Buyrqanghan búla buyn
Bizding balalarymyzdyng bizge úqsamaytynyn anghardynyz ba? Álbette, ol – anyq nәrse.
Olardyng boyynda múghalimnen iymenu, ýkimetten ýrkip, basshylyqtyng aldynda býgejekteu, tipti ata-anadan qaymyghu siyaqty qorqynysh sezimderi joq. Olar eshkimdi moyyndamaydy, qasang qaghidalarmen ómir sýrmeydi. Bizge belgili erejeler men tyiymdar da olargha jat.
Olar bizge ynghaysyz súraqtar qoyady jәne sol súraqtargha sózbúidasyz shynayy jauap beruimizdi talap etedi, sózinnen zәredey bir jasandylyq bayqasa, jalt búrylady, bylaysha aitqanda, ótirikting jaysyz iyisine óte sezimtal, jalghandyqqa jandary qas.
Olar sonday-aq biz siyaqty sharuanyng sonyn shydamdylyqpen kýtip, soqpaq qualap jýre beruge de joq, jaghympazdanbaydy, jaltaqtamaydy, óz qúqyqtary men bostandyqtaryn ólse de ózgege taptatpaydy, kerek bolsa sybaghalary men nesibelerin jansebildikpen keskilesip jýrip alady. Soqqy jep qalamyn dep aqyryna deyin shydap otyrmaydy. Olar – samarqau emes, janartau. Óitkeni, olar – әdiletsizdikke, jemqorlyqqa, әleumettik tensizdikke tózbeytin úrpaq.
IYә, eng qyzyghy, búl – biz aityp jýrgen, ózimiz de tura osynday albyrt kezimizde azdap boy aldyrtqan jastyqtyng әueyi jeligi emes. Olardyng qazirgi qadamdary ol qúbylystan әldeqayda ózgeshe. Tipti basqa kózqaras.
Bir sózben aitqanda, dәl qazir bizding aldymyzda ghalamtor men әleumettik jelilerding әserimen әlemdik aqparatpen susyndap qanat jayghan, erkin oilaytyn, erkindikke úmtylatyn airyqsha jana úrpaq túr.
Bizshe baghalasaq, búl basqa buyn – buyrqanghan búla buyn.
Aqiqatyn aituymyz kerek, keyingi jyldary әlemning kóptegen elinde, kórshiles elderdi alynyz, basqa memleketterge ýniliniz, qanday sayasy silkinis bolmasyn, sonyng bәrinde alghashqy soqqyny bergen de, alghan da osy buyn ókilderi ekenine kóz jetkizesiz.
Qyrghyzstandaghy dýrbelender, Belorussiya men Ukrainadaghy oqighalar, Reseydegi narazylyqtar, «Arab kóktemi», Iran men Fransiyadaghy tolqular, Amerikany әli de alandatyp túrghan azamattyq qaqtyghystar, aita bersek, búl tizimdi tolyq qamtu mýmkin emes.
Aytqymyz keletini, sol dýrbelenderding qaysysyn almayyq, olardyng aldynghy shebinde biz aityp otyrghan jana jas buyn, ýlken balalarymyzben jasty qúraq jetkinshekter túrdy.
Osy uaqytqa deyin biz Qazaqstandy «túraqtylyq araly» dep sanadyq. Alayda 2022 jyl jana dәuirding basy retinde bizdi mýldem tyng kózqarastargha jeteley oyatty. Áriyne, jolayyryq jana dәuirding tuuy qay kezende de azapty da auyr, qorqynyshty da qasiretti bolatyny belgili. Biz keshken ýrey de qayghyly, qaraly boldy... Qaraly qantar oqighasy turasyn aitqanda jastardyng ózge oy jetegine op-onay erip kete alatynyn kórsetti.
Qazaqstannyng kóptegen qalasynda oryn alghan joyqyn oqighalardyng da aldynghy shebinen jastardy kórdik. Álbette, búl jaghdaygha barshanyng ensesin basqan pandemiyanyng da, baghanyng negizsiz artuynyng da, karantin jeleuimen quat-kýshi tasqyndap túrghan jastardy ýige qamap ústaudyng da sebepshi bolghany sózsiz. Degenmen basty qozghaushy faktor retinde arda ósken aryndy buyn qoghamnan týbegeyli ózgeristi talap etip dabyl qaqty.
Nәtiyjesinde, keshegi Rim kóshelerinde italiyalyq radikal-antivakserlerding Facciamo come in Kazakhstan! («Qazaqstandaghyday jasayyq!») dep qúlshynyspen úrandatyp jýrgenining kuәsi boldyq. Áriyne, qara piar – ol da piar. Sondyqtan «Tәrbiyeden júrday búlar qaydan shyqty, shynymen ózimiz ósirgen balalar ma?» dep súraudyng ornyna auqymy әldeqayda tereng әlemdik ýrdispen betpe-bet kelgenimizdi moyyndaghanymyz dúrys.
Búl orayda úly Ibn Haldunnan bastap Brodeli jәne Vallershteynge deyin kóptegen filosof, tarihshylar jәne әleumettanushylar – bir-birinen ózgeshe bolghanymen, ortaq oiy adam sosiumdary men memleketterding damuyndaghy negizgi qúbylystardyng sikldy bolatyny jayly pikirde ekenin aita ketken jón.
Dana qazaq ony «Elu jylda – el jana, jýz jylda – qazan» dep bir-aq auyz sózben týiindeydi.
Aytalyq, osy taghylymy tereng tәmsilding mәnin úghynu ýshin 100 jyl búrynghy tariyhqa kóz salayyq. Bәlki, jaqynnan tanyp bile almaghanymyzdyng anyghyn alshaqtap baryp týsiner me edik.
1920 jyldar. Búl kezeng – әlemdi asty-ýstine tónkergen revolusiyalar kezeni. Jalpy dýniyejýzinde, ghylymgha, sayasatqa, muzykagha, poeziyagha da sony lep әkelgen kezen: jas Eynshteyn men Atatýriktin, djaz ben Mayakovskiyding zamany.
Al Qazaqstan tarihynda búl uaqyt Maghjan Júmabaev, Súltanmahmút Torayghyrov, Múhtar Áuezov syndy jana úrpaqtyng esimderimen qaldy. Olar kóshpendi órkeniyetting europalyq industriyalyq kapitalizm keruenimen qatar kelgen auyr kezeni túsynda ómir sýrdi. Osynau ekziystensialdy syn-qaterge jauap retinde Úly dalada kez kelgen túlghany basyn shúlghyp moyynday bermeytin, әlemdi ózgertuge degen talpynystary zor, sol jolda ózderin tolyq qúrban etuge dayyn úrpaq ósti. Mәselen, ózin «payghambargha», tipti «tәnirge» tenegen Maghjan, qazaqtyng kóginde Kýn bolghysy kelgen Súltanmahmút... Poeziyada olar Abaydan ózge aqyndy moyyndamady. Búl qatarda Ýndiqytaydan bastap Soltýstik Afrikadaghy otarshyldyqqa qarsy revolusiyalardyng iydeyalarymen susyndaghan tarpang túlpar Túrar Rysqúlovty da atar edik.
Búl túlghalardyng barlyghy óz kindigin ózderi kesken, ózderin ózderi tanytqan túlghalar edi. Dәuirding airyqsha betbúrysyna baylanysty ghoy, olardyng ústazdary bolghan joq. Búl jaghday olardy tipti shynday týsti. Sondyqtan bolsa kerek, keyin úly Múhtar elu jyldan keyin enteley, erkeley jetken enseli buyngha, qazaq ziyalylarynyng kelesi tolqynyna ózining atalyq aq batasyn jaudyryp, «Jyl kelgendey janalyq sezemiz» dep aghysy bóten asau buyngha aidar berdi.
Odan keyingi kezende tarih sahnasyna jarty ghasyrgha juyq «arqyraghan alpysynshy jyldar» shyqty. Búl kezennen biz ne kóremiz? «Jana solshyldar» qozghalysyn, Europadaghy studentterding joyqyn ereuilderin, hippy qozghalysy jәne AQSh-taghy «seksualdy revolusiyany», Týrkiyadaghy «solshyldar» men «onshyldardyn» qatygez qaqtyghysyn kóremiz. «Kontrmәdeniyettin», rok-muzykanyng kórkengin, ózin «Ghaysadan da tanymal» dep qyzbalyqpen mәlimdegen jas Djon Lennondy kóremiz.
Sonymen birge gharyshqa úshu, jer-jerlerde otarshyldyqqa qarsy revolusiyanyng tejeusiz jenisin, azamattyq qúqyqtar ýshin kýreste auqymdy órleu, san milliondaghan adamgha shabyt syilaghan jalpy demokratiyanyng jana sapasyna jogharylauyn bayqaymyz. AQSh jәne Batys Europa memleketterinde qarsylyqtardyng túraqty ekonomikalyq ósu jaghdayynda oryn alghanyn aita ketu kerek, yaghny olardyng bastapqy sebebi «kedeylerding óz qúqyqtary ýshin kýresi» ghana emes, tereng dýniyetanymdyq daghdarys bolghan.
Sol zamandaghy KSRO kenistiginen qarasaq, Gagarinning kýlimsiregen jýzi men alpysynshy jyldardyng aqyndary – Evtushenko, Voznesenskiydi, bitimi bólek Vladimir Vysoskiydi kóremiz. «Adamgha tabyn, Jer endi» dep jyrlap, taulardy alasartpay dalany asqaqtata «Az y Ya»-ny jazghan, qoghamgha qaymyqpay sóz aitqan Oljas Sýleymenovtin batyl dausy estilip jatty. Sonday-aq qaymyqpay mәngýrt taqyrybyn kótergen abyz Ábish Kekilbaev, «Men» dep kitap jazghan asqaq Múhtar Maghauin syndy alpauyttar әdebiyetting esigin erkin serpip, oqyrman sanasyna shúghyla týsirdi. Búlar – «Sen netken baqytty edin, keler úrpaq...» dep aqyn Qasym kýtken asyl buyn edi.
Jalpy, osy maqalany jazugha sebepshi bolyp otyrghan, bizding buyn – keshegi bala, býgingi agha ómirge «qyrghiy-qabaq soghystan» keyin kelgenin, alayda onyng әlem ýshin saldary auyr bolghanyn keyde sezip, keyde sezbeydi. Ghasyl ghasyrdyng toghysynan ótken tústa búl da bir aityluy kerek sóz shyghar.
Álemge Gagarin men hippiydi syilaghan, bizge jaqyn 1960 jyldardyng jan-jaqty tәjiriybesine sýiene otyryp, osynday «jana әlemning jarshysy bolghan» әrbir buynnyng joyqyn quaty qiyratugha da, jasampazdyqqa da baghyttaluy yqtimal ekenin jan dýniyemizben sezinemiz. Ony ótken qantar oqighasynda da kózben kórdik. Tipti búdan da auyr qasiret oryn aluy mýmkin edi. Alayda osynau jas tolqynnyng arnasy jasampazdyqqa baghyttalsa, bizdi jana bir órkeniyetke jetelep, tarih donghalaghyn basqa sony soqpaqqa da búruy әbden mýmkin ghoy.
Biz olar ýshin ne isteuimiz kerek? Ne isteuge tiyis edik? Biz jalpy ne istey alamyz?
Bizge jalghan sóileytin jәne abaylap auyz baghyp ýnsiz qalatyn eski әdetterden arylu qajet. Biz «jastar búzylghan» deytin kәrige tәn gói-góy kýnkilimizdi de qonymyz kerek. Olarmen ashyq sóilesip, týsinuge, týsinisuge talpynyp tyrysqanymyz jón. Teng dәrejede, ashyq әri shynayy sóilesuimiz qajet, sebebi olar ótirik pen kólgirsudi keshirmeydi, tәlimgersigen óktem ekpinge tóze almaydy. Ár zatty óz atymen atau qajet deytin sóz bar ghoy – olarmen bir tilde sóilesuge úmtylghan dúrys.
Búl til, belgili bir halyqtyng tili ya bolmasa halyqaralyq til emes, búl – adamdyqtyn, adaldyqtyn, әdilet pen aqiqattyn, aghalyq, atalyq meyirim men analyq mahabbatyng tili. Olar basqa tildi týsinuge tyryspaydy da.
Biz jastargha jol ashyp, olardyng jan-jaqty bilim aluyna, ómirden, qoghamnan, biz qúrghymyz keletin jana memleketten óz ornyn tabuyna mýmkindik berip, bar kýsh-quatyn jana memleketti qalyptastyruyna, eren kýshin jasampazdyqqa baghyttauyna jaghday jasauymyz kerek. Olardy týsinetinimizdi týsinikti tilmen jetkizip, halyqtyq qúndylyqtardyng eshqashan ózgermeytinin, halyq әrqashan óz arnasynan janylmaytynyn, san ghasyrlyq dәstýrimizding úrpaqtan-úrpaqqa ózgerissiz beriletinin kórsetuimiz kerek. Óitkeni Haq – mәngilik, halyq – mәngilik. Abaysha aitqanda, bәri ózgeretin dýniyede, ózgermey qalatyn bir nәrse – Haqtyng sózi men halyqtyng qalauy. Olargha óz pikirimizdi kýshtep tanbastan, tek meyirimmen, mahabbatpen, adamy qarym-qatynaspen bauyrymyzgha tarta biluimiz kerek. Qazir olar bizden taghy da qaytalap aitayyq, әdilet pen meyirimdi, adamy qarym-qatynasty ghana kýtedi. Úly Abaysha aitar bolsaq: «Ádilet, shapqat kimde bar, Sol jarasar tughangha».
Abay da zamanynda «shoshimyn keyingi jas balalardan» degen edi. Alayda Abaydyng aitqany bodandyq qúrsauyna shyrmalghan basqa kategoriyadaghy adamdar, әitpese Abaydan keyin kelgen buyn Alash emes pe edi?! Álihan men Ahandar, Maghjan men Súltanmahmúttar edi ghoy!.. Olar – jana úrpaq, jasampaz úrpaq boldy. Olar bizding ghasyrymyzdy ózgertti. Olardy totalitarlyq jýie taptap, sottap, matap baylap, aqyrynda atyp ta tastady. Biraq olardyng aghartushylyq iydeyalary, janashyl da jasampaz kózqarastary ólgen joq. Biz osy uaqytqa deyin solardyng jaghyp ketken shyraghyna jylynyp otyrghan joq pa edik?..
Qazaq qoghamyna «ózgerister buyny» bop kelgen ýsh kezendegi – 1920, 1960 jyldardaghy jәne qazirgi kóterilgen jastardy salystyra qarasaq, jeke memleket nemese últqa ghana qatysty emes, jahandyq auqymdaghy qúbylys turaly sóz qozghaymyz. 1920, 1960 jyldary últtyq mәdeniyetimiz jana qarqynmen damy bastady. Álemning basqa elderi turaly da osylay aita alamyz. Jalpy, adamy qúndylyqtyng últtyq qúndylyqtan anyq bayqalatyny ras. Eng bastysy, qazir de qaynaghan qogham ómirinde últtyq mәdeniyetting damuyndaghy janasha órleuding quatty әleueti bar. Sondyqtan da, eng aldymen, ózgeshe túrpattaghy ór buynnyng óskeleng ruhyn kórsetuine mýmkindik beruimiz kerek. Yaghny jastardyng jaqsy ómir sýrui ýshin, bolashaghy ýshin atqarylar is kóp. Al eger jana úrpaqtyng jaghdayyn jasay almasaq, yaky olardy týsinbesek, jastargha bóten maqsattaghy, bәlki, qauipti adamdar bógde jol silteydi. Búny týsinbegenderge aldaghy jarqyn bolashaq kelbeti qatygez qoghamgha ainaluy yqtimal. Onyng bir mysalyn kýni keshe ghana kórdik.
Maqalany Maghjannyng әigili «Men jastargha senemin!» degen jolymen ayaqtaghym keledi. Alangha shyqqan jastardy talqygha salyp, kinәlap, yaky qorqudyng qajeti joq: olar – bizding balalarymyz. Eger qazirgi úrpaqqa qatysty bir әdildik tanytatyn bolsaq, ol – olardy aiyptamau, jazghyrmau, týsinu.
Jana Qazaqstan iydeyasynyng ózi sol jastardyng jarqyn baghyty.
Qantar oqighasynan beri әldekimder aityp jýrgendey, olar joghalghan úrpaq emes. Eger olay desek, biz olardy joghaltqan úrpaq bolar edik. Ózimshil, menmen, halyqty emes, qaraqan basyn oilaghan adamdar sanatynda túrar edik. Olar, shyn mәnindegi biz kýtken úrpaq – tәuelsizdik úrpaqtary. Azat oily, bostan kózqarastaghy, baghy qaytyp, saghy synbaghan, ór minezdi órender. Endeshe buyrqanghan búla buynnyn, janartauday jastardyng jalynyn sóndirip almayyq, olargha seneyik...
Darhan Qydyrәli
«Egemen Qazaqstan» gazeti
Abai.kz