Keshe Facebook jelisinde Janna Papina deytin adam ózining «persiyk» atty sary kýshigin (kәnden iyt) it atqyshtar atyp ketkeni jayly beynejazba jariyalady. Úzaqtyghy 45 sekund. Onda әlgi әiel, «persiygin» joqtap, jylap-syqtap túrady. Oghan 40-tan asa pikir týsipti. Biri Janna hanymgha sary kýshigining it atqyshtardyng oghynan ajal qúshqanyna qayghyryp, kónil aitsa, endi bireuleri sebep-saldaryn súrap, ónirdegi jabayy itterdi baylap ústaytyn arnayy oryn salu mәselesin sóz etken.

Onan song Janna hanym 6 minutqa juyqtaytyn taghy bir beynejazba jariyalady. Onda Janna hanym iytining óleksesin sýirep, oblystyq әkimdikting aldyna barypty. Oblys әkimi Berdibek Sarapbaevty shaqyryp, jalghyz adamdyq piyket ótkizip túrghany bayandalghan.

«Mening atym Janna. Men Taraz qalasynda túramyn. Býgin mening iytimdi óltirip ketti. Men oblystyq әkimdikting aldynda túrmyn. Ákim Saparbaevty kýtemin. Bizding plakattaghy (januarlardy qorghau turaly plakat – red.) jobamyzdyng qúny 3 million túratyn. Biz osyghan deyin 500-dey itti qútqaryp qaldyq. Al mening iytimdi «37 milliongha atyp óltirdi».

Berdibek Mashbekúly, siz kelgenshe kýtemin. Búlay isteuge bolmaydy. Búl it – aqyldy it edi. Ol tipti, daun balalarmen de til tabysatyn...

Búl budjet aqshasyna jasalatyn zansyz aulau. Ol (itting óleksesi – red.) oblys әkimi kelmeyinshe, osynda jatatyn bolady. Búlay jalghasuy mýmkin emes. Eger búl mәsele sheshilmeytin bolsa, men erteng adamdardy mitingke shaqyramyn. Óitkeni sizder mýlde estimeysizder. Itterdi atudyng arnayy grafiygi bar. Búl dúrys emes. Álemning eshbir qalasynda búlay jasamaydy. Keshe ghana Gruziyadan viydeolar joldap jatyr. Onda itter adamdardyng arasynda jýr, bazarlarda. Al mening iytimdi atyp ketti. Búl itti aulanyng (qalanyn) barlyq balasy jaqsy kóretin. Instagram-nan kórsenizder bolady. Endi olargha ne aitamyn? Ákimdikting isi deyin be? Onbaghandar!

Sizder otyrghan (týrmede-red.), preziydetke qarsy shyqqan adamdargha aqsha audaryp jatyrsyzdar. Al tipti, adamdy qauyp aludyng ne ekenin bilmeytin itti óltire saldynyzdar. Búl jalghyz kisilik piyket. Maghan eshtene istey almaysyndar. Búl budjetting aqshasyna istelip otyr. Býgin oghan tipti, sistema qúya almadyq. Men itterdi atugha qarsymyn. Byltyr óz qyzmetkerlerinizdi (it atqyshtardy – red.) oqytu ýshin qansha aqsha júmsadynyzdar?.. Saparbaev kelmeyinshe, búl bassyzdyq joyylmayynsha ketpeymin. Eger zang – aulau kerek dese, sizder zangha baghynyp, aulaularynyz kerek. Sizderding atugha qúqyqtarynyz joq. It әrtýrli sebeppen kóshede jýrui mýmkin. Adasyp ketui nemese ony quyp jiberui mýmkin. Veterenariya basqarmasyna kimdi taghayyndasanyzdar da, biri ekinshisinen soraqy....», - dep enkildep jylaydy.

Janna Papina onan song da birneshe jazba jariyalapty. Ár jazbasyna oblys әkimi Berdibek Saparbaevty, Preziydentting bspasóz hatshysy Berik Uәliydi, Mәdeniyet ministri Dәuren Abaevty, búrynghy ministr Aqtoty Rayymqúlovany, oblystyq polisiya departamentin belgilegen eken. Tipti, itting óleksesin Almatygha, arnayy saraptama jasatugha әkelgenin de jazghan.

Al býgin Tarazdyq jurnalist Jasúlan Ábdihalyq beynejazba men atalghan oqighagha qatysty óz pikirin jazypty. Ol jariyalaghan beynejazbadan «persiyk» deytin iytining qúnyn púldap, piyket ótkizgen Janna hanymnyng ýnin Saparbaev myrzanyng estigeni, Janna hanymmen kezdesuge kelgeni beynelengen.

«Týsindiru júmystaryn jýrgizdik. Qala әkimining orynbasary Esenәliyevpen, vetstansiyanyng diyrektorymen ol okrugtardyng barlyghyn aralady. Sosyn bylay, Sen ekeuing de kinәlisinder. Sender shash al dese, bas alasyndar ghoy. Senderge: «Atyndar, qyryndar», - dep eshkim aitqan joq qoy. Sender әueli sonyng barlyghyn anyqtaularyng kerek edi. Adamgha ziyany bar ma, joq pa? Balalardy qaba ma, qappay ma? Auru ma, sodae keyin ghana jana aitqanday izdeu kerek edi. IYesi bar ma, joq pa? Sodan keyin baryp... Al sender birden...», - dep qaramaghyndaghy lauazymdy azamattardy sóge sóileydi әkim.

Al Tarazdyq jurnalist Jasúlan Ábdihalyq ózining Facebook-tegi paraqshasynda:

«Keshe Taraz qalasynda tapa-tal týste belgili qogham belsendisi Janna Papinanyng «Persiyk» atty kýshigin it atqyshtar óltirip ketti. Esh eskertusiz, ayausyz atyp ketti. Maqúlyqtyng mezgilsiz ólimin zor kýizelispen qabyldadym. Janna hanymgha qayghysyna ortaqtasyp kónil aitamyn! Bireuge oqtan, bireuge boqtan keletin kesapat ólim ghoy. Sabyr etiniz. FB, Instadan tikeley efirden kórip otyrdyq. Kóp jyladynyz. Persikti kóterip әkimdikting aldyna әkeldiniz. Ákimning shyghuyn talap ettiniz.

Siz myqtysyz! Moyyndadym! Keldi әkim!

Esigining aldynda saghattap kóp balaly analar kelgende shyqpaghan әkim, әkimdikti býlikshiler órtep jatqanda shyqpaghan әkim, jurnalisterdi tergep tekserip, tepkilep jatqanda kelmegen әkim, keldi!

Ózi ghana emes, qasynda qala әkimi Jylqybaev, auylsharuashylyghy orynbasary Núrjigitov, veterinariya basshysy, «pressegi», bәri keldi, Persikke!

Aynala qorshap túryp sóz sóiledi. Persikting armany joq, әkpe! Armany joq!

Kýni keshe Qantar qyrghynynda qaza tapqan, abaysyzda oqqa úshqan bozdaqtargha búl basshylar barmaghan, kónil aitpaghan.

Saparbaev ólgen itting basynda túryp jauaptylargha úrysty:

«Ekeuing de kinәlisinder. Shash al dese bas alasyndar. Senderge eshkim aitqan joq qoy, bәrin atyndar qyryndar dep. Sender әueli aldymen anyqtaularyng kerek edi, mynanyng adamgha ziyany bar ma, joq pa? Baldardy qaba ma qappay ma? Auru ma, sau ma? Qauipti ma? Sodan keyin ghana әreket etu kerek edi», - dedi.

Aynalayyn әkimim-ay. Astarlap neni aitqyng kelgenin týsindim. Álde men әlemdegi eng «tupoy» adammyn. Biraq, maghan bәri basqasha estildi. Myna sózderding barlyghy Qantar qyrghynyna arnap aitylyp jatqan siyaqty.

«Shash al dese bas alasyndar». Preziydent senderge bәrin atyndar, qyryndar degen joq qoy. Barlyghy terrorister emes qoy, arasynda beybit sherushiler, kezdeysoq jýrgender bar. Aldymen anyqtamaysyndar ma? Qoghamgha ziyany bar ma, joq pa? Qauipti me? Sodan keyin ghana әreket etu kerek», - dep estidim, solay týsindim!

Persik sen keshirshi bizdi. Biz seni qorghay almadyq. Beybit kýnde oqqa úshyryp aldyq. Búl әriyne ýlken qasiret. Sen qaharman itsin! Senin, kýn sayyn kәris kuhnyalarynda soyylyp, tabaqpen tartylyp jatqan jýzdegen itterding әruaqtarynyng aldynda aryng taza! Sen, eshkim týsindire almaghan Últtyq tragediyany - ittik tragediyamen týsindirip kettin.

Baqúl bol, Persiyk!», - dep jazghan.

Abai.kz