Qazir islam dinine jala jauyp, ardaqty payghambarymyzdyng atyna kir keltiretin pikirler aitugha Europanyng eti ýirenip ketti. Tipti búghan deyin kópshilikke «kópmәdeniyettilikti» kýshtep tanyp kelgen Europa songhy kezderi búl pighylynan da bas tarta bastaghanday. Óitkeni kәri qúrlyqta músylmandardyng sany kýn sanap kóbeyip barady. Jergilikti radikaldar kóshi-qon sayasatynyng osy qyryn talay jyldan beri qatty syngha alyp kelgen bolatyn. Olardyng osy talpynysy aqyry jemispen ayaqtalyp, Europa elderi endi kesh te bolsa búghan qarsy sharalar qabylday bastady. Osylaysha kәri qúrlyqta Islamdy qaralaghysy kelgenderge taghy bir mýmkindik tudy. Tipti Fransiya siyaqty memleketter dinge qarsy jasalghan múnday shabuyldardy «demokratiyanyng belgisi» dep býkil әlemge resmy týrde jariyalap jatyr. Ádep pen ardy azyp-tozghan demokratiyanyng qanjyghasyna baylap berip, moralidyng manyzyn úmyta bastaghan Europanyng búl tirligin «aqylynan adasu» demeske amal joq. Osy oqighalardy oisha qorytsanyz búl kәri qúrlyqtyng songhy yshqynysy siyaqty kórinedi..Sebebi damudyng danghyl joly retinde úsynylyp jýrgen batys memleketterining Demokratiyasy óz mýmkindigin sarqyp bitti. Endi ol azghyndyq pen arsyzdyqtardy nasihattaytyn qúralgha ainalyp barady.. Alayda olar búnymen qoymay «deni dúrys emes demokratiyalaryn» ózge elderge tyqpalaudan әli de tanbay keledi.

Qazir islam dinine jala jauyp, ardaqty payghambarymyzdyng atyna kir keltiretin pikirler aitugha Europanyng eti ýirenip ketti. Tipti búghan deyin kópshilikke «kópmәdeniyettilikti» kýshtep tanyp kelgen Europa songhy kezderi búl pighylynan da bas tarta bastaghanday. Óitkeni kәri qúrlyqta músylmandardyng sany kýn sanap kóbeyip barady. Jergilikti radikaldar kóshi-qon sayasatynyng osy qyryn talay jyldan beri qatty syngha alyp kelgen bolatyn. Olardyng osy talpynysy aqyry jemispen ayaqtalyp, Europa elderi endi kesh te bolsa búghan qarsy sharalar qabylday bastady. Osylaysha kәri qúrlyqta Islamdy qaralaghysy kelgenderge taghy bir mýmkindik tudy. Tipti Fransiya siyaqty memleketter dinge qarsy jasalghan múnday shabuyldardy «demokratiyanyng belgisi» dep býkil әlemge resmy týrde jariyalap jatyr. Ádep pen ardy azyp-tozghan demokratiyanyng qanjyghasyna baylap berip, moralidyng manyzyn úmyta bastaghan Europanyng búl tirligin «aqylynan adasu» demeske amal joq. Osy oqighalardy oisha qorytsanyz búl kәri qúrlyqtyng songhy yshqynysy siyaqty kórinedi..Sebebi damudyng danghyl joly retinde úsynylyp jýrgen batys memleketterining Demokratiyasy óz mýmkindigin sarqyp bitti. Endi ol azghyndyq pen arsyzdyqtardy nasihattaytyn qúralgha ainalyp barady.. Alayda olar búnymen qoymay «deni dúrys emes demokratiyalaryn» ózge elderge tyqpalaudan әli de tanbay keledi.

Uinston Cherchiliding «Demokratiya azamattyq qoghamnyng damyghan ýlgisi bola almaydy. Bizding әzirge sanamyz jetip oilap tapqanymyz osy ghana» degen tamasha sózi bar..Osyny esten shygharghan kәri qúrlyq qazir shynymende ruhany daghdarysqa tap bolyp otyr. Ózin ishten irite bastaghan Azghyndyqqa atoy salyp qarsy shyghudyng ornyna, býkil әlemge qojalyq etuge úmtylghan jóitterding qoljaulyghyna ainalyp barady.

Jóitter demekshi, qazir Europada Islamgha qarsy shyghu onay sharua bolghanymen evreyler  turaly jaq ashugha mýlde qaqyng joq. Tipti Europanyng keybir elderinde ekinshi dýniyejýzilik soghysta qaza tapqan evreylerding sanyna kýmәn keltiretin pikir aitsan  basyna bәle tilep alasyn. Sondyqtan batys tarihshylary Holokost turaly әngime qozghalghanda andap qana sóileydi. Eger bir jerde Holokosqa kýmәn keltiruge tyiym salatyn zang qabyldanbaghan bolsa sionistik aqparat qúraldary búl olqylyqtyng ornyn toltyrugha baryn salady. Óitkeni Eropada olardyng qoghamdyq pikirge qozghau salatyn qarymy óte kýshti. Búlar ózderine qarsy shyqqan kez-kelgen adamdy әp sәtte qúbyjyq qylyp kórsete alady.

Qazirgi uaqytta, Avstriya, Beligiya, Kanada, Chehiya, Fransiya, Almaniya, Vengriya, Lihtenshteyn, Litva, Luksemburg, Gollandiya, Polisha, Portugaliya, Rumyniya, Slovakiya men Shveysariya siyaqty jahannyng 16 elinde Holokosty talqylaugha zanmen tyiym salynghan. Sionistik rejimning yqpalyndaghy búdan basqa memleketterde de Holokosqa kýmәnmen qarau qylmys bolyp sanalady. Al Europalyq odaqtyng Nәsilshildikke qarsy baghytalghan zannamasynda ««genosidke baylanysty qylmystardy» joqqa shygharu nemese oghan atýsti qarau  jazalau sharalaryna týrtki bolady» dep atap kórsetilgen. Osyghan baylanysty EuroOdaqtyng 27 memleketinde Holokosqa kýmәnmen qaraghan adamnyng barlyghy zang jýzinde qughyngha úshyraydy. Mәselen, 2010 jyly Vengriyada Holokosqa atýsti qaraghandardy ýsh jylgha deyin týrmege toghytatyn arnayy zang qabyldandy.  Avstriyada nasisterding qylmysyn joqqa shygharghan nemese ony talqylaugha tyrysqan kez-kelgen adam jauapqa tartylady. Búl elde Holokosqa senbeytinder óz ómirining 10 jylyn týrmede ótkizui tiyis. Al Beligiyada Holokosty joqqa shygharghandar segiz aidan bir jylgha deyin abaqtygha qamalyp, 5000 frank aiyppúl tóleydi. Búl tizimdi ary qaray jalghastyra beruge bolady.

Degenmen Holokosty joqqa shygharugha tyiym salushylyq Europanyng keybir elderinde qarsylyqqa tap boluda. Aytalyq, 2007 jyly Ispaniyadaghy sottardyng biri, elding konstitusiyasy holokost turaly zandy resmy týrde moyynday almaytynyn mәlimdedi. Al Italiya 2006 jyly evrey halqynyng genosiydin joqqa shygharghandardy tórt jylgha týrmege jabugha pәrmen beretin zandy qoldanystan alyp tastady. Tipti Úlybritaniyanyng ózi jergilikti zannyng Holokosqa kýmәnmen qaraghandardy jazalaytyn baptaryn eki mәrte qayta qaraghan bolatyn. Songhy jyldary Daniya men Shvesiya siyaqty europanyng ózge memleketterinde de osynday bastamalar qolgha alyna bastady. Óitkeni jogharyda atalghan elderding barlyghynda kýshtep tanylghan búl tyiymgha  qarsy shyghyp jatqandar óte kóp. Qoryta kelgende Europa týbi ózining eski әnine qayta basatyn sekildi..Óitkeni býkil әlemge qojalyq etuge úmtylghan últtyng aptyghyn basqysy kelip jýrgender kәri qúrlyqta az emes. Bir jaghynan búl memleketterde músylmandyqty qabyldaghandardyng sany da kýn ótken sayyn kóbeyip keledi. Europalyqtardyng óz ishinde ósim joq. Sondyqtan bolashaqta olar búl mәseleni  jergilikti músylmandarmen birlese otyryp sheshuge tyrysuy mýmkin. Sebebi songhy payghambardyng ýmbetine býiregi búratyn Europalyqtar kóbeyip barady.

Songhy aqpargha sensek, endi 10 jyldan keyin kәri qúrlyqtaghy halyqtyng jartysyna juyghyn músylmandar qúraydy eken. Dәlirek aitar bolsaq, Europalyq músylmandar! Osy maqalanyng sonynda payghambarymyzdyng aitqan bir ósiyeti esime týsip otyr.

Birde Allanyng elshisi sahabalarynan bylay dep súraydy: «Bir bólgi qúrlyqta, qalghan eki bóligi tenizde túrghan qalany bilesinderme?». Sahabalar «IYә, Allanyng elshisi» dep jamyray jauap berdi. Sosyn payghambarymyz sózin bylay dep sabaqtaydy: «Ysqaqtyng 70 myng úly osy qalany basyp almayynsha aqyrzaman ornamaydy. Olar qalany qarudyng kýshimen emes, «Lә Illaha il Allah, Allahu akbar!» sózding kýshimen alady. Osyny ýsh mәrte aitqanda qabyrghanyng ýsheui de qúlap, olar quanghan kýide qalagha kiredi».

Jaqyptyng úrpaqtary degenimiz Europalyqtar. Al bir bóligi qúrlyqta, qalghan ekeui suda ornalasqan búl qala Stambúl shahary bolyp tabylady. Shamaly uaqyttan keyin Europalyqtardyng kópshiligi Islamdy qabyldap, Stambúldy taghy bir mәrte qolgha alatyn tәrizdi. Búl qalany әuelde týrik sardary Fatih súltan Mehmetting basyp alghanyn bilemiz. Biraq kóp jyldar boyy dinimizge qorghanysh bolyp kelgen týrikter keyin óz yqpalynan aiyrylyp qalghany belgili.  Payghambarymyzdyng ósiyetine qúlaq assaq, olardyng ornyn Islamdy qabyldaghan, dinine bekem Europalyq músylmandar basatyn siyaqty. Eger tarihtyng kóshi osylay jalghassa barlyq nәrsening Qúdiretting baqylauymen bolyp jatqanyna anyq kózing jetedi..Onda músylmandargha tek sabyr saqtau ghana qalady eken...

«Abai.kz»