Osydan bes-alty jyl búryn ayaq attap bassan, institut, uniyversiytet bylay túrsyn, aty darday akademiyalyq oqu oryndary qaptap ketken edi. Tipti auyldaghy aghayyn balasyn alysqa jibermey-aq shaghyn audannan ashylghan bes-alty bólmeli ghimaratta aqyly oqytyp, tabaqtay diplomgha qol jetkizip jatty. Bireuge shynayy bilim kerek, endi bireuge «oqydy» degen aty ghana. Al shyn mәninde alayaqtar jer-jerden týrli oqu ornyn ashyp, sandaghan adamdy san soqtyryp ketken joq pa?
Áriyne, búl jerde halyqtyng da kinәsi bar. Balasyn jylyna 200-300 myng tólep oqytatyn oqu ornynyng liysenziyasy bar ma, joq pa? Múny tekseruge kelgende qúlyqsyzdyq tanytady. Áyteuir oqysa boldy. Halyq múnyng zardabyn shyndyqtyng su betine shyqqan kezinde tartty. Osydan ýsh-tórt jyl búryn biylik tarapynan jiti tekseru bolghan kezde әlgindey sany bar, sapasy joq jekemenshik oqu oryndarynyng esigine qara qúlyp salynghan bolatyn. Mәselen, elimiz Tәuelsizdik alghan jyldary 60 joghary oqu orny bolsa, 2005 jyly onyng sany 185-ke jetken. Al oqu oryndaryn esepke alyp, qysqartu qolgha alynghan kezde birden 148-ge azaytyldy.

Osydan bes-alty jyl búryn ayaq attap bassan, institut, uniyversiytet bylay túrsyn, aty darday akademiyalyq oqu oryndary qaptap ketken edi. Tipti auyldaghy aghayyn balasyn alysqa jibermey-aq shaghyn audannan ashylghan bes-alty bólmeli ghimaratta aqyly oqytyp, tabaqtay diplomgha qol jetkizip jatty. Bireuge shynayy bilim kerek, endi bireuge «oqydy» degen aty ghana. Al shyn mәninde alayaqtar jer-jerden týrli oqu ornyn ashyp, sandaghan adamdy san soqtyryp ketken joq pa?
Áriyne, búl jerde halyqtyng da kinәsi bar. Balasyn jylyna 200-300 myng tólep oqytatyn oqu ornynyng liysenziyasy bar ma, joq pa? Múny tekseruge kelgende qúlyqsyzdyq tanytady. Áyteuir oqysa boldy. Halyq múnyng zardabyn shyndyqtyng su betine shyqqan kezinde tartty. Osydan ýsh-tórt jyl búryn biylik tarapynan jiti tekseru bolghan kezde әlgindey sany bar, sapasy joq jekemenshik oqu oryndarynyng esigine qara qúlyp salynghan bolatyn. Mәselen, elimiz Tәuelsizdik alghan jyldary 60 joghary oqu orny bolsa, 2005 jyly onyng sany 185-ke jetken. Al oqu oryndaryn esepke alyp, qysqartu qolgha alynghan kezde birden 148-ge azaytyldy.
Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov myrza búdan bylay oqu oryndaryna degen talaptyng kýsheytiletindigin aita kele, «Qazaqstan memlekettik emes sektorgha da tendey jol ashyp, joghary bilim berudi әrtaraptandyrugha kóshkeni mәlim. Álemdik qauymdastyq búl qadamdy joghary baghalady. Alayda búnyng sony jaqsylyqqa aparmady. JOO-dardyng qisapsyz ósui bilim beruding sapasyna keri әserin tiygizdi. Tekseris barysynda uniyversiytet atyn jamylghan bilim beru oshaqtarynyng birqatary oghan layyq emes ekendigin kórsetti. Sondyqtan qatang talap tek jekemenshik JOO-dargha ghana emes, memlekettik oqu oryndaryna da qoyylady», - degen bolatyn. Búdan song bolashaqta tek arnayy súryptaudan ótken 50 shaqty oqu orny ghana sapaly bilim beredi degen әngimening sheti de qyltighan. Tipti byltyr memlekettik tapsyrysty konkurstyq negizde ornalastyru tetigi engizilip, grant boyynsha oqytu qúqyghy qatang talaptargha sәikes keletin 85 joghary oqu ornyna ghana berilgende, keybir mamandar sol 85 JOO-yn ghana qaldyru kerektigin de aityp qaldy. Biraq múnymen kelispeytinder de jeterlik. Qarapayym júrt grantqa ie aldynghy oqu oryndarynda bilim alu aqysynyng qymbattyghyn aitady. ÚBT-dan bólek keshendi testileu tapsyrghandar da granttan dәmeli. Ótpegeni taghy da aqyly oqu ornyna jol tartady. Keybir mәlimetterge qaraghanda, jastardyng 65 payyzy aqyly bilim alady eken. Soraqysy sol, búl bagha jyl sayyn 15 payyzdan 30 payyzgha ósip otyrady.

QAZAQSTANDA MAMANDYQ ALU QÚNY QANShA?

Demek, elimizde aqyly bilim alu edәuir qymbattap barady. Ár ónirding belgilegen ózindik qúny da bar. Al balasynyng bilim alyp, maman iyesi atanuyn maqsat etken ata-ana nesie alyp nemese baspanasyn satsa da, nartәuekelge dayyn. Biraq olardy oqu baghasynyng jyl sayyn sharyqtap ketetindigi qynjyltady.
Almaty - jastardyng qalasy. Múnda bilim alghysy kelmeytin jas joq shyghar, sirә?! Studenttik ómirding qyzyqty sәtterin әsem qalada ótkizu qanshama jangha arman bolghanyn bilseniz ghoy. Aru qalamyzda jyl sayyn shamamen 250 myng student bilim alsa, onyng kópshiligi basqa ónirden kelgender. Qazir jataqhana mәselesi kýiip túr. Oryn búiyrmaghandary birigip, kem degende 40-50 myng tengege bólme jaldauyna tura keledi. Búghan kýndelikti tútynatyn azyqty qosynyz. Ayyna ortasha eseppen 30 myng tenge tek tamaqqa ghana ketedi. Al oqu aqysyna kelsek, zanger nemese qarjyger bolugha úmtylghandar jylyna - 635 800 tenge, al medisinalyq mamandyqty tandaghandar - 780 600 tenge tóleu qajet.
Qyzylorda qalasy da baghany ósiruden qalysar emes. Qorqyt-ata atyndaghy memlekettik uniyversiytetining ótimdi mamandyqtaryna degen súranys artqandyqtan ba, jana oqu jylynan bastap oqu qúny eki esege qymbattapty. Kýndizgi bólim boyynsha - 342 900 tenge, syrttay bólimde - 195 myng tenge tóleydi. Múnda әsirese, pedagogikalyq mamandyqty dayyndau qymbat eken. Ústaz degen qasiyetti atqa ie bolghysy kelgen student jylyna - 443 300 tenge qúny kerek.
Keybir mәlimetterge qaraghanda, oqu aqysy elimizding batys ónirlerinde arzan kórinedi. Mәselen Aqtóbede pedagog mamandyghy - 350 myng tenge bolsa, zanger men qarjyger fakuliteti - 343 myng tenge. Esesine, dәrigerlik mamandyqtyng baghasy úshyp túr. Jylyna 609 myng tenge tek oqu aqysyna ketip otyrady. Ári búnyng jyl sayyn kóterilip túratynyn úmytpau kerek. Búl Qaraghandy jәne Astana medisinalyq uniyversiytetine tәn jaghday.
Arzan bilim Tarazda bar. Múndaghy jekemenshik oqu oryndarynda 60 myng tengege de zanger atanugha bolady eken. Al onyng sapa jaghyna kýmәn tudyratyn siyaqty. Memlekettik joghary oqu oryndary auzyn aigha bilep túr.
Elimizde oqu aqysy jәne ómir sýru jaghynan Astana qalasy kósh basynda. Elordada bilim alugha barghan jastar kóp qiyndyqqa tap bolyp jatqany aiqyn. Zanger mamandyghy - 450 myn, keden isi - 370 myn, ekonomikalyq mamandyq - 390 myng tengege jetip jyghylady. Ázirge bas qaladaghy eng qymbat oqu orny - L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti. Aqyly bólimde oqityn studentting ata-anasy jylyna - 630-690 myng tengeni tirnektep jinauy tiyis. Odan bólek dәl osy oqu ornynda jataqhana taba almay jýrgen jastar kóp. Al Astanada pәter jaldap túrugha student túrmaq, júmysy bar adamnyng shamasy jete bermeydi.
Mine әr ónirding jaghrafiyalyq ornalasuy men tútynu qabiletine qaray baghasy da әrqalay. Sondyqtan da keybir ata-ana meylinshe balasyn aqysy arzan oqu ornyna týsiruge tyrysady. Al onyng sapasyna ýnilip jatqan eshkim joq.
Býginde birqatar jekemenshik oqu oryndaryn biriktirip, taghy da on shaqty oqu ornyn jabu kózdelude. Kezinde JOO-largha liysenziyany ondy-soldy taratqan ministrlik osynday qadamgha baryp otyr. Osylaysha halyqaralyq standarttargha say emes oqu oryndarynan jyl sanap bereke kete bastaghany belgili.

Dinara MYNJASARQYZY

"Týrkistan" gazeti