Syrdyng týlegi, belgili memleket jәne qogham qayratkeri Qaharman Babaghúlov degen aghamyz boldy. Ekeumiz keuiljaqyn edik, qarym-qatynasymyz jyldargha úlasty. Janynda kóp jýrdim, aitqan әngimesin kónilge týidim, basynan keshirgen uaqighalardyng denin óz auzynan taspalap alyp qaldym. Kózining tirisinde «Ómir jyry» degen derekti roman jazyp, ómirden ótken song shyghardyq. Adam balasy qansha aralasqanda, birin-biri qimaghanda, inisi qamqor aghasyna qanday jaqsylyq jasay aluy mýmkin? Onyng men ýshin jasaghan әr jaqsylyghyn úmytpaymyn. Al mening qolymnan kelgen bar jaqsylyghym sol boldy.

Qahang óte tildi, sózuar, beting bar, jýzing bar demeytin turashyl, qay әngimening de iyin qandyryp, orayyn tauyp aitatyn bolmysy bólek jan edi. Bir kýni dostarymen «qol kórip» otyrghanynda, әngime arasynda ózi biletin bir «aghamyz» jayynda jyly sóz aityp qalmaymyn ba? Jaryqtyq, qolyna ústap otyrghan kartasyn tastay salyp, «Berik, osy sening bir jaman әdeting bar» dep gýrs etti. Men de birden yghyna jyghyla salghym kelmey, «Mende jaman әdet jetedi, qaysysyn aitasyz?» dep, erkeley qiqarsydym. «Júrttyng bәrin agha deysin!» Ou, jasy ýlken bolsa, sonda ne deuim kerek? «Ýlken kisi dey sal, aghalyghy joq adamdy kim bolsa da, eshqashan agha deushi bolma!».

Asyl aghanyng osy sózi tas tóbemnen qara tabanyma deyin ish qúrlysymdy tik kóktep óte shyqty. Shynymdy aitsam, esengiretip jiberdi. Esimdi jyiyp, jauap qatamyn degenshe, «Áy, Berikjan, sol aityp otyrghan «aghannyn» ýiindegi jengenning esimi kim edi, әi?» dep jymidy. Týrindegi tap osy kekesindi marqúmnyng ózine aitqyzyp, qasynda otyryp kórmesen, sózben aityp jetkizu mýmkin emes edi. Kelinining esimin ózi de jaqsy biledi. Óitkeni, Qahang atyn ataghanymdy jaqtyrmay, qityghyp otyrghan «aghaymen» men alghashynda Almatyda, osy kisining otbasynda tanysqanmyn. Sol kezding ózinde әlgi inisi әjeptәuir qyzmet tútqasyn ústap túr. Keyin tipti sharyqtap ketti ghoy.

Mening jauabymdy kýtpesten, qashanghy tóske salyp, taptap óte shyghatyn Qaharman bolmysyna qamshy basyp, «Sening sol aghang baryp túrghan naghyz paraqordyng ózi. Úyat ta bolsa aitayyn, ol para bermese ýidegi kelinning de qoynyna jatpaytyn bolu kerek. Senbesen, ózing bir kezdeskende súrap kórshi...» dey saldy da, әri qaray, dym bolmaghanday «miyzerletip» ala jóneldi. Oipyrmay, paraqor jayynda sózding talayyn estip jýrmiz ghoy. Biraq, mynaday teneudi alghash esituim.

...Ómir óz aghysymen algha jyljyp jatty, aitaryna kelgende qiqalamay, kesek turap-turap óte shyghatyn Qahang da ótti ómir jalghanynnan. Al, әlgi sóz baghyshtalghan keyipkerding taghdyr-talayyn keyin kózimizben kórdik. Kórgenimiz sol, Qahanday abzaldyng boljaghyshtyq qasiyetine әli tәnti bolumen kele jatyrmyn. Negizi, kisi tanu degen qasiyet ekining birine bite bermeydi. Al, Babaghúldyng balasy búl jaghynan erekshe jaratylghan jan edi-au, shirkin. Sóitsem, jalghyz әlgi «aghay» ghana emes, paraqor ataulynyng bәri birdene bermese, esepsiz qatynynyng da qoynyna jata bermeydi eken ghoy.

Berik Jýsipov

Abai.kz