«AUYLDY, SENI SAGhYNAM…»

Biyl últ ruhaniyatynyng abyzy atanghan Sherhan Múrtazanyng tughanyna – 90 jyl. Mereyli datany atap ótude bizding birden-bir qosar ýlesimiz – Halyq jazushysynyng jeke arhivterin zerdeleu, zertteu jәne ony memlekettik saqtaugha ótkizuge bar mýmkindikti jasau dep bildik. Sondyqtan alghashqy qadamdy 2021 jyly bastap, jazushynyng qoljazba múralaryn jinastyrdyq. Jetpiske juyq kýndeligi, jýzden asa hattary jәne ózge de qoljazba qaghazdary Sherhan Múrtaza atyndaghy ruhaniyat jәne tarihtanu ortalyghyna jetkizildi.

Býginde ortalyq qyzmetkerleri qogham qayratkeri, Halyq jazushysy Sherhan Múrtazanyng jeke arhivterin saralap, olardy elektrondy-sandyq týrge týsiru júmystaryn jýrgizude.

Qújattardyng bir bóligi – hattar. Yaghni, Sherhan Múrtazagha jazghan, Sherhan Múrtaza jazghan jýz eluge juyq hat. Áriyne, «ýlken túlghanyng jazysqan hat-habary sol ghana ma?» degen zandy súraq ta tuyndauy mýmkin. Biraq búl hattar – Sherhan Múrtazanyng ómirlik bir belesinde ghana janyna jaqyn adamdarmen beyresmy týrde alysqan, bizding qolymyzgha jetken hattary ekenin aita ketudi jón dep otyrmyn. Olardyng negizgi bóligi 1950-1955 jyldary jazylghan. Ishinara 1957, 1959, 1960-shy, 1980-shy jylghy hattar da bar. Olardyng ereksheligi – búryn-sondy esh jerde jariyalanbauy.

Hat – jýrek kózi, adam janynyng ainasy. Ony jazu mәdeniyeti, qaghazgha әripterdi jatqyzuy, tynys belgilerin ornalastyruy… bәri-bәri avtordyng ózi turaly anyq habar berip túrady. Hat jazu mәdeniyeti ótken jiyrmasynshy ghasyrda, yaghny elektrondy hat almasu payda bolghangha deyin qoghamdyq ómirde erekshe oryn alyp, damydy. Sonau Úly Otan soghysy jyldarynda maydanda jýrgen úlynan, jarynan hat alu tipti bólek edi. Onyng hat iyesine jetuge deyingi joly da – bir tariyh. Taghat tappay, uaqyt sanap kýtkende kelgen jaqsy habar hat iyesin ghana emes, kýlli auyldastaryn da quanysh sezimine bóleytin. Sebebi múnday hattarda avtor tek ózi turaly ghana emes, kórgen-bilgen auyldastary turaly da, qoghamdaghy jayttardy da yqshamdap jetkizetin. Áriyne, maydan hattarynda senzura boldy. Degenmen últtyq tildik ereksheligimiz, ymmen jetkizu, astarlap sóileuimiz – jazylghan hatty odan da kórkemdey týsetin. Ásirese ólen-jyrmen jazylghan hattar býginde arhiv qoymalarynda saqtalyp, әdeby qorymyzdyng bagha jetpes múrasy bolyp otyr.

Búl tarihy kezendi kózben kórgen Sherhan Múrtazaday túlgha hat almasudan alys bolghan joq. Ol da óz zamandastary syndy sauatty hat jazysudy, pikir almasudy jaqsy kórgenin jeke arhiyvinde saqtalghan mol múrasynan anghardyq.

Sheraghamyz Mәskeude oquda jýrgeninde oghan qal-jayyn súrasqan auyldastar, aghayyndar men synyptas dos-qúrdastary kóptep hat joldaghan. Biri – tughan jeri Jualydan, Jambyldan, Shymqala men Almatydan, Tashkentten, tipti Leningradtan da hattar bar. Ol jayynda anasyna jazghan hattardyng birinde de atap ótken. Sheraghamyz mýmkindiginshe ózine kelgen hattardy úqyptap, múndagha deyin asyl múrasynday saqtapty.

Bilim men tәlimdi qazaq tilinde alghan Sherhan Mәskeuge alghash barghanynda qinalghanymen, tabandylyghynyn, enbekqorlyghy men namysynyng arqasynda orys tilinde de sauatty maman bolyp shyqty. Ony Jambyl mektebindegi ústazy Habibat Aubakirovnanyng 1951 jyldyng 3 mausymynda jazghan jauap-hatynan úghugha bolady:

«Tak je y ya speshu tebe soobshiti, moy dorogoy o tom, kakuy radosti menya postigla, kogda ya prochitala takoe hudojestvenno krasochno y politichesky pravilino ofirmlennoe pisimo ot moego vcherashnego abutiyrenta – kazaha, vladevshegosya russkoy rechiu nesvodobodno. Tvoe pisimo obradovalo y udivilo ne toliko menya odnu, a vseh uchiyteley, kotorye tebya uchiliy…».

Búl uaqytta Sherhan Múrtaza redaktorlyq fakulitetting birinshi kursyn tәmamdaghan student edi.

Jyraqta jýrgeninde, studenttik qysyl-tayang kezinde dәl osy hattar onyng janyna jylu berip, tughan jerin saghynghanda demeu bolghanday. Biraz bóligi Ábduәli, Tólen, Ábutәlip dostarynan kelgen hattar. Olardyng mәtinin oqy otyryp, Sherhan Múrtazanyng redaktorlyghy sol hattardy týzeuden-aq bastalghan dep bilersin. Sebebi qay hatty alyp oqysang da Sheraghamyz әdeby týzetuler jasap, tipti hat mәtinin týgelimen taldap, qatelerin aiqyndap berip otyrghan. Onysy hat iyesin múqatqysy kelgennen emes, sauatyn ashugha, bilimge baghyttauy. Múnysyn jaqyn dostary janashyrlyq lebizi retinde ong qabyldap, qúptaghan. Alghashqy jyldary jazylghan hattardaghy qateler keyingilerde siyrek qaytalanady. Sóilem qúrau, jazu ýlgisi birshama jaqsara týskenderin de bayqaysyn. Yaghny Sherhan ózi oqyp qana qoymay, oqyghanyn, bilgenin jerlesterine de ýiretip otyrghan. Ol turasyn Ábutәlip dosymen 1952 jyly jazysqan myna hattardan da anyq angharasyz.

Jambyl qalasynda bilimin jalghaghan Ábutәlipting 1952 jyldyng 17 nauryzynda jazghan:

«…Mәnerlep tartymdy etip jazugha mening shamam kelmeydi sebebi men «tәuip» bolugha dayyndalyp jýrgen adam emespin. Salghan jerden osylay etip hatty jazyp otyrghanym 24.11.1951 jyly jazghan hatyna jauap jazyp edim. Sol hatta men ózim tiyanaqty oy bere almay laghyp bos sózder jazyp jiberip em. Soghan renjip bolmasa kónil qoyyp oqyp, tartymdy sóz bolmaghan song jauap jazbay qoydyng ghoy shamasy. Men hatty jóndep te jaza almaymyn sondyqtan da oiym tiyanaqsyz bolyp soraqylau shyghady… Dýniyemen esh qanday qatys joq gazet jurnaldy qolgha almaymyn tek sabaqta erteng súraydy – dep qauiptengende ghana oqyp bolmasa auyzdy ashyp kózdi jypyqtatyp otyrghanym. «Ne myasa ne ryba» degenning keri kelip. Senderden hat arqyly birdemege baryp alamyn ba dep ómir tanugha jәrdemderi tie me desem sen hat jazbaysyn, Abdualy jazsa Leningradty maqtauly bolady qayta-qayta bir sózdi myjyp jaza berse oqyghynda kelmeydi eken. Odan da jalyghyp bittim. Tek shynym oqugha dymda niyetim basqa, sessiya kezinde ólip tirilip oqyp ótkizip ketpesem, basqa uaqytta eshbir ashyp qaraghym kelmeydi…», – degen mazmúndaghy hatyna Sherhan bylay dep jauap qaytarghan eken:

«Qymbatty Ábutalip! Hatyndy alyp quanyshtymyn. Rahmet. Men turaly qate pikirdesin. Men sender syndy bolashaghy bir student-jastar túrmaq, Ó.M. siyaqty qyz jigitterin de jiyi-jii esime týsiretin kezder bolady. Sondyqtan, úmytty dep oilauyng shyndyq emes. Orynsyz jabylghan jalany janym sýimeydi. Hatyma jauap jazbady deuine shyndyqtyng ýlesi bar, biraq, apta sayyn hat jazysyp túrylsyn degen zang joq. Kәzir jazyp túrmyn, aldymda sening hatyng jatyr. «Men hatty jóndep te jaza bilmeymin…» degen sózdering bizdi qara degendey badyraytyp túr. Amal joq, sózdi osy mәseleden bastaugha tura keledi. Sen hatty jóndep te emes, tipti jaza bilmeysin. Sózdering kóbi qúlaghan keregedey kýirep, qyisayyp, sóilem qúra almay qyby qashyp-aq túr. Búl soraqy kemshilikterdi jóndeu jóndemeu ózinnen. Kóp oqu kerek. Osymen baylanysty myna sózdering taghy eske týsti: «Dýniyemen eshqanday qatys joq gazet jurnaldy qolgha almaymyn». Birinshiden, osy sóilem symaghynnyng birinshi jartysynda logikalyq oy joq. Dýniyemen eshqanday qatysy joq adam, ózinen- ózi belgili, jer betinde joq. Ózge studentterding jóni basqa. Ras kәzir «ómirde artta qalghan» degen ýsh sóz qosyldy әr jerde qoldanylyp jýr. (ýsh sózding qosyndysy deuim – búl sózder sóilem emes, bastauyshy joq) Sening aitayyn degening osy bolar. Onda ólekseligindi moyyndapsyn. Ekinshiden, gazet jurnal qolgha almauyng qayghyly, shýbә joq, men ýshin emes, sen ýshin.

Cras cras semper cras sic evadit aetas.

Erten, erten, kýnde erteng – sonymen ómir ótken».

Búl hattan taghy angharatyn dýniyemiz – MGU-ding 2-kurs studenti Sherhannyng filosofiya pәnine terenirek boylauyn, onyng ishinde latyn tilindegi túraqty sóz tirkesterin oqyp, qoyyn dәpterine týrtip jýrui jәne sol sózderdi dostaryna joldau arqyly sauattandyruy.

Búghan Leningradta bilim alyp jýrgen Ábduәli synyptasynyng 1953 jyldyng 16 qantarynda jazghan hatyndaghy myna ýzindi de dәiek bolyp túrghanday:

«…Sherhan, men D.Londondy sosialist dep dәleldegen joq shygharmyn. Avtordyng sosializm jolynan tayyp ketkenin, yaghnyy «týsinbegenin bayandaghanmyn. Degenmen enbegin baghalauym sol ózine jazghanday. Qatty únady. Mopassandy ózing aitqan song oqymaqshy bolyp edim, bizding kitaphanada kórnekti enbekteri joq eken. Tabu qyiyndau…».

Anasyna, bauyrlaryna jazghan hat almasularda da bauyrmaldyqty, janashyrlyq iltipat pen qamqorlyqty sezinesin. Degenmen, qay hatta da Sherhan Múrtazanyng óz stiyli bar. Jazuynan qatal tәrtip pen óz boyyna alghan ýlken jauapkershilik seziledi. Barynsha namysqa tyrysqan jas talaptyng minezi bayqalady. Ol kisining enbek jolyn bilmesen, tipti múghalimning ózi jazghan hattar dersin.

Sherhan hattarynyng alghashqysy ýiden jyraq ketkende, apasy Ayshagha jazylghan. Onda Mәskeuge ketkennen keyingi anasynan alghan «posylkasyna» quanyshyn jetkizip, óz habaryn bayandapty:

«Moskvadan sәlem! Apatayym! 29/IH-50 j. Aman sau, oqyp jatyrmyn densaulyghym jaqsy, oquda jaqsy. Býgin, 28 sentyabride posylkelerinizdi aldym. Bәri qalpynda, býlinbepti. Meni óte quantqan teri kókirekshe boldy. Búl jaqta qansha degenmen kýn yzgharly ghoy. Apa endi posylkening onsha keregi joq. Ýitkeni, sizderge qiyn soghary qúsaydy, alys jer bolghandyqtan kóp aqsha shyghyn bolady. Óte kerek bolyp qalghan uaqytta ózim hat salamyn ghoy. Eldin, ózderinizding әl-aqualdarynyz qalay, qysty qalay qarsy alasyzdar? Men dýniyening tórt búryshynan týgel hat alyp túramyn, yaghny atap aitqanda Almatylyq Óserden t.b. joldastardan, Latviyadaghy Dýisenbaydan, Leningradtaghy joldastardan, Sibirde, Qytay shekarasynda oqyp jatqan joldastardan, al sizderden óte siyrek alamyn, ol qalay? Auyldyng hal-jaghdayyn, janalyghyn aityp hat jazyp beruge Qyrekenning qoly tiymey me, hatty qanaghattandyryp jazu Baryshannyn, Qúrmashtardyng t.b. qolynan kelmey me? Qarjaubaygha aghalyq rahmetimdi aitamyn, az kýnning ishinde 2 hatyn aldym. Áynek apaydyn, Shebelding halderi qalay? Sәlem aitynyzdar. Quanyshbay qalay jýrip jatyr, Baybosyn nauqasynan aiyqty ma? Pashira apaygha sәlem, Ósekeng nege hat jazbaydy? Basqa ne aitamyn әzirge janalyghym joq. Sau bolynyzdar! Apa meni uayymdamanyz, tek amanshylyq tilep, qayratynyzgha minip jýre beriniz!

«Apa! Búl jaqta qazaqsha kitap joq, sondyqtan saghyndym. Ýide mening kitaptarym kóp bolushy edi ghoy, atap aitqanda «Botagóz» degen kitapty Mashangha aityp sol arqyly pochtamen jiberulerinizdi óte súranamyn. Oghan onsha kóp aqshada almas. Ol posylkedey qiyn emes. Jaqsy qaghazgha orap, 2-3 kitap salugha bolady. Sherhan Múrtazaúly».

Hat 1950 jyldyn 29 qyrkýieginde jazylghan. Yaghni anasy salyp jibergen zattar Sherhannyn dәl tughan kýninde qolyna tiygen eken. Áriyne, «ótken zamannyn adamdary tughan kýndi toylamaghan» degenimizben, alystaghy anasynan múnday kýni syi alghan bala kónili qanday boldy eken?!

Jazushy Sherhan Múrtaza bir súhbatynda aldymen aqyn bolyp tanylghanyn aitqan. Jalyndaghan jastyq kezende aqyn bolmaghan qazaq joq shyghar. 1949-1950 jyldargha jazushynyng saqtalghan qújattarynda ghashyqtyq ólenderimen qatar, tabighatqa arnaghan lirikalyq tórttaghan jyrlar, dostyq әzil-әjua ólender, arnaular da bar. Sherhan men anasynyng jazysqan hattarynyng arasynda da ólen-hattar da kezdesedi.

«Anagha hat.
Órmelep ózim oinaghan,
Alatauday tym biyik,
MGU-im – bilim sarayy,
Tóbesi kókke túr tiyip.
Oquym jaqsy, denim sau,
Kónilim shat-shadyman.
Ishimdegi bir qayau –
Auyldy, seni saghynam», – degen Sherhannyng hatyna anasy Aysha bylay jauap qatqan eken:

«Anadan hat.
Jazypsyng hat MGU-ding zangharynan,
Aq sýtimdi emizgen qúlynshaghym.
Maqtanysh, quanyshyng angharylghan,
Elde men de quanam, úlym, soghan.
MGU-im Alatauday biyik depsin,
Qadirlep tasyn sýigin – o da anan.
Biliming de ýiindey biyiktesin,
Keuek bolsang nәrse joq sodan jaman».

Keyingi zamanda tilek dәpterding 2000 jyldary jastardyng arasynda sәnge ainalghany belgili. Búl da hat almasudyng bir týri. Biraq tilek dәpterler sonau Sherhan Múrtazanyng mektep jasynda, 1945-1950 jyldary da sәn bolghanyn kim oilaghan?! Sonday dәpterding biri Sherhan Múrtazanyng jeke arhiyvinde de saqtalypty. Dәpterding ekinshi beti Sheraghamyzdyng qolmen jazylghan myna shumaqpen bastalghan:

«Aldymyzda әldeqanday zaman bar,
Qatty qysyp, qúshaqtaymyn moynynnan.
Ósip birge, oqyp bilim alghandar,
Biz emespek, shygharmaghyng oiynnan».

Al syrtynda: «Ómir – ýlken mektep. Búl dәpterdi búzyqtyghym ýshin syilyqqa alghanmyn»,– dep estelik jazbasyn qaldyrypty.

Saqtalghan hattardyng ishinde tómendegi hat kózime erekshe basyldy. Ol – «temir jol generaly» atanghan shejireshi, ólketanushy Ábduәli Danaydyng 1950 jyly jazghan haty. Kónekóz qariya Sherhan Múrtazamen birge Jambyl qalasyndaghy Jambyl atyndaghy (býginde №5 Jambyl atyndaghy mektep-gimnaziya) mektep-internatta birge bilim alyp, Sheraghamyz dýniyeden ozghangha deyin dostyqtary ajyramaghan. Ábduәliden kelgen hattar jiyrmagha juyq. Onyng kóbisi Leningradta bilim alyp jýrgeninde jazghan eken. Solardyng biregeyi – myna hat:

 «Altyn núrly elinnen dostyq sәlem! Jambyl qalasynan jalyndy dostyq sәlemin joldap otyrghan Ábduәli dep bilersin, Sherhan. Nemene kópten beri hat salmay qoydyn, әlde mening jazghan hattarym ózine jetpey jatyr ma? Bas sebep menen hat almaghanyng shyghar. Sening hәlindi Kenesbekten bilip, aidarly aq jýzindi kórip (suretten) quanyshqa bir keneldim. Búl jaqta ózgeris shamaly. Bayaghy qalybynan ózgerer emes. Óz túrmys halin, sabaq jaghdayyng qalay bolyp jatyr. Qanaghattanarlyq pa? Áriyne, Otanymyzdyng býlkildep soqqan jýreginde kónildi – aq shyghar, eger jaghday bolsa. Men bayaghy júmysymdy ermek etip jýrmin әiteuir. Saghan jetkizer janalyghym gorkomoldaghy Qambatyrov Talas rayonyna auysty. Aysúlu, Majit Habibattar ejelgi júrtynda.

Adamzattyng qiyalynda shek joq eken, keybir uaqyttarda qúiyljyghan oiym shartarapqa samghap halyqtap ketedi. Sol mezgilde oghan kesir eter dәnene de joq siyaqty. Keyde túnghiyqqa qaltqysyz batyp typyrshyp baryp az tynys shygharady. Áyteuir shytyrmany kóp ómir eken. Birine qyzyqsan, ekinshisinen týnilesin. Quanyshy men kýiinishi qatar kelip otyratyn súm zaman, qu dýnie eken.

Hatty jii salysyp, pikir alysyp qatelerimiz bolsa týzep, әdeby sózderimizdi bezep jazysyp túrysayyq.

Mening qazirgi senen ótinishim sol. Ýitkeni dýnie maydanyna qatar ot salysatyn jas tóldermiz ghoy biz. Sanalarymyz da birer jyldyghy bolmasa qatarlas-aq óser. Nadan qazaq degen men ýshin auyr tiyer sóz aramyzda jýrmes dep bilem. Qolyndy qystym Sәlemmen dosyng Ábduәli. Jambyl qalasy 19/12-1950 jyl». (Hatty taldamay-aq, ózin bergendi jón kórdim).

Ábduәli aqsaqaldy men de kórdim. Sol bayaghy oblystyq arhivting Abay kóshesinde ornalasqan ghimaratyndaghy Maqúlbek aghayymnyng (Maqúlbek Rysdәulet) kabiynetinde. Derbis Qalabaev, Boshay degen biy-bolystar turaly birshama maghlúmattar berdi. Bir ózi – bir kitap dersiz. Sol kezdesude aghaydyng Danay aqsaqalmen alghash Sheraghanyng ýiinde tanysqanyn bildim. Keyinirekte aqsaqaldyng 85 jas mereytoyyna oray Maqúlbek aghay maqala jazyp, ol jerde Sheraghanyng diktofongha basyp alghan myna sózin kórsetti:

«Sender Temirbek Qojakeevti «myq shege» deysinder. Al bizding Ábduәli Danay «naq shege». Boyy kishkentay bolghanymen, oiy tereng azamat. Búl kisi jastayynan uaqytty baghalay biletin, aitqan uәdesining ýdesinen shyghatyn, naqtylyqty sýietin jan. Sondyqtan da men Ábduәli Danaydy «naq shege» deymin. Ekeumiz soghystan keyingi jyldary Áulieatadaghy Jambyl atyndaghy mektepte birge oqydyq. Sening Qaratay Túrysov degen kókeng bәrimiz bir bólmede jatyp, bir tabaqtan as ishken jandarmyz. 1950 jyly mektepti bitirdik. Ábduәli men Qaratay mektepti kýmis medalimen bitirdi. Ómir boyy bir-birimizden kóz jazyp qalghan emespiz. Olardy men úmyta almaymyn».

Búl – balalyqtan birge kele jatqan dosy turaly jazushynyng jyly lebizi edi.

Resmy hat almasularynyng arasynda Qazaqstan Respublikasynyng qazirgi Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng 2007 jyly oqyrman retinde joldaghan haty saqtalypty. Ol jerde avtor Sherhan Múrtazanyng «Egemen Qazaqstan» gazetine jariyalanyp jýrgen «Bir kem dýniye» pәlsapalyq shygharmasyn oqyp jýrgeni turaly jәne onda qoghamnyng damuy ýshin aitylghan ótkir oidyng ashyq jazylghanyn qúptaytynyn jetkizgen. Búl – bizding qolymyzdaghy bir ghana hattan mysal.

Al 1998-2000 jyldary ózine «naghyz» dos sanaghan «Ziko, Jako, Ilikomen» hat almasuy tipti bólek әngime. Olar kimder desenizder, Sherhannyng inisi Batyrhannyng nemereleri. Olardy naghyz dos dep kýndelikterining birinde bylay dep jazypty:

«Adamdardan týnilgende elge barghym keledi. Ýlkenderine emes, sәbiyler arasynda: Jako, Iliko, Álisher, Ziko, Almastardyng ortasynda otyrghym keledi. Naghyz dostar solar. Biraq ýlkeygende olar da búzyla ma…».

Olargha arnaghan hattarynda qoghamgha beyimdeu, tәrbie beru, júmbaq jazyp, tapsyrmalar joldau arqyly oy qozghaghan. Ádemi ashyqhattar (otkrytkalar) tandap, ony jazghan kezimen baylanystyryp otyrghan. Atasynyng ashyqhattaryn kózindey saqtap jýrgen Ziba Múrtaza atasy olardyng sauatyn ashyp, kitap oqugha baulyghanyn, hat jazudy ýiretkenin tebirene eske alady.

Hat jazu Sherhan Múrtazanyng qoghamdyq ómirinde de ýlken ról atqardy. Sherhan shygharmashylyghynyng ainymas bóligine ainalyp, jana janrdy tudyrdy. «Elim, saghan aitamyn, Elbasy, sen tynda!» degen Kamal Smayylovpen sikldi oy tolghau hattary qalyng oqyrmangha ashyq týrde jol tartyp, kitap bolyp ta basylyp shyqty. Onda qozghalghan mәseleler әli kýnge deyin óz manyzyn joghaltpady. El bolashaghy, әdebiyet, qogham tynysy turaly oramdy oilaryn qaghaz betine týsirip, býgingi kýnge ósiyet etti. Avtordyng ózi ómirden ótkenimen, aqyl hattary elimiz ýshin mәngi múragha ainaldy.

Nazym Qojamjarova,

Sherhan Múrtaza atyndaghy
ruhaniyat jәne tarihtanu ortalyghynyn
bólim mengerushisi.

Abai.kz