Sәrsenbi, 25 Mamyr 2022
Ádebiyet 1949 10 pikir 19 Qantar, 2022 saghat 11:17

Últ túlghalarynyng jyrshysy

Meni jazushy Kólbay Adyrbekúlynyng shygharmashylyqqa, jazu-syzudyng mәni men maqsatyna ózindik kózqarasy tәnti etedi. Ashy shyndyqty ashugha qúshtarlyq, әrdayym әdilettilikke adaldyq. Búl onyng eldi eleng etkizgen júmystarynyng bәrinen kórinip túr.

Qalamger bitkenning ústanymy birdey bola bermeytini anyq. Edәuir bóligi әdebiyetti әdebiyet ýshin jasaugha atsalysudy kózdeydi. Jazuynan basqa eshtenege alang bolmay, oigha alghan shygharmasyndaghy keyipkerlerining óz úghymynsha úmytylmas obrazdaryn somdaudy kýitteydi. Múnday әdetti kinәlaugha da bolmas, degenmen, eske týsip ketti, ana bir jyly, aldyna sonday maqsat qoyghandardyng biri, elimiz kýrdeli kezendi bastan keship jatqan bir shaqta «biz sayasatpen shúghyldanbaymyz, biz әdebiyet jasaymyz» dep aidy aspangha shygharghany bar.

Búl mәlimdeme kópke ersi kórindi, ony tipti kýlkige ainaldyrdy. Óitkeni әdebiyet qayratkerin júrt el mýddesi ýshin kýresu jolynan tys mýldem elestete almaytyn. Elimiz Tәuelsizdik tuyn jelbiretkeli beri sony algha aparushylargha qalamgerlerimizding ruhany qyzmet kórsetuine, qashanda biyik ruhty qasterleu ýlgisin algha tartyp, dәripteuge tiyistigine eshkim shәk keltirmeytin. Yaghny qazirgi jaghdayda әdebiyetting әdebiyet ýshin emes, ómir ýshin jasalugha tiyistigin әrkim jýregimen úghynatyn.

Biraq sol jolgha sanaly týrde týsetinder azshylyq edi. Sol az shoghyrdyng ortasynan tabylghan, barsha shygharmashylyq kýsh-quatyn kenestik zamannyng asa manyzdy, týitkildi mәselelerin últtyq túlghalar arqyly ashyp kórsetuge arnaytyndardyng biri – Kólbay Adyrbekúly. Sebebi ol sol zamana tamyryn dóp basyp ústay bilgen-tin. Sóitip búl jazushy-zertteushi qalamyn júrt susap otyrghan mәselelerdi qozghaugha búrghan. Sol baghytpen jiyrma jyldan beri ol qoghamdyq manyzy zor taqyryptar ayasynda jemisti enbek etip keledi. Ásirese elimizding damu jolynda halyq iygiligi ýshin manday terin tókken azamattardyng ónegeli  beynesin ýlken zertteushilik izdenisi nәtiyjesinde janghyrtyp, býgingi úrpaqqa týsinikti etip tartuymen oqyrmandar sýiispenshiligine bólenude.

Merzimdi baspasóz organdarynda Kólbay qyryq shaqty jyl boyy qyzmet atqardy. Sonsha úzaq merzim ishinde gazetting kóp uaqyt alatyn qara júmystaryn da ayanbay istey jýrip, onyng nebir sýbeli maqalalar jazghany jәne olardyng birazynyng týrli bәigelerde jýldeli oryndargha ie bolghany kózi qaraqty júrtshylyqqa mәlim.

Bir sәt ómirbayandyq derekterine kóz jýgirteyik. Ol búdan jetpis jyl ilgeride, 1952 jylghy 20 qantarda, qazirgi Týrkistan oblysyndaghy Bәidibek audanynyng Jýzimdik auylynda ómirge kelgen kórinedi. Joghary oqu ornyn respublikamyzdyng astanasynda 1980 jyly tauysqan. Qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgennen son, enbek jolyn Almaty oblystyq «Jetisu» gazetinde tilshi bolyp bastaghan eken. Osy gazet redaksiyasynyng qabyrghasynda әigili Seksen altynshy jylghy Jeltoqsan kóterilisi dýrbelenderin bastan ótkerip, 1989 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetine auysqan. Bes jyldan keyin arnayy shaqyrtumen «Zaman-Qazaqstan» gazetine keldi. Keyinirek búl basylym jabylyp, onyng ornyna halyqaralyq «Týrkistan» gazeti shygha bastaghan-dy. Kólbay Adyrbekúly múnda 2018 jyly zeynetke shyqqangha deyin jauapty hatshy qyzmetin atqarghan.

Mine, osy baspasóz organdarynda kәsiby jurnalist retinde mindetti júmystaryn atqarumen shektelip qalmay, jazushy «Jýrek jútqan», «Tamúq», «Zekenning qily kezenderi» syndy oqyrman kónilinen shyqqan hikayalar jazdy. «Tәuelsizdikke talpynys» atty atauynyng ózinen angharylatynday,  uaqyt talabyna say erkin el ýshin kýres jolyna týsken zamandastar beynesin kórkem kestelegen povester jinaghyn jeke kitap etip shyghardy. Ásirese túlghatanu salasynda jemisti enbek etti.

Qalamgerding Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanov, Nyghmet Núrmaqov, Ázimbay Lekerov, Ermúqan Bekmahanov, Nyghmet Syrghabekov, Qanysh Sәtbaev, Kәrim Mynbaev, Núrtas Ondasynov, Ahmet  Júbanov, Tólegen Tәjibaev, Ózbekәli Jәnibekov jәne basqa da qazaq tarihynda óshpes iz qaldyrghan eleuli túlghalar jayyndaghy zertteu maqalalary merzimdik basylymdarda  jariyalanyp,  oqyrmanyn әrdayym riza etip jýrdi.  Onyn, әsirese,  30-shy jyldarghy eren de erek túlghalardyng biri Ázimbay Lekerov jayyndaghy zertteui kezinde «Týrkistan» gazetining alty sanynda tútas betti alyp jaryqqa shyghuy oqyrmandargha tosyn da keremet qyzyq, tanymdy oqigha bolghan-dy. Asharshylyq qasireti shegine jetken 1932 jyldyng jazynda Qazaq ólkelik partiya komiytetining jauapty hatshysy Filipp Goloshekinge jazylghan әigili «Beseuding haty» bilikti ekonomist, ólkelik josparlau komiytetining tóraghasynyng orynbasary Ázimbay Lekerovtyng atqarghan róli jәne, jalpy, sonau qasiretti zúlmat kezeng shyndyghy arhiv derekteri men onyng zayyby Halida Lekerovanyng estelikterine sýienip jazylghan sol maqalada óte dәleldi әri tartymdy týrde kórsetilgen bolatyn.

Kólbay Adyrbekúlynyng qazirgi zamanda oilamaghan jerden qaterli jaghdaygha tap bolghan jeke adamnyng qiyn taghdyryna sergek qaraghany, mәseleni arnayy zerttep, problemaly maqala jazghany bar. Onysy «Janpida» degen atpen «Týrkistan» gazetinde shyqty. Basylymnyng tútas bir betin alghan sol júmysynda Adyrbekúly Amerika Qúrama Shtattarynyng Kubadaghy Guatemala týrmesinde jatqan Qazaqstan azamaty Ilhomjan Botaevtyng ómir jolyn janghyrtqan. Osy orayda onyng anasy Hasiyat Botaevanyng úlyn izdep, Aughanstangha jankeshti sapar shekkeni jәne sol qauipti sapary barysynda bastan keshken azapty sәtteri turaly bayandalghan edi. Ilhomjan tәjik eline kәsipkerlik maqsatta eki-ýsh kýnge issapar retimen barghanynda kezdeysoq modjahedterding aldauyna týsip qalyp, Aughanstannan bir-aq shyqqan. Biraq eshqanday da soghysqa qatysqan emes. Ol olardyng arasynda aspazshy bolghan. Kóp úzamay Amerika әskeri modjahedterdi talqandap, bes jýzge juyghyn tútqyndaydy. Solardyng ishinde Ilhomjan da bolghan. Amerikalyqtar onyng aq-qarasyn aiyryp әurelenbey, abaqtysyna  bir-aq tyqqan edi.

Adyrbekúly osylar jayynda bayandap, AQSh-tyng Kuba aralyna ornalasqan Guatemala týrmesinde jeti jyl boyy jazyqsyz jatqan Qazaqstan azamatynyng taghdyryna arasha týsuge tyrysqan bolatyn. Amerikanyng Niu-York qalasyndaghy әskery soty maqalany aghylshynshagha audartyp, tútqynnyng qylmystyq isin qarau kezinde paydalanghan. Ne kerek, avtordyng sol maqalasynyng arqasynda Qazaqstan azamaty Ilhomjan Botaevtyng adaldyghy dәleldenip, týrmeden bosatylyp, elge qaytarylghan. Búl Kólbay Adyrbekúlynyn  sergek te úshqyr, tereng oily júmysynyng arqasynda qol jetkizilgen nәtiyje. Shyndap kelgende, onyng osy enbegi qazaq jurnalistikasynda búryn-sondy kezdespegen shetin jәit, batyldyq pen erlik edi.

Jazushy Kólbay Adyrbekúly qazaqtyng ardaqty úly Túrar Rysqúlov turaly zertteuin damytyp, 2018 jyly «Alty alashtyng ardaqtysy» degen taqyryppen arnayy tarihiy-tanymdyq kitap shygharghan-dy. Sonday-aq repressiyagha úshyraghan últtyq qayratkerler esimin janghyrtugha kezinde eleuli ýles qosqan әuesqoy tarihshy, geolog, qazaq jer-su attarynyng bilgiri, últtyq kartografiyanyng bilikti mamany Moldiyar Serikbaevpen birlesip jazghan «Taghy da Rysqúlov haqynda» atty maqalasy Týrkiyadaghy «Temriyn» әdeby jurnalynda basylghan. Maqala jurnaldyng memleket jәne qogham qayratkeri Túrar Rysqúlovqa arnalghan sanynda jaryq kórdi. Rysqúlovtyng ómiri men qyzmetin jan-jaqty zerttep bilgenining arqasynda Kólbay óz elimizde әigili últ qayratkerine arnalyp ótkizilip jýrgen yubiyleylik ghylymiy-praktikalyq konferensiyalarda ótkir de ózekti jәne óreli oi-pikir aityp keledi.

Avtordyng Iosif Stalinning jendetteri, KSRO Ishki ister halyq komissarlary Nikolay Ejov, Lavrentiy Beriyanyng qanqúily is-әreketteri jayly tyng derektermen jazghan zertteu maqalalary oqyrmandardyng qyzyghushylyghyn tughyzdy.

Adyrbekúlynyng shygharmashylyghynda 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi taqyryby erekshe oryn alady. Barshagha mәlim, sol kezdegi biyleushi kompartiyanyng «jariyalylyq» pen «qayta qúru» jayyndaghy úrandaryna sengendikten, Seksen altynyng 16–18-shi jeltoqsanynda qazaq jastary beybit demonstrasiyagha shyghyp, qazaq elining basyna eshkimge beymәlim Gennadiy Kolbindi syrttan әkep qoi sebebin aitudy talap etken. Alayda biylik tútqasyn ústaghandar jaghdaydy týsindiruden bastartyp, óreskel kýsh kórsetti de, sonyng saldarynan beybit sheru sol kýnderi sayasy kóteriliske úlasty. Sovet ókimeti dәuirinde 30-shy jyldarghy «bandylardyng bas kóteruleri» retinde tanbalanghan qazaq sharualarynyng últ-azattyq kóterilisterinen keyin aragha jarty ghasyrdan astam uaqyt salyp, respublikada ekinshi mәrte studentter men júmysshy jastar keng kólemde dýbirletken shyn mәnindegi últ-azattyq qozghalys oryn alghan edi. Tәuelsizdikting býgingi kýngi biyiginen jәne kórshi el sayasatkerlerining jýrekjardy mәlimdemelerining túrghysynan qaraghanda – Sovet Odaghy degenimiz jәy ghana sovettik imperiya ghana emes, bayaghy samoderjaviyelik patshalyqpen sabaqtasqan kәdimgi orys imperiyasy edi. Qatygezdigi jaghynan kelmeske ketken samoderjaviyeden de asyp týsken sovettik biylik Qazaq Respublikasyn imperiyanyng otary, onyng basshy-qosshylaryna da, qatardaghy azamattaryna da imperiyanyng otaryndaghy kәdimgi qúqyqsyz baghynyshtylary, otarlyq qúldary ispetti qarady. Múny jazushy Kólbay Adyrbekúlynyng tiyanaqty zertteushilik júmystary esh búltartpaytyn mysaldarmen dәleldeydi.

Mәselen, «Kazahskoe delo» atauymen metropoliyanyng qylmys izdegishi general V. Kalinichenko bastaghan tergeushiler toby  kýni keshe SOKP Ortalyq Komiyteti Sayasy Burosynyng mýshesi, odaqtaghy eng bedeldi sayasy qayratkerlerding biri bolghan respublika basshysy Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevty jastardyng qarsylyq sheruin úiymdastyrdy degen jeleumen jauapqa tartqan. Jaryq kýnde qoldaryna sham ústap, qansha shúqshisa da odan eshtene shyghara almaghannan keyin, tez basqasha jala jabumen ainalysady. Ýlken bastyqtarynyng sayasy tapsyrmasyn qaytkende oryndaugha tyrysqan mәskeulik tergeushining Qonaevqa qanday josyqsyz aiyptar taghyp túqyrtqysy kelgenin, alayda qanshama qorlaytyn әreketterge barghanymen onyng saghyn syndyra almaghanyn, qisynsyz kinәlarynyng eshqaysysyna dәlel tappaghanyn Kólbay-qalamger zertteushilik maqalasynda jan-jaqty surettegen.  Respublikamyzdyng abyroyly memleket jәne partiya qayratkeri Asanbay Asqarovty da әuelde tap sonday, Jeltoqsan kóterilisin úiymdastyrdy degen dolbarmen tútqyngha alyp, tórt jyldan astam tergeu kezinde janadan taqqan aiyptaryn moyyndatu ýshin Mәskeuding «Matrosskaya tishina» jәne «Butyrka» týrmelerinde ústady. Asqarov pen onyng serikterine 30-shy jyldarghy qily qorqytu, úryp-soghyp azaptau, qinau, týrli residivist-baskeserlermen bir kameragha qamap qorlau tәrizdi tәsilderin qoldanghan.  Tergeushilerding Asqarovty tergeu barysynda is jýzinde adamgershilik qaghidalaryn belinen basyp, ózderi týiindegen dolbar-ayyptaryn moyyndatu maqsatymen aityp-jetkizgisiz soraqy qylmysty әreketter  jasap  tergegen. Al olardyng aiyptau qorytyndylary boyynsha is qarau Qyrghyz Respublikasynyn  astanasy Frunzede (qazirgi Bishkekte) ótti. Jogharghy sot alqasynyng mýshesi Nәilә Alimovna Ibragimova tóraghalyq etken sot bir jarym jylday uaqytqa sozylghan.  Sot barysynda  jalghan aiyptardyng qalay joqqa shygharylghanyn Adyrbekúly «Kazahskoe delo»: Asanbay Asqarov» atty kólemdi enbeginde surettep beredi...

Imperiyalyq ortalyqtyn  búryn әdemi sózdermen býrkemelenip kelgen shynayy bet-jýzin, onyng Jeltoqsan mәselesimen ainalysqan emissarlary tanytqan kәdimgi neokolonizatorlyq, kommunistik otarshyldyq pighylyn jazushynyng «Týrkistan» gazeti betterinde jiyrma shaqty jyl boyy «Avtorlyq baghdarlama» aidary boyynsha «Kazahskoe delo» taqyrybymen jariyalap túrghan osynday jurnalistik zertteu maqalalarynan aiqyn kóresin. Kózi tiri kuәlermen qatar arhiv qoymasyn aqtaryp tapqan mol derekterdi keltire otyryp, avtor búl taqyrypta jazyqsyz japa shekken qyryqqa juyq túlghalar jayynda  zertteu maqalalaryn jazypty. Olar әdette gazettin  birneshe betinde, keybireuleri tizbektelip birneshe nómirde  jariyalanghanyn bilemiz.

Osy jariyalanymdardyng qatarynda jazushynyng Qonaev pen Asqarovtan basqa oqytushy-ghalym Ómirbek Joldasbekov, iri kәsiporyn basshysy Rzabay   Hobdabergenov, zanger-ghalym Salyq Zimanov, әdebiyet synshysy, memleket qayratkeri Saghat Áshimbaev, oqytushy-ghalym, memleket qayratkeri Kópjasar Nәribaev, aqyn, Jeltoqsan shyndyghyn әlemge túnghysh jariya etken halyq qalaulysy Múhtar Shahanov, sonday-aq kóteriliske tikeley qatysqan  jastar: Qayrat Rysqúlbekov, Jansaya Sәbitova, Gýlnәr Baybosynova, Myrzaghúl Ábdiqúlov, Erlan Dekelbaev, Bolat Sharahymbay jәne taghy basqalar jóninde arhiv materialdaryna sýienip jazghandary bar. Búlar jayyndaghy jariyalanymdardan kóterilis kýnderi jazalaushylar jәne juasytushylar dengeyine deyin qúldyraghan sovettik qúqyq qorghau organdary qyzmetshilerining alangha shyqqan jastargha kórsetken qanqúily qylyqtary, ústalghandardyng isterin tergeushilerding kópe-kórneu búrmalap jýrgizuleri, sudiyalardyng sottalushylargha qaytkende de aldyn-ala belgilengen jazany berudi ghana kózdegeni, sóitip sotta qorghaushy jaq tarapynan keltirilgen shyndyqty ashatyn ózge  manyzdy derekterdi kózge ilmey, keri qaghyp otyrghany jóninde oqisyz. Olardyn, yaghny «dýnie jýzindegi eng izgilikti, eng әdil sovettik sottyn» otar qúldary ispetti jeltoqsanshylardy imperiya mýddesin qorghap sottau tәsilin kórgende eriksiz jerkenesiz. Júrttyng bostandyqqa, naghyz demokratiyagha úmtyluynyn, demokratiyalyq qúndylyqtardy baghalay biluge qúshtarlyghynyng syryn ótkir sezinesiz.

Kólbaydyng «Kebenek kiygen keledi» dep atalghan tamasha derekti povesi bar. Hikayatta Jeltoqsan kóterilisine baylanysty atu jazasyna kesilgen Myrzaghúl Ábdiqúlovtyng jary Qazynagýl Bazarbaeva qúqyq qorghau organdarynyng milisiya, tergeushi, sudiya dep atalatyn jandayshaptary jasaghan, óz kózi kórgen ozbyrlyqtary men aiuandyqtaryn birinshi jaqtan bayandaydy. Jazushy osynday әdeby tәsil qoldanyp, kýieuining últtyq kemsitushilikke qarsy túrugha mәjbýr bolghanyn dәleldeu ýshin eshkimnen jasqanbastan, eshteneden tayynbay, әdilettilik tabugha bilek sybana kirisken jas kelinshekting tebirenterlik, taghdyr-talayy beynesin jasaydy. Qazynagýl: «Zatym әiel bolsam da arymnyng tazalyghy ýshin, kýieuim Myrzaghúldyng kinәsizdigi ýshin kýresuge belimdi budym» dep bekinedi. Tabandylyqpen qúzyrly oryndargha baryp jýrip, kóp qiynshylyqtan keyin, aqyry, jeniske jetedi: ony KSRO Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng Tóraghasy Andrey Gromyko qabyldap, erine berilgen ólim jazasyn jiyrma jyl týrmege auystyrady. Ol: «Qamyqpa, qyzym. Uaqyt ózgerip jatyr. Kýieuing onda úzaq otyrmaydy», – deydi. «Onyng aq bataday aq tileginen jýregim jaryla jazdap, esim shyghyp ketkeni sonshalyq, – dep eske alady  Qazynagýl, – kensesinen shyghyp, abajaday esigi jabylghan kezde: «Spasibo, Andrey Andreevich!», − dedim. Kómekshisi tolqyp ketken jan dýniyemdi týsindi-au deymin, jymiyp kýlip: «Gromyko esikting arghy jaghynda», − dedi iyegimen menzep. Sonda ghana ózimning qayda túrghanymdy bildim...» Keyin avtordyng osy derekti povesi jelisimen jazushy Ertay Ayghaliyev tragediyalyq piesa jazyp shyqty.

Atalghan «Avtorlyq baghdarlama» aidarymen Kólbay Adyrbekúlynyng 1989 jyldyng 16–19 mausym kýnderindegi Janaózen oqighasy, yaghny qazaqtardyng kenes zamanyndaghy әleumettik әdiletsizdikke qarsy shyqqan taghy bir kóterilisi turaly arhiv materialdary boyynsha jurnalistik zertteui jariyalanghanyn aita ketken jón. Kezinde de, keyin de sayasat ynghayymen kóp aityla qoymaghan osy kýrdeli dýrbelendi sәt turaly jazghandary oqyrmanyn shynshyldyghymen riza etti.  Gazetting birneshe sanynda jaryq kórgen búl auqymdy  zertteushilik júmysynyng kólemi bir kitaptyng jýgin kóterip túr.

Arnayy atap aita ketetin jәit sol, jazushy Kólbay Adyrbekúlynyng kópshilikke beymәlim materialgha bay zertteu júmystarynan әzirge «HH ghasyr: songhy repressiya» degen atpen bir ghana kitaby shyqty. Bes-alty kitapqa jýk  bolatyn basym kópshiligi kýni býginge deyin tek gazet betterinde qalyp otyr. Áleumettik manyzy bar әdebiyetti shygharumen shúghyldanatyn mekemeler búghan nazar audarsa dúrys bolaryna dau joq. Al onyng «Auyl hikayalary» taqyrybymen basylymdarda jaryq kórgen derekti әngimeler toptamasy әdeby ortada óz aldyna arnayy bólek taldaudy qajet etedi.

Oqyrman qúrmetine ie bolyp jýrgen qalamger enbegi, әriyne, layyqty baghalanyp ta keledi. El nazaryn audarghan júmystary ýshin oghan 2004 jyly Qazaqstan Jurnalister odaghynyn, 2006 jyly Qazaqstan Respublikasy Preziydentining syilyqtary berilgen. 2021 jyly jazushygha tughan aimaghynda ýlken qúrmet kórsetildi. Kólbay Adyrbekúly «Bәidibek audanynyng qúrmetti azamaty» ataghymen  marapattaldy.

Ózining tandaghan  taqyrybyna adaldyqpen oqyrman  qauymgha nebir tanymdy da tamasha tuyndy berip kele jatqan jazushy Kólbay Adyrbekúlynyng aldaghy uaqytta da shygharmashylyq biyiginen kórine beruine tilektestik bildiremin. Halqyndy jana júmystarynmen quanta ber, qalamdas inim! Jetpis jyldyq mereyjasyng qútty bolsyn!

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1174