Sәrsenbi, 25 Mamyr 2022
46 - sóz 2430 6 pikir 17 Qantar, 2022 saghat 14:02

Neni, kimdi qorghaudasyng bauyrym?!

Jalauyn ústaghan, azamattyq qúqyqtaryn qorghaugha shyqqan, týtin ishinde, gazben ulanghan, tәltiregen jalghyz qazaq . Qúlaugha dayyn, biraq kók bayraghyn qolynan shygharmay birdeneni qorghauda.
Neni, kimdi qorghaudasyng bauyrym?!

Aytshy bizge, alangha barmay, divanda qalghandargha. Jan tynyshtyghymyzdy qalap, ýiden shyqpaghandargha, sening ólerindi bilmey, qazir oqqa úshqandardy myna kózimiz shyqqyr kózben kórip, qinalghandargha, aitshy kókem, aitshy jalghyzym? Ár qazaghym jalghyzym deushi me edik ?...

IYә, kóke, ózimning de sening de tilinning taptalghany ýshin, әdildikti kýtip nәtiyje alamaghanym ýshin, kedeylikten shygha alamaghanym ýshin, uәdeni ghana taratatyn sayasattan sharshaghanym ýshin, jer asty-ýsti baylyqtardan ýlesimdi alamaghanym ýshin, bostandyqtargha jete almaghanym ýshin... Shyqtym men alangha.

Taghy , taghy, taghysy. Ayta berseng bitpes sebepterding jarysy. Otyz jylda jetpedi biylikting maghan kózi, qaldym sharshap kýiki tirshilikting kýibeninen, bir erkin tynys alar kez kelgen shyghar degen ýmitpenen, shyqtym men sol kópting barghan alanyna. Qaruym mening boldy memlekettik úranym, jelbiretken kók tuym, biylikke aitar sóz-nazym! Qayran Elim, qosh bol saghan aitarym!
Tyndar adam bolmady Almatynyng tórinde oryn alghan biylikten, bir auyz sabyrgha shaqyrghan sózderin de esty almadyq. Jaramady әkimimiz, saliqaly ýlkenderimiz , keudeden tepti bizderdi. Sapyrylysqan halyqtyng aldyn japty әskermenen. Ashu qysty bizdide, kóke, kinә tagha alarsyng sen bizgede, kettik ózen bolyp, jaghyp- janshyp bәrinde. Mening ózim, jiyrma jylghy bazardaghy arbakesh, kisige tik qaraugha bata almaytyn, bolyp kettim bir sәtte, mingizbeytin, jýgen salghyzbaytyn bir asau ...

Qap, kelmedin-au sol sәtte, aqyl aityp sen bizge. Kókeler men aghalarym, saliqaly adamdarym, qayda boldyng sol kezde, saugha súrar biz ýshin, polisiya menen әskerden.

Oqqa úshtym, mandayymda tesik bar. Jatyrmyn men kóppen birge morgta. Qyldynyz meni terrorist, adam janyn alushy. Kinәsizbin men , kýnәsizbin shynymen. Eshkimge de qolym mening tiymedi. Kóppen kórgen úly toy, ketti janym sonyng ishinde. Kinәlama meni, kóketay. Kinәm mening kóppen birge shyqqan maydanym, sen ýshin de ózim ýshin de, bostandyq pen haq súrap, erkin jasaghan bir kýnim.

Jatqan jering jayly, iman seriging bolsyn, bauyrym.
Qazaq Eli,bolashaq úrpaq,bostandyqtar men Demokratiya ýshin.

Beybit Qúlmaghambetov

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1175