghana kelisetinmin, eger olar býgin eskirip jatsa, ózimning de, ózgelerding de keshegi ústanymdaryna qarsy shyghatynmyn. Óitkeni shyndyqqa barar jol sening ishki dýniyende tynymsyz mәjilis jasap jatqan aqyl-oydyng sot-tarazysy arqyly ótedi».

Oljas Sýleymenov. Az y Ya.

Almaty qalasy, 1975.

"Az y Ya". Búl kitap esinizde shyghar? Osy kitapqa qatysty jayt esime týsse, әli kýnge tóbe qúiqam shymyrlaydy. Biz búl kitapty jataqhanada eshkimning kózine týspey, el úiqygha jatqanda jasyrynyp oqitynbyz. Áldekim әldebir jaqqa habarlap qoymasy ýshin. Kitapty tartyp alyp ketpesi ýshin.

Búl kitapty oqyp shyghu ózindik oilaugha ýiretetin, nemese aqyl tolyqtyrugha arnalghan test tapsyrumen birdey edi. Sol kezde osylay bolatyn.

Búl kitaptyng avtoryna biz ynty-shyntymyzben tabynatynbyz, pir tútatynbyz. Eshqanday әsireleusiz, boyamasyz. Avtor býgingi kýni de jas buynnyng tabynatyn pirine ainala alar edi. Ásirese, býgingi kýni.

Biraq, biz tabynghan pir qaraqan basynyng qamyn kýittep ketti. Óz uaqytynyn, ómirlik jaghdaylardyn  túrmystyq mýddening tútqynyna ainaldy. Baq pen sordyng arasy bir-aq qadam eken. Ayanyshty-aq...

Barsha nәrsening shegi, merzimi, óz uaqyty bolady eken. Tipti, biz qúlay tabynghan pirlerding de.

Búl turaly aitu da onay         emes. Al jazu odan da qiyn. Osy túrghyda Oljas Omarúlynyng óz sózi oigha oralady: "Sen óz ústazdarynnyng enbegin baghalaghanda erkin bolugha tiyissin. Búl - shygharmashylyq ómirding tәjiriybesi saghat sayyn dәleldep otyrghan búljymas qaghida".

Óz basym "Qazpravdany" jazdyryp almaymyn. Biraq, key-keyde oqyp túram. Onda da Oraz Jandosovtyng aituymen. Ol tender men auksiondar turaly habarlandyrulardy qalt jibermey, ýzbey oqyp túrady. Bizding ekonomikamyzdyng qayda bet alyp bara jatqanyn bilip otyru ýshin.

Men әdette eng aldymen gazetting taqyryptaryna kóz jýgirtip ótem. Ásirese, badyrayghan, aiqaylap túrghan, myzghymaytyn taqyryptargha. Ózgermeytin, ózgerudi qalamaytyn taqyryptargha qarap, bәrin de týsine beruge bolady.

Ras, keyde qyzyqty taqyryptar da kezdesedi. IYisi búrqyrap, alystan kóz tartyp túratyn. Mәselen, jaqynda osynday taqyrypqa keziktik: "Demokratiya degenimiz - oigha kelgenning bәrin jasay beru emes".

Ádette múnday sózdi preziydent aitatyn. On bes jyldan beri aityp ta keledi. Áriyne, qúrghaq teziys. Qúrghaq әri ýirenshikti. Qúlaqty mezi etetin...

Múnday sózdi "Aqordanyn" ortanqol kense qyzmetkerleri de aitady. Ásirese, "otandyqtar" men "azamat-agrarlyqtar" ýzbey aitady. Keyde "asarlyqtar" da aityp qalady. Múnyng kisi tandanatynday eshtenesi joq. Qauyn pәleginen úzay qoyshy ma edi.

Kýlli dýnie tap bir "demokratiya degenimiz ne?" dep pikirtalas ótkizip jatqanday-aq, dәl osy taqyrypqa jip taqqanyn qaytersiz. Batystyng demokratiyasyna "oygha kelgenning bәrin jasap beru", nemese "oyyna kelgenning bәrin jasay bermeu" qauip tóndirip túrghanday-aq.

Osy taqyryptyng ýstingi jaghynda túrghan avtordyng aty-jónin oqyghanda, óz kózime ózim senbedim. Qatelesken shygharmyn dep te oiladym. Búl jerde shyn mәninde "Sýleymenov" degenning ornynda "Nazarbaev" degen familiya túrsa, әldeqayda jarasar edi. "Gauhargha malynghan qol" filiminde aitylatynday: "Onyng ornynda men túrugha tiyisti edim" - "Sen de túrarsyn! Ólerdey iship alsan!".

Kózәinegimdi sýrtip, qayta ýnildim. Joq, qatelespeppin. Sonyng aty-jóni. Sureti de basylypty.  Joq, qatelespeppin...

Eriksiz maqalany oqugha tura keldi. Shynymdy aitsam, oqyghanyma ókindim. Oqyghanym bylay túrsyn, endi búl turaly jazugha da tura kelip túr...

Aqyl-oy turaly...

Bәrin basynan bastayyqshy. Eng әueli mәtinge ýnilelik. Oljas Omarúly bylay deydi: "Sayasy prosesterdi orynsyz jedeldetip, ony ekonomikalyq reformadan ozdyryp jibergen búrynghy kenestik kenistiktegi respublikalarda týrli kataklizmder oryn aldy. Qazaqstanda bәri basqasha órbidi.  Bizding Preziydentting enbegi de osynda jatyr ghoy dep oilaymyn, ol aldygha da jýgirip ketken joq, asyghystyqqa da úrynghan joq, kórshi memleketterde ne bolyp jatqanyn údayy baqylaumen boldy".

Osyny Oljas Sýleymenov bir jerden úrlap alghan joq pa? Birinshi sóilem Nazarbaevtyng bayandamasynan alynghan ýzindige qatty úqsaydy.

Al ekinshi Tereshenkonyng aitqanymen ýndesip túr. Nemese Qaraghandy oblysynyng әkimi Qamaltin Múhamedjanovtyng pikirin qaytalap túrghanday. Sonda Oljastyng ózi qayda, ómirdegi hәm ónerdegi jalghandyq pen jasandylyqqa qarsy kýresken Oljas qayda?

Meninshe, Oljastyng jogharydaghy aitqany ózindik pikirden góri újymdyq kózqarasqa kóp kelinkireydi. Onyng shetelge ketkennen keyin Nazarbaevpen telefon arqyly jii sóilesui de mýmkin. Baspasóz arqyly Tasmaghambetovpen hat jazysyp, jauaptasqany da belgili. Sol kezde birlesip, óz baghyttaryn aiqyndap ta alghan shyghar. Dey túrsaq ta, Oljastyng pikiri oghashtyghymen kózge úryp-aq túr.

Aqyn búl jerde qanday "kórshi memleketterdi" aityp otyr? Ázirbayjandy ma? Týrikmenstandy ma? Ózbekstandy ma? Biraq, búlarda sayasy reformanyng ózi túrmaq, izi de bolghan joq qoy. Qandy oqighalardyng bolghany ras. Múnday kelensiz oqighalar nege oryn aldy?  Eng aldymen, sayasy reforma joq bolghandyqtan!

Bәlkim, Oljas Gruziya men Ukrainany aitty ma eken? Mýmkin Qyrghyzstandy aitqan bolar? Biraq, onda reformalar endi ghana bastaldy ghoy. Avtoritarlyq bylyq-shylyqty tazalaugha da endi kiristi. Búrynghy biyleushiler úrlady-jyrlady, elitany azghyndyqqa úshyratty. Endi osy bylyq-shylyqpen biylikke janadan kelgender kýresip jatyr. Mine, mýddeler qaqtyghysy da osydan kelip órbiydi.

Bәlkim, Reseydi aitty ma eken? Reseyding imperiya bolghanyn úmytpayyq. Resey óz basynan talay ótkelekti ótkizdi, ýlken moralidyq kýizelisti bastan ótkerdi. Jaralandy. Japa shekti. Qansyrady da. Resey әli óz-ózine kelgen joq. Qúrylymdyq reformalar toqtap qaldy.

Endi qanday "kórshi memleketter" bar? Avtor Belarussiyany menzedi me eken? Kýdigimiz bar...

Osy jerde endi súraq tuyndaydy, biz nege osy memleketterdi ghana "baqylap", osy memleketterge ghana qarauymyz kerek? Baltyq boyyndaghy memleketterge nege kóz salmaymyz? Olar sayasy reformalar jasady. Jәne sayasy reformany ekonomikalyq reformadan búryn jasady. Keybiri  búl eki reformany bir mezgilde jýzege asyrdy. Eshtenesi qisayyp, býlinip qalghan joq.  Búl elder qazir jaqsy ómir sýrip, óte baquat túrmys keship jatyr.  Álemdik reyting boyynsha 30-ben 40-ynshy oryndardyng ortasynan oiyp túryp oryn aldy (biz sekildi 80-inshi orynda emes). IJÓ-i de joghary! Túrmys dengeyi de biyik! Ózge әleumettik kórsetkishter boyynsha da bizden kósh ilgeri! Bizdegi siyaqty múnda sybaylas jemqorlyq ta joq! Bizdegidey múnayy joq bolsa da, gazy joq bolsa da, kýili, asa baquatty ómir sýrip jatyr!

Bәlkim bizding preziydent pen Oljekeng búl elderge nazar audarmaghan da bolar? Nazar audaruy kerek-aq edi! Bizding 15 million halqymyz Týrikmenstan men Singapurdyng arasynda qashangha deyin taltayyp túra bermek? Obal emes pe...

Endi Oljekenning myna pikirine kóz toqtatalyqshy: "Biylik qoghamnan qol ýzip, alshaqtap ketken joq, kerisinshe, onyng asa manyzdy organyna ainalyp otyr. Qoghamnyng miy, aqyl-oyy kim qazir? Ol - Parlament, Ýkimet, ziyaly qauym, biznes. Qoghamdyq kózqaras údayy qaynap, buyrqanyp jatady - mine Ýkimetke jol siltep, oghan ne isteu kerektigin kórsetip otyratyn azamattyq qogham degenimiz de osy".

Áriyne, poeziya  emes ekeni bep-belgili. Kósemsóz deuge de auzymyz barmaydy. Biraq, Oljas Omarúly terennen qazyp, týpkirlep oilaytynday. Oljassha aitsaq, bizding Parlament - bizding "aqyl-oyymyz" eken.

Jandosov pen Ertilesova - bizding "aqyl-oyymyz" emes. Al, Aghataeva men Boyarkin - bizding "aqyl-oyymyz".

Deputat Nehoroshev - bizding "aqyl-oyymyz"! Áriyne, Nehoroshevtyng "hleb" degen sózding qazaqshasy "nan" ekenin, sonan keyin preziydentting aty-jónin eshkimmen shatastyrmaytynyn biz de jaqsy bilemiz...

Oljekenning qisynyna jýginsek, akademik Júrynov - bizding "aqyl-oyymyz" emes. Parlamentke ótpey qalghany da sondyqtan. Últtyq Ghylym akademiyasynyng bildey preziydenti bolsa da!

Qazaqstan ekonomikasynyng kóshbasshy-aqsaqaly Dәulet Sembaev ta - "aqyl-oy" emes! (partiyalyq tizimnen ysyryp tastaghany da sodan). Belgili memlekettik qayratker Tólegen Jýkeev te - "aqyl-oy" emes!

Bolat Ábilov te - "aqyl-oydan" júrday. Ony tipti saylaugha jolatudy qoydy!

Ghalymjan Jaqiyanov ta - "aqyl-oy" emes. "Aqyl-oy" bolghannyng ózinde de, óte qauipti "aqyl-oy". Ony týrmede qamap ústap otyrghany da sodan.

Professor, ghylym doktory Orazaly Sәbden de - "aqyl-oy" emes! Onyng Parlamentke "ótpey" qalghany da sondyqtan!

Al ózgeler - bizding "aqyl-oyymyz"! Ayna qatesiz!

Endi ainalamyzgha qarayyqshy, osy "aqyl-oylar" qalay júmys istep jatyr? Mәselen, Parlament. Múnda pikirler talasy, kózqarastar qaqtyghysy bola ma? Aqyl-oy tartysy she? Shynymen-aq, parlament qaynap, buyrqanyp jatyr ma? Joq, әlde ólgen siyrdyng mýiizine úqsap...

Ýkimet te - "aqyl-oydyn" ordasy eken! Azamattyq qoghamdy "múqiyat tyndap, sonyng jol silteuimen" júmys isteydi eken! Bizde "azamattyq qogham" bar ma? Joq qoy! Joqty qaydan tappaqshy Ýkimet? Sýleymenovting "aqyl-oy" tizimine, nege ekeni belgisiz, Preziydent enbey qalypty. Sonda preziydent "aqyl-oy" emes qoy, shamasy. Onda preziydentting kim bolghany?

ngpiyterge rúhsat etilgen...

Preziydent týrlishe sóileydi. Býgin basqasha, erteng - odan da basqasha aita beredi. Jaqynda bylay dep qoyyp qaldy: "Qazaqstanda, qazaqtarda eshqashan shekara bolghan joq. Býgingi shekara sheginde eshqashan da memlekettilik bolmaghan". Tikeley efirden osylay dedi! 10 telearna boyynsha berilgen tikeley efirden!

Men oilap edim, endi aitys-tartys qyzatyn shyghar dep. Eshtene de bolghan joq. Bәri tilin jútyp qoyghanday ýnsiz qaldy. Au, baghanaghy "aqyl-oylarymyz" qayda? Nege ýn qatpaydy?

Parlament lәm-mim degen joq.  Preziydentti óz otyrystaryna shaqyryp,  týsindirme talap etken joq. Halyqtan keshirim súraudy da talap  etpedi. Eng ayaghy professor-deputat  Aytaly da júmghan auzyn ashqan joq. Preziydentting osy sózining qisynsyz ekenin jete týsinip, ony ózgelerden góri terenirek bilip túrsa da.

Jaraydy, Aghataeva men Nehoroshevti bilmeydi-aq delik. Biraq, HH ghasyrdyng basynda Álihan Bókeyhanov, Álimhan Ermekov jәne Alashordanyng ózge de ayauly azamattarynyng Mәskeuge arnayy baryp, elimizding býgingi kýngi shekarasyn belgilep, naqtylap bergenin Aytaly biledi ghoy. Ózderining bilimi men biligine sýienip, tarihy aighaqtar men derekterdi kóldeneng tartyp, Alash azamattarynyng bizding shekaramyzdy aiqyndap ketkenin nege úmytugha tiyispiz?

Ýkimet te ýnsiz qaldy. Ýkimet әmanda ýnsiz ghoy.

Oljekenning ózi de tis jarghan joq. Nege tis jarmaghanynyng sebebin endi bildik.  Qalghandary qayda? Ziyalylarymyz bar emes pe?

Belsenip shyqqan ziyalyny kórmedim. Namysqa shapqan akademiyk-jazushylardy da bayqay almadym. Ghalymdarymyz preziydentke ashyna otyryp ashyq hat jazugha tiyis edi. Preziydentting múnday qatelikti endi qaytyp qaytalamasy ýshin. Ghylymgha jat, tariyhqa qayshy, el men halyqty mazaq etken múnday qorlyqty sózdi ekinshi qaytara auzyna almasy ýshin. Halyqtan keshirim súratu ýshin. Biraq, eshkim bas kótermedi. Tek Zardyhan Qinayatúly ghana óz oiyn ashyq aita aldy. Zardyhan Qinayatúly - Mongholiyada tuyp, azamat retinde Mongholiyada qalyptasqan túlgha. Shyndyqty aitqany da sodan bolar...

Jirinovskiydi esinizge týsirinizshi. Osyghan úqsas pikirdi ol da aitqan. Sol kezde, namys, ashu-yza qalay tasqyndap edi. Kemerinen asyp ketip edi ghoy. "Jirinovskiymen bolghan súhbatty jariyaladyn" dep, oppozisiyalyq gazetke qansha qara kýie jaghyldy?! Al, endi dәl osynday pikirdi bizding preziydentimiz aityp edi - jym-jyrt qaldyq. Óli tynyshtyq! "Aqyl-oylarymyz" úiyqtady da qaldy!

Preziydent ne dep edi? Preziydentke sensek, bizde shekarada bolmaghan. Territoriya da joq. Memlekettiligimiz de bolmapty! Sonda biz syghandarmen tuys bolyp shyqtyq qoy. Dóngelekti oilap tapqan, órkeniyetting órisin keneytken, Batys pen Shyghystyng arasyna altyn kópir salghan ózge bir syghandar boldy ghoy shamasy...

Al, biz bayghús, mang dalada, qúla týzde qanghy berippiz. Dombyra tartyppyz. Qymyz ishippiz. Qamsyz bolyppyz. Ontýstik kórshi memlekette qystappyz, Shyghystaghy kórshimizge kóship baryppyz, Soltýstik kórshilermen sauda jasappyz. Solay ghoy?

Al, olay bolsa, myna úlanghayyr, kenbaytaq jer bizge qalay múra bop qalghan? Jongharlarmen nege 300 jyl boyy jolbaryssha júlqysyp, arystansha alystyq? Ne ýshin kýrestik?

1991 jyly ghayyptan tayyp "baghymyzgha" Qúday bir biyleushini bere salypty. Memleketti de sol jasapty! Shekarany da sol anyqtapty. Jәne biz ýshin jerdi de izdep tauypty. Jer bolghanda qanday! Múnayy da,  kógildir otyny da, hromy da, myryshy da, kómiri de, temiri de, altyny da bar jer! Mendeleev kestesindegi býkil metaldar tabylatyn tanghajayyp jer! Ormany qanday, kóli qanday! Ári baspana, әri ústahana, әri sauyqtyru orny! Baqyt degen osy emes pe?! Til-kózim tasqa, tipә-tipә...

Osy dúrys pa? Osy shyndyq pa?

Eger shyndyq bolsa, onda Oljastyng "Qysh kitaby" ótirik bolghany. Ekining biri...

Bәlkim bizding "aqyl-oylarymyzdyn" adamgershiliginde bir kiltipan bar shyghar? Múnaydyng baghasyn 35 dollar etip budjetke engizgen de osy "aqyl-oylar" ghoy. Shyn mәninde múnaydyng 60 dollardan kem emes baghagha satylatynyna sensek, jaqyn uaqytta múnaydyng baghasy 100 dollargha deyin kóterilmek. Sol kezde budjetke múny qansha dollar etip engizemiz? 50 me? 55 pe?

Basqa qyrynan alghanda, búlar auyzdan shyqqandy jerge tastamaydy. Qajeti bola qalyp edi, búlar 100 milliard tengeni de tauyp berdi. Jogharydan "jarlyq" týskende tappay qoymaydy. Jerden qarady ma, kókten shúqydy ma, әiteuir tapty. Mine, búlar qalay-qalay qimyldaydy?!

Biz qanday halyqpyz?

Onan әri ýzindi keltireyin. Oljekeng bylay deydi: "Bizding halqymyz - jay halyq emes, negizgi basym kópshiligi - konservetivti, ózgeristerdi  asa saq qabyldaydy. Bizding halqymyz talay qiyndyqty bastan ótkerdi: ashtyq, soghys, stalinizm, 37-jyl. Kenes odaghynyng qúlauy men tәuelsizdikting alghashqy jyldaryn da asa auyr qabyldady. Búl ózgerister quanysh әkele qoyghan joq. Árbir qarapayym  otbasy ózining jinap-tergenin joghaltty. Býkil Odaqtyng halqyn liyberaldardyn, naqtyraq aitsaq, demokratpyz dep jýrgenderding qisynsyz is-әreketinen qatty tonaldy. Olar sosializmnen kapitalizmge ótudi shúghyl qolgha aldy.  Búryn-sondy  kórmegen qúqayymyz Teoriya boyynsha, kapitalizmnen sosializmge ótuge bolady, al biz  kerisinshe jasadyq. Sosializm jetilmegen, kemeldenbegen bolsa da, bizdi iydeologiyalyq túrghydan biriktirip, bolashaqtan ýlken ýmit kýttiretin.  Kenetten osynyng bәrin basynan ayaghynan keltirip, tónkerdik te tastadyq, ata-babalarymyz ben әkelerimiz qarghap ótken kapitalizmdi ornatugha kiristik".

Shynynda da, biz - airyqsha halyqpyz. Ózindik ereksheligi bar. "Kýrdeli" halyqpyz. Múnymen kelisuge bolady. Biraq, Oljas Omarúlynyng asa nәzik logikasymen kelise qoigha bola qoyar ma eken?

IYә, bizding halqymyz talay ótkelekti bastan ótkerdi. Qystalang jyldar. Ashtyq. Soghys. Atyp-asu. Jappay qonys audaru. Imperiyanyng kýireui. Múnyng barlyghy - shyndyq.

Biraq, Oljekeng nege menzep otyr? Bizding halyqty aldan endi eshqanday jaqsylyq kýtip otyrghan joq degisi kele me? Joq әlde halyqqa endi týk te keregi joq, tek soghys bolmasa bolghany dey me?

Bizding elimizdi dәl býgingi kýiinde, dәl býgingi jaghdayda qaldyrugha bolatyn shyghar, bәlkim? Halyqty jaqsy jaqqa qaray sýireuding de qajeti joq pa? Ýzdik standarttargha qaray? Ozyq, iygilikti ómirge qaray? Joq әlde osylay ómir sýre bersin be? Soghysty kýtip, kýizelisti kýtip? Eger kósemning tәbeti shappasa, jahannamgha ketuge dayyndalyp, eger biyleushi suyq tiyip auyryp qalsa, aqyrzamandy tóndirte bermekpiz be?

Solay ghoy?

Kommerson óte dúrys aitady, ol bylay degen ghoy: "Keritartpa adamnan góri men tasbaqany kóbirek syilaymyn, óitkeni ol eng qúryghanda algha qaray jyljidy ghoy, әiteuir".

Qazir demokrattargha tiyisu, demokrattardy jerden alyp, jerge salu ýrdiske ainaldy. Búl ýrdisti kóptegen adamdar ústanyp ta jýr. Keshegi kýni ózi demokrat bolghandar da.  Oljekeng de - sol demokrattardyng biri. Endi kelip demokrattardy sybaugha kóshken. Meyli, sybay bersin.

Eldi kim kýiretip edi? Múny eng aldymen partnomenklaturadan súraghanymyz jón shyghar? Olardyng әli kýnge deyin qaghanasy qoryq, saghanasy saryq qoy? Bәlkim, býgingi kýngi zeynetkerler Ryjkov pen Pavlovtan súraymyz ba? Olardyng halyqty qalay tonaghanyn? Óitkeni búl kezde gaydarlar laboratoriya mengerushisi bolatyn.

Kórdiniz be, әngimening qalay órbigenin?

Bizding elimizding tizginin "myqty basqarushy" ústady ghoy. Liyberal da emes. Demokrat ta emes. Tipti liyberal-demokrat ta emes. Al biraq solay bola túrsa da, nege ekeni belgisiz, halyqtyng basym kópshiligi "shyqpa, janym, shyqpamen" otyr ghoy. Al keybireuler mýlde adam tózgisiz jaghdayda ómir sýrip jýr.

Sonan keyin, biz nege  kapitalizmge ótpeuimiz kerek? Oghan qalay baru, ótu kerek edi? Býkil әlem siyaqty feodalizm arqyly ghoy? 400-500 jyldap? Eger osylay bolsa, Oljekenning aitqanynday bolsa, onda biz býgingi kýni feodaldyq qoghamdy qúrugha bara jatyrmyz. Onan keyin feodalizm arqyly kapitalizm qúratyn bolamyz!

Oljas Omarúly bylay deydi: "KSRO qúlaghannan keyin orasan zor odaqtyq pirogty bólisu bastaldy. Onyng әrbir ýzimi altyngha balandy, asa zor kólemdegi aqsha shettegi adamdardyng qolynda ketti. Múnyng bәri ayaq astynan kelgen jenil aqshalar edi, búl aqsha qoghamdy azghyndatyp jiberdi".

Tamasha. Endi bәrin óz atymen atayyqshy. Alyp ónerkәsipter kimning qolynda qazir? Búlardy olar qanday aqshagha jekeshelendirip-menshiktep aldy? Kimning qoly jýrdi? Altyngha kim, mysqa kim, kómir men temirge kim ie bolyp qaldy? Múnaydan týsip jatqan qyruar tabys qayda ketip jatyr? Halyqtyng qaltasyna týsip jatpaghany onsyz da belgili. Ashyghyn aitar bolsaq, elimizding últtyng baylyghy at tóbelindey biyleushiler men  avanturalyq kapitaldyng ókilderining qolynda ketti. Búlar alyp ónerkәsipting arqasynda mynghyrghan baylyqqa ie boldy. Baydyng bayyna ainaldy.  Búl aqshagha olar elimizding kez kelgen púshpaghyn, tipti  aqyl-oyyn da satyp ala alady.

Bәlkim planetarlyq sana ýshin múnyng úsaq-týiek bolyp kórinui de mýmkin! Biraq halyq ýshin múny bilu asa manyzdy. Ári prinsipti.

Múnyng manyzdylyghy sonda, qazir bizding elimizding azamattarynyng teng jartysynan astamy kedeyshilikting tabaldyryghynda túr.

Múnyng asa manyzdylyghy sonda, qazir Seyfullin men Sayyn kóshelerining boyynda bizding júmyssyz azamattarymyz órip jýr.

Sýleymenov nege ýnmedeydi? Ol nege Qazaqstannyng "shyn iyeleri men qojalaryn" atyn atap, týsin týstep bermeydi? Milliarder bolyp shygha kelgen "shettegi adamdardy" atayyq ta eng bolmaghanda. Qazaqstangha búlardy kim alyp kelip edi, ony da anyqtay keteyik. Olardyng qolyna odaqtyq pirogtyng mayly bóligin ústatqan kim, ony da týstep-tany jýreyik...

Ukraina turaly, Otbasy turaly jәne...

Kisi tandanarlyghy, Oljekeng bizdi Týrikmenstanmen emes, Ózbekstanmen emes, Europamen salystyrady. Ol bylay deydi: "Qazaqstandaghy baspasóz shúghyl ekige jaryldy: biri - biylikti qoldasa, ekinshisi - biylikke qarsy. Ejelden demokratiyalyq dәstýrdi ústanyp kele jatqan elderde  múnday әdet joq. Onda gazetter óz oqyrmandaryna neghúrlym qyzyqty materialdar úsynugha tyrysady. Eger biylikting jónsiz is-әreketin kórse, búl jóninde ózgelerden búrynyraq aitugha, jariyalaugha úmtylady. Al bizde she?  Birneshe gazet tek biylikti jamandaugha mamandaghan. Biylikting dәlizinen "taraqan tauyp alsammen" әlek. Al ekinshi bir gazetter "taraqandy qarsy lageriding dәlizinen tapsam eken" dep janyghuda.

Kim bólip otyr?

Maghan taghy da әlippelik qaghidany qaytalaugha tura kelip otyr. Bizde qalay? Jurnalisterdi óltirip te jiberedi. Polisiya oppozisiyalyq gazetterdi tartyp alady, tintu jýrgizedi. Telefonyn jasyryn tyndaydy. Izin andidy. Oppozisionerlerdi týrmege otyrghyzady. Ázirge әiteuir jyndyhanagha týsire qoyghan joq. Ázirge ghana...

Al demokratiyalyq elderde múnday soraqylyq pen qasaqylyqtyng birde-biri joq qoy. Sondyqtan onda baspasóz de basqasha.  Bizde 10 últtyq telearnanyng 6-uyn bir Otbasy ghana iyemdenip alsa, ol elderde múnday shekten shyghushylyq atymen de, zatymen de joq. Sondyqtan da Batysta sóz bostandyghy  men oy erkindigi órken jayyp túr.

Qazaqstannyng Fransiyadaghy jәne Italiyadaghy búrynghy elshisi retinde Oljas Sýleymenovtyng múny  bayqamaghanyna tanym bar. Joq әlde bayqaghysy kelmedi me eken...

Elshi myrza taghy da bylay dep jazady: "Men Qazaqstandaghy jaghdaydy Euraziyada kórshi memleketterde bolyp jatqan oqighalardyng ayasynda údayy zerttep, saraptap otyramyn. Qazaqstandyqtargha Ukrainadaghyday  ózgeris kerek pe? Meninshe, búl súraqqa aldaghy preziydenttik saylauda halyq naqty jauap beredi ghoy dep oilaymyn".

Búl pikirmen kelise almaymyn. Ukrainada biylik auysqannan keyin ondaghy jurnalisterdi  óltirip ketu sap tyiyldy.

Material Altynbek Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng saytynan alyndy.