Qazaq qyzy, qylyghyndy nege joghalttyn?!
Jaqynda alystan at arytyp kelgen dosymyzben ótken-ketkendi eske alysyp, arqa-jarqa әngime-dýken qúrmaq bolyp Almatydaghy bir kafelerding birine shaqyrghan edim. Danghyrlaghan danghaza muzyka, ishimdik pen kók týtinge oranghan ghimarat ishinde sәlden son-aq shu shyqty. «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» demekshi, tóbelesting «tóresin» qyzdar alysyp-júlysqanda sezinedi ekensin. Áldeqanday ayaghy auyr beybaqtyng shashyna (әlde kelinshek) ýsh qyz ash keneshe jabysyp, onaylyqpen bosatar emes.
Boqtyq sózderding nebir soraqy týrleri «arulardyn» «kәriz auyzdarynan» tógilip týsip jatyr. Búl uaqytta qúrsaghynda sәbii bar jaqtyng jaqtastary «maydangha» attanday qosylyp, múny bayqaghan qarsy taraptyng ózge sylqymdary da «shayqas dalasynan» syrt qalmady. Top-top bolyp bólinip, úrys salghan búrymdylardy arashalaugha qarauyldar men jigitter júmylyp-aq jatyr. Bir qoldarymen bet tyrnap, ekinshi qoldarymen shashtan qatyp ústaghan qyzdardy bir-birinen bólip, eki jaqqa tartqan sayyn qarakólenkedegi apyr-topyr úrysta qolda qalyp ketip jatqan shashtyng obaly kimning moynynda ekenin anyqtau da auyrgha soghady. Keyin estip bilgenimiz, jenil jýristi ekiqabat qyzdyng qúrsaghyna biylep jýrgen әldebir qyzdyng qoly tiyip ketse kerek. Syragha sylqiya toyghan biykeshter tipti әi-shәigha qaramastan, mәseleni birden júdyryqpen sheship tastaugha tyrysqangha úqsaydy. Múndaghy bayqaghanymyz, býgingi әielder tóbelesining erkekterden aiyrmashylyghy - birden shart-shúrt shayqasa ketetindigi, yza-kekke, óshpendilikke sheksiz beriletindigi, sol sebepti onaylyqpen tóbelesten bas tartpauy, bet tyrnap, shash júlugha beyimdigi.
Qazaq qarakózderining búryn-sondy qúlaq estimegen boqtyq sózderi, erkekting ózine ersi kóriner әdepsiz ym-isharalary búzaqylardyng búlalyqtaryn jolda qaldyrarday-au tegi. Yrdu-dyrdu, aiqay-shudan mezi bolghan biz juyq mandaghy jәne bir kafege bas súqtyq. Onda da jarty saghat óter-ótpesten-aq aldynghy taqylettes oqigha oryn aldy. Taghy da mas eki-ýsh kelinshek әldebir erkektermen biyleymin dep olardyng әielderimen mýiizdesip qaldy. Qyzghanyshtyng qyzyl iyti ne istetpeydi?
Áyelderding aiqasy, qatyndardyng qaqtyghysy múnda kýzetshilerding arqasynda әlgindey úzaqqa sozyla qoymady.
Búl bir-aq kýnde kózben kórgen qos oqiygha qazaq qarakózderining azghyndau jolyna týbegeyli bet búryp bara jatqandyghyn naqty aighaqtay týsedi. «Áyel súlu bolmaydy kórkimenen, minezine kóz jetpey kónil bólme» deydi úly Abay. Eldegi esepsiz ajyrasular osynday kesel minezding kesirinen emes dep kim aita alar? Kóz qaryqtyrghan qalalyq súlulardyng ózining kóbining ana tilinen jerigendigin, jalanash tәnin jalpaq júrtqa jariyalaugha «yntyqtyghyn» aitpasaq ta, ishiniz biledi. Qalalyq jastar ana tilinsiz, auyldyq jastar bilimsiz qalsa, sapaly úrpaqty sanyrauqúlaqtyng arasynan tauyp ala salamyz ba? «Bala neni bilse jastan, qiyadan, óle-ólgenshe sony tanyr qiyadan» degen Jýsip Balasúghynnyng ósiyeti ómirimizge ainymas temirqazyq bolsa iygi. Ayaghy auyr bolsa da, eser әuen tyndap, esirik ishimdik iship, budaq-budaq týtin týtetip, auzyna kelgenin oy eleginen ótkizbesten laq etkizetin, janjal dese, jan alysyp, jan berispey tynbaytyn sylqymdar erteng qanday úrpaq әkeledi, qanday ana bolady? Kez kelgen jaqsylyq manday ter, taban aqymen kelse, jamandyq atauly júqpaly dert. Onyng qanmen ótip jeti atagha deyin qalmaytyndyghy ghalymdar tarapynan qatqan qaghidaday dәleldendi búl kýni. «Áyelder tendigi» degen kenestik kezenning úrany endi genderlik sayasatqa úlasty. Er-azamatqa sýieu boludyng ornyna, jaghasyna jarmasyp, jarlyq shygharatyn «jarty patshalardy» әrbir ekinshi otbasydan kezdestiresiz qazir. Múny kórip ósken úl men qyz qanday bolmaq? Nendey ýlgi almaq? Al birin-biri «moyyndaghysy» kelmeytin jas júptardyng talaq etisui taghdyr-talaylaryna jazyp qoyghanday qúddy.
Shirkin, esikten kirmey túryp kele jatqandyghynan habar berip sholpysy synghyr qaqqan, kýmis kýlkisi kýy bolyp tógilgen, er azamatqa tike qadap kóz salmaytyn, búrymy tirsek qaqqan, jer syzghan býrmeli kóilegining etegi tenizdey shalqyghan, nәzik jýregi, kórkem minezi kónil marqaytqan, kórkine aqyly say aidyn kóldegi aqquday aq kerbez arulary qayda ketken qazaqtyn? Ata-babalarymyz qyz balany qonaghynday qadirlep kýtkenimen, qyryq ýiden tyiymdy da úmytpaghan. Ýide jasyrghan qylyghyn týzde kórsetetin qarakózderding tәrbiyesine býgingi ata-ananyng nege beygham qarap otyrghany týsiniksiz. Ústamdylyqtan ada, úyattan júrday, ashyq-shashyq kiyinuge әdettengen sylqymdarymyz nekesiz tastandy balalardyng da qataryn arttyryp otyr. Osy ruhany mýgedek balalardyng taghdyryna kim jauap beredi? Jenil jýriske boy úratyndardyng da basym bóligi - studentter. Sondyqtan, joghary oqu orny studentterine ashyq kiyinuge, temeki men ishimdik tútynugha zanmen tyiym salynatyn kez jetkendey.
Bauyrjan ORAYZAYÚLY, pedagog-psiholog:
Qazaq jastary, onyng ishinde qazaq qyzdarynyng búzyluyna sheteldik ekspansiyanyn, batystyq baghdarlamalar men filimderding әseri mol. Qazaq iydeologiyasy otbasydan bastalady. Eng birinshi ýy tәrbiyesin týzeu qajet. Qazir ýide teledidar ghana tәrbie beredi. Auylda ósken qyzdar qalagha oqugha kelip, ózderin bostandyqqa jettim dep erkin sezinedi. Otbasy, oshaq qasynda «qazaq» degen sózdi, tәrbiyelik úghymdy jetkizuge tyrysu da bayqalmaydy. Qazaq qoghamynda dastarqandaghy tәrbiyening manyzy orasan. Últymyz qyzyn dastarqanyng tórine otyrghyzyp, jat júrttyq qonaq retinde syilaghan. Basqa ýiding týtinin týtetuge psihologiyalyq túrghydan dayyn etip ósirgen. Qazir qyz balany óz ornymen tәrbiyeleu jetispeydi. Uniyversiytetterde últtyq tәrbie degen pәn ashyldy. Múnday pәn tek uniyversiytetter ghana emes, balabaqsha men mektepterden bastap oqytylghanyn jón kóremin. Býgingi jastardyng janyn sau etip ósiruding joly - sol.
Avtor: Arman SERIKÚLY
"Alash ainasy" gazeti