Demokratiya da qauip tudyruy mýmkin

Qantardaghy «qandy qyrghyn»  bәrimizdi de qalyng oidyng qúshaghynda qaldyryp ketti. Endi elimizdi qaytkende búrynghy biylikting qaldyryp ketken «múrasynan» jedel arylyp, jana biyikke qalay kóterilemiz degen ýlken súraq aldymyzda kólbendep túrghandyghy anyq.

Sonyng biri – qoghamymyzgha keng kólemdi sayasy reforma jasau. Búl shyndyghynda, qazirgi tanda әbden pisip-jetilgen mәsele ekendigi dausyz. Alayda múny biz ayaghynan endi ghana qaz túryp kele jatqan jas memleketimizge qauip tóndirmey, qalay sheshe alamyz? Minekey, bizding eng bir osal jerimiz dәl osy tús boluy ghajap emes.

Biz nege dәl osylay dep otrymyz? Óitkeni demokratiya degen úghym qay adamnan da últtyq sana men memlekettik dengeyde oilay bilu, elimizding bolashaghyn ýnemi esten shygharmay әreket etu degendi bildiredi. Al kýni erteng elimizde Parlamentke deputattardy, oblys jәne iri qalalarynyng әkimderin saylau sekildi asa jauapty nauqan bastalghanda osy ýdiristen shygha alamyz ba? Ózgelerdi bilmeymin, al mende búghan degen nyq senimim joq.

Osy jerde nege degen súraq tuyndauy zandy. Óitkeni aldymen elimizding últtyq qúramyna, olardyng ornalasqan aimaqtaryna kóz jýgirtip kóriniz. Anau úighyr men dýngenderding tyghyz otyrghan jerinen qazaq deputaty men әkimi qajetti dauys jinay ala ma? Olardyng barlyghy da óz últynyng ókilin úsynyp, sonyng kandidaturasynyng ótuine jantalasyp baghary sózsiz. Múny az deseniz, endi elimizding teristik, ortalyq jәne shyghys aimaqtaryna kóz salynyz. Olarda qalyng orys ormanday bolyp, tizilip otyr. Ózgesi-ózge, múndaghy Qostanay oblysyndaghy júrttyng 60 payyzyn ózge últtyng ókilderi qúraydy. Onyng syrtynda qalghan 40 payyzdyng kem degende jartysy oryssha oqyghan, oryssha tәrbie alghan qazaqtar. Olardyng da anau Ivan dosyna qaray qisaymasyna kim kepil? Demek, múndaghy soltýstik oblystardan ne deputattyqqa nemese oblys pen qala әkimderine qazaqtyng saylana qoyy ekitalay. Ortalyq pen Shyghys Qazaqstannyng da onyp túrghany belgili. Múny az deseniz, osy kýnge deyin Petropavel men Pavlodardy ózgerte almay jýrgen әlsizdigimiz ben jigersizdigimizdi qosynyz. Sonda ghana qauipting qay jaqtan keletindigin baghamday alar ediniz.

Al endi osylaysha saylanghan deputat pen әkimderden ne kýtuge bolady? Deni dúrys eshtene de. Osy uaqytqa deyin, Qostanay oblysynan saylanghan deputattardyng eshqaysynyng auzynan múndaghy qaghaju kórip kele jatqan ana tilimizding jaghdayy haqynda janashyrlyqpen sóz qozghaghanyn kórgen de, estigen de emespiz. Orysynan da, qazaghynan da. Erten: «Meni halyq saylady. Maghan ne istey alasyndar?», - dep shirengen deputatat pen әkimnen deni dúrys birdene kýte qon qiyn. Óitkeni olar ózderi saylaghan elektorattyng kónil-kýiine qaraydy. Al myna teristiktegi qalyng kópshilikti qúraytyn ózge júrt ókilderining auyzdarynyng qalay qaray qisayatyndyghy belgili. Kópshiliginde separatistik pighyl basym. Kezinde Jirinovskiy sekildi aram niyettilerding elimizding soltýstik oblystaryna kóz alartqanda, osynda túryp jatqan orys ókilining birde-biri olardyng arandatushylyghyna qarsy synar auyz bolsa da qarsy pikir aitugha jaramady. Orystardyng ózderi aitqanday, «ýndemegendik - keliskenning belgisi» bolyp shyqpay ma? Biz Ukrain júrtyna tynyshtyq bermey, ózderinshe búra tartyp, qighylyq salyp jatqan Donesk pen Lugansk oblystaryndaghy shovinisterding býldirgish әreketterinen nege sabaq almaymyz?.. Osy bir azghantay top 40 millionnan astam Ukraina halqyna qyr kórsetkende, Reseyge sýienip otyrghan joq pa? Al búlar olardyng aldymen jeke bólinip, óz aldyna quyrshaq memleket qúryp, sosyn Reseyding qúramyna kiretindigine nyq senimdi.

Múnyng syrtynda qalyng qazaq júptasyp otyrghan aimaqtardaghy jershildik pen rushyldyq deytin «aurudy» da úmytugha bolmas. Qay oblysqa barsanyz da әr rudyng bir-bir «preziydentin» kezdestiresiz. Kýni erteng deputat nemese әkim bolugha ýmitker bir pysyqaydyng osy «preziydentterdin» auylyn aralamasyna kim kepil? «Anau rudy qaytesin? Odan da bizding rugha dauys ber», - degen pasyq niyettegilerge toytarys beretin azamattar tabyla ma? Auyl-aymaqtan úzamaghan, nening jaqsy, nening jaman ekendigine onsha oy jýgirte qoymaytyn keybir pendelerding osynday jalghan ýgitke qúlay ketpesine kim kepil?

Biz, әriyne, demokratiyalyq qúndylyqtargha qarsy emespiz. Ózderinshe, eshbir pikir aita almaytyn, qanday da zangha ýn-týnsiz qol qoya salatyn jaltaq deputattar men «әy deytin әje, qoy deytin qojasy» joq, halyqtan birjola alshaqtaghan, biylikten әbden esirgen oblys әkimderin týbirimen janartqannan eshbir zaya shekpespiz. Alayda osy ózgertulerdi memleketimizge ziyan keltirmeytindey etip qalay jasaugha bolady? Biylikke ary da, jany da taza, prinsipshil, aldymen qaltasynyng emes, halqynya jany ashityn, patriot jastardy qalay iriktey alamyz? Mine, býgingi kýnning basty mәselesi osynda.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz