Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 3795 29 pikir 21 Qantar, 2022 saghat 15:25

Europarlament qarary: Senator ne deydi?

Europarlament Qazaqstandaghy «qantar oqighasyna» qatysty rezolusiya qabyldady. Deputattar el biyligin narazylyq bildirushilerdi týgel terrorizmmen aiyptamaugha shaqyrghan. Europarlament 2 qantarda beybit bastalghan narazylyqtardan keyin bolghan «keng kólemdi zorlyq-zombylyq әreketterdi» qatang aiyptay otyryp,  Qazaqstan biyligin adam qúqyqtary men bostandyqtaryna qúrmetpen qaraugha jәne ústalghan demonstranttar men belsendilerdi dereu bosatugha shaqyrghan. Europarlament rezolusiyasyn 589 deputat qoldaghan. 35 deputat qarsy shyghyp, 47-si qalys qalghan.

Atalghan rezolusiyagha qatysty QR Parlamenti Senatynyng deputaty Núrtóre Jýsip pikir bildiripti. Sonymen Senator ne deydi?

«Fransiyanyng Strasburg qalasynda Europa Parlamentining biylghy alghashqy plenarlyq otyrysy ótken eken. Sol otyrysta Qazaqstandaghy qantar oqighalary talqylanyp, Europa Parlamenti Qazaqstangha qatysty arnayy qarar qabyldapty. Búl birjaqty qabyldanghan qarar. Alysta otyryp, bizding elimizde oryn alghan oqighalar turaly búlay syrttan ton pishu dúrys emes. Aldymen eldegi jaghdaydyng qanday bolghany, oqighalardyng qalay órbigeni jóninde әrtýrli aqparat kózderinen shynayy aqparat alu qajet edi. Búl ýshin parlamentaralyq is-qimyl arnalarynyng aqparattaryn paydalanu aqylgha qonymdy bolar edi. Ókinishke qaray Europa Parlamenti birqatar BAQ pen әleumettik jelidegi jelsózderdi ghana basshylyqqa alghangha úqsaydy. Bir nәrsening basyn ashyp alu qajet. Qantar dýrbeleni kezinde beybit sheruge shyqqandar boldy. Búl dausyz derek. Al ary qaray jaghdaydy ushyqtyryp, arandatu әreketterine barghan býlikshil, búzaqy pighyldaghylar bolghany da anyq. Jappay tonaugha, órteu men qiratugha kiriskender solar», - dedi ol.

Senator qazir elimizdegi qúzyrly organdar búl oqighany týp-tamyryna deyin tekserip jatqanyna basa nazar audartady.

«Ekinshi mәsele. Oqighalar barysyna tereng saraptama jýrgizetin bolsaq, beybit sheru qantardyng alghashqy kýnderi elimizding batys aimaghynan bastalyp, eshqanday býlik bolmaghanyn kóremiz. Tipti «Almaty tragediyasynan» keyin batys ónirde, Manghystau jaqta sabaqty búta da synghan joq. Eshtene býlingen joq. Biylik tarapynan qanday da bir qatty qysym bolmaghany belgili. Azamattardyng beybit sheruge shyghu, óz talaptaryn bildiru qúqyghy saqtaldy. Sheruge shyqqandar gazdyng baghasyn týsiru turaly talap etti. Biylik búl talapty oryndady. Memleket basshysy «barlyq talaptar eskeriledi, tiyisti sheshimder qabyldanady» dep aitty. Artynsha Ýkimet dogharysqa ketti. Elde әleumettik-ekonomikalyq naqty sharalar qabyldanatyny habarlandy», - dedi Núrtóre Jýsip.

Alayda, ol Qazaqstangha qarsy agressiya jasaghysy kelgender múnymen qanaghattanyp qalmaghandyghyn atap ótedi.

«Beybit sheruding artyn lankestik әreketterge úlastyrudy kózdep, búlghaqty bastap jiberdi. Ýshinshi kýshter el irgesin shayqaugha úmtyldy. Áuelgi әleumettik-ekonomikalyq talaptar jayyna qaldy. Elimizding birqatar aimaghynda memlekettik mekemelerge, әkimshilikter men sauda ortalyqtaryna, dýkenderge qaraqshylyq shabuyl jasaldy. Jaghday shekten shyghyp ketken song qúzyrly organdar halyqty qorghau ýshin qaru qoldanugha mәjbýr boldy. Múnday jaghdayda býlikshilermen kelissózge kelu mýmkin bolmay qaldy. «Azattyqtyng altyn besigi» atanghan Almatyny ot pen órtke orap, ayausyz qiratu oryn aldy.Basqa birqatar aimaqta bir ortalyqtan basqarylghan býldiru әreketteri jalghasty. Memleketimizding taghdyry qyl ýstinde túrdy. Syrtqy kýshter jaghdaydy óz maqsattaryna paydalanyp, Qazaqstandy otqa oraghysy kelgenin kózi qaraqty adamdardyng bәri kórdi. Sondyqtan azamattardyng beybit sheruge shyghuyn shektep, qúqyqtaryn búzdy degen aiyp tipten retsiz. Qazaqstan Respublikasynyng basshylyghy tapsyrghan resmy tergep-tekseru nәtiyjeleri jariyalanghangha deyin múnday qújatty qabyldau da qisynsyz. Tergep-tekseru nәtiyjeleri halyqaralyq qoghamdastyqqa úsynylatyn bolar. Sol kezde el de, әlemdik qauymdastyq ta aqiqatqa kóz jetkizetin bolady», - dedi Núrtóre Jýsip.

Abai.kz

29 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383