Jaqynda M.V. Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetining Aqparattyq-analitikalyq ortalyghy óz saytynda qazaq tarihyna qatysy bar bir qyzyq materialdy jariya etti. Ol –  «1918–20 jj. beymәlim qazaq handyghy. Týrkistandaghy azamat soghysy tarihyna (arhiyv)» degen taqyryppen berilgen hattama. Resey Sovettik Federasiyasy Týrkistan Respublikasynyng Áskeriy-revolusiyalyq kenesi (RVS, ÁRK) Tashkentte 1919 jylghy 14 shildede ótkizgen otyrystyng hattamasy.

Osynau Týrkrespublika ÁRK-nin  keshki saghat 17-de bastalghan otyrysynyng № 62 hattamasynda Sibirdegi Kolchak ezgisinen qashqan qazaqtar – Dinmúhamed Ádilov pen Bayseyit Ádilovting bayandamasy  («Doklad kirgiyz, bejavshih iz Sibiry ot iga Kolchaka tov. Dili-Muhameda Adiyleva y Bay-Seid Adiyleva») tyndalghany aitylghan eken.

Búl aghaly-inili eki azamattyng revolusiya jyldaryndaghy is-әreketi jayynda Sәken Seyfullinning әigili «Tar jol, tayghaq keshu» memuarynda edәuir әserli jazylghany mәlim.

Bayseyit Ádilov Aqpan revolusiyasynan keyin kýrt óristegen qazaq últ-azattyq qozghalysyna Sәkenmen birge atcalysty. Dala uәlayatynyng astanasy Omby qalasynda Aqpan revolusiyasy dýmpuimen shaqyrylghan Aqmola oblysy qazaqtarynyng alghashqy sezinde oblystyq qazaq atqaru komiyteti qúrylghan, sonda onyng mýsheligine saylandy. Odan song Aqmola ónirinde sovet ókimetin ornatushylar qatarynda boldy. Aqmoladaghy alghashqy júmysshy, sharua, soldat deputattary kenesining – sovdepting mýshesi, ýiezdik milisiya bastyghy bop istedi. Aqtar tónkeris jasap ýiezdegi sovet ókimetin qúlatqanda, Sәkenmen jәne ózge de sovdep mýshelerimen birge abaqty azabyn shekti. Aqtardyng  týrmesinen 1918 jyldyng kýzinde qashyp shyqqan-tyn.

Al onyng bauyry Dinmúhamed sol jyldyng ayaghyna qaray Ombydaghy kommunister Kolchakqa qarsy úiymdastyrghan kóteriliske qatysqany ýshin qughynnan seskenip, aqtardan tyghylghan. Qaladan Janaydar Sәduaqasovtyng qújatymen jasyryn qashyp shyghyp, jastardyng «Birlik» úiymynda tabysqan dosy Ábdirahman Baydildinmen birge onyng Qyzyljar jaqtaghy auylyna ketken. Sonda kóktemge deyin  jýruge mәjbýr bolghan da, aqyry, 1919 jyldyng ortasynda Tashkentke jetken. Jogharyda atalghan qújattan angharylatynday, onyng Tashkenttegi ghúmyry respublika Áskeriyrevkomynyng mәjilisinde bayandama jasaudan bastalghan bolyp shyqty...

Hattamagha qaraghanda – otyrysqa Salikov, Krasukov, Federmesser, Vostrosabliyn, Shishkov, Glinyanov jәne Chepurnov qatysqan. Jiyngha Salikov tóraghalyq etip, hatshysy  Kislov bolghan. Otyrys hattamasyn jariyalaugha әzirlegen mәskeulik Valeriya Vitalievna Andreeva olardyng birazy jayynda anyqtama beripti.

Mәselen, Vostrosablin Aleksandr Pavlovich (1857–1921) dvoryandar qatarynan eken. 1877 jyly Aleksandr әskery uchiliyshesin bitirip, qyzmetin Kerchi qamaly artilleriyasynda bastaghan da, 1905–1910 jyldary Ochakov jәne Sevastopoli  qamaldyq artilleriyalarynda jalghastyrghan. 1910 jyldan Kushka qamalynyng komendanty, osy qyzmeti kezinde  general-leytenant shenin alghan. Ol 1917 jyly sovet ókimeti jaghyna shyghyp, qamaldy aqtardan qorghaugha basshylyq jasady. Soldattar ony «qamal әskery kenesining tóraghasy» lauazymyna saylady. Sosyn ol Qyzyl armiyanyng Tashkenttik komandirler kursynyng túnghysh komandiyri boldy. Áskery maman retinde 1919 jyldyng qantarynan Týrkrespublika ÁRK-ning (RVS)  mýshesi bop istegen. 1920 jylghy tamyzda jasalghan qastandyq saldarynan auyr jaraqattanyp, úzamay qaytys bolghan.

Al sevastopolidyq evrey Federmesser Naum Yakovlevich (1886–1959) 1905 jyly «Knyazi Potemkiyn-Tavricheskiy» jәne «Ochakov» bronenosesterindegi kóterilis ishinde bolghan kórinedi. 1-shi dýniyejýzilik soghysqa qatysushy. 1917 jyly tandap saylanu jolymen diviziyalyq komiytetting tóraghasy jәne diviziya bastyghy bolghan. 1918 jyldan  әueli Tashkent sovetinin, odan Týrkistan Áskeriy-revolusiyalyq shtabynyn, 1919 jyldan Týrkrespublika ÁRK-ning mýshesi. Sosyn sharuashylyq júmystarynda istegen, 1937 jyly repressiyalanyp, 1954 jyly aqtalghan. Zeynetke shyqqannan song Samarqanda túrghan.

Osy ekeuinen basqa otyrys mýsheleri jayynda anyqtama berilmepti. Biz óz tarapymyzdan TR ÁRK-ning 1919 jylghy  14 shildede bolghan mәjilisine tóraghalyq etushining ómirbayanyn anyqtaugha tyrystyq. Óitkeni ol jogharyda atalghan ekeumen birge bayandamany talqylaugha kóbirek qatysqan-tyn.

Derekti internet arqyly  Orynbor ómirbayandyq ensiklopediyasynan taptyq. Sondaghy anyqtamagha qaraghanda,  «júmysshy, әskery jәne qogham qayratkeri» Salikov Dmitriy Pavlovich (1886–1972)  Orynbor guberniyasy Yaprinsevo selosynyng tumasy eken.  1906–1917 jyldary Orynbor–Tashkent temirjolynda slesari bolyp istepti. Revolusiyalyq qyzmeti ýshin tútqyngha da týsipti. 1917 jyly Orynbor sovdepi atkomyna saylanghan. 1919–1922 jyldary Týrkrespublika Qatynas joldary halkomynyng orynbasary, Áskeriyrevkom tóraghasy bolghan eken. Atalmysh otyrysty ÁRK tóraghasy retinde ózi basqarghan bolyp shyqty. Týrkistan Ortalyq Atqaru Komiyteti (OAK) jәne Halyq Komissarlary Kenesi (HKK) mýshesi, odan keyin Qazaq OAK mýshesi de bolypty.

Hattamany jariyalaugha әzirlegen V. Andreeva bayandamashy turaly da maghlúmat bergen kórinedi. Endi soghan kónil audarayyq...

TR ÁRK-ning otyrysynda bayandama jasaghan «Ádilov Dinmúhamed Ábubәkirúly (1900–1930)» (osy jerdegi qatelikti atay keteyik: Ábubәkir Dinmúhamedting әkesi emes, aghasy, Bayseyitting inisi. Ákesi – Ádil, Sәken Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshuinde» onyng 1918 jyly Aqmolagha aqtar týrmesindegi ýlken úly Bayseyitke kelip jýrgeninde júqpaly indetten qaytys bolghany aitylghan, yaghny dúrysy – Dinmúhamed Ádilúly). Mine, osy Ádilov Dinmúhamed Ádilúly «Syrdariya oblysynyng Sarysu ýiezindegi № 3 auylda tughan. Orta jýzding qazaghy (múnda da sәl aghattyq bar, bәlendey qate deuge de kelmes, shamasy, ómir sýrgen aumaghyna baylanysty solay úigharylghan bolar, is jýzinde ata tegi Kishi jýzden). Mәskeu qalasynda 1930 jylghy sәuirde atylghan» dep kórsetken.

Búdan әri: «Ákesi (jogharyda kórsetkenimizdey – aghasy) – Ábubәkir Ádilov (1882 j.t.), 1929 j. 10 qantarda tútqyngha alynyp, 1930 j. 4 sәuirde 10 jyl ITL-ge (enbekpen týzeu lagerine) jiberuge ýkim etilgen» degen derek beredi de, odan әri qaray Dinmúhamedting ómirderegin jalghastyryp jazady.

Hattamagha qosa berilgen sol anyqtamada Dinmúhamed Ádilov: «Aqmola bastauysh uchiliyshesin (1913 j.), Omby gimnaziyasyn (1918 j.) bitirgen. Tashkent qalasynda Týrkistan uniyversiytetinde (1919–20 jj.) oqydy. Oqushylardyng «Birlik» úiymy mýshesi, Omby q. (1914–17 jj.); Aqmola ýiezdik qazaq komiytetining mýshesi, «Jas qazaq» atty qazaq jastary úiymynyng buro mýshesi, Omby q. (1917 j.); «Alash» partiyasy komiytetterining mýshesi jәne aktiviysi (1917–18)» bolghan dep jazylghan.

Sodan song Týrkistan Respublikasynda: «Qazaq halyq aghartu institutynyng oqytushysy, Tashkent q., Jetisu gubono (dúrysynda – oblono, oblystyq halyq aghartu bólimi) mengerushisi (1918–20 jj.)» qyzmetterinde istegeni, sosyn Qazaq ólkesinde «Semey guberniyalyq partiya komiytetining núsqaushysy (1920 j.)» bolyp, Qazaqstan Sovetterining alghashqy Qúryltayshy sezinde sovettik avtonomiya jariya etilip, Qazaq Respublikasy qúrylghanda: «Qazaq ASSR NKVD (Ishki ister halkomatynyn) alqa mýshesi jәne vriyd. Narkoma (halkom isterin uaqytsha atqarushy) (1920–21 jj.); QASSR NKVD bólim mengerushisi» bolghanyn aitqan.

Osydan keyin «Sibrevkom janyndaghy QazOAK tolyq ókiletti ókilining orynbasary, Omby q. (1921 j.)» boldy deydi. Dúrysynda búl qyzmette aghasy Bayseyit Ádilov istegen (Bayseyit te, Dinmúhamed te Qúryltayshy sezde QazOAK mýshesi bop saylanghan), ynghayy, mәlimetterdi jinaushy ekeuining familiyalary bir bolghandyqtan, qyzmetterin dәl ajyrata almay qalsa kerek. Búlardan song Dinmúhamed Ádilovting eski Qazaqstandaghy songhy lauazymy: «Týrkistan ASSR-ning Syrdariya oblysy men Áulieata ýiezindegi  QazOAK ókili (1921–23 jj.)» bolghany keltiriledi.

Sosyn taghy da Týrkistanda: «Qazaq aghartu institutynyng oqytushysy, diyrektory, TASSR Aghartu halkomatynda, Syrdariya oblatkomynda, Tashkent gubsotynda» istegeni, odan keyin jer-suy men halqy bir shanyraq astyna jiylghan Ýlken Qazaqstanda bolghan shaghy aitylady: «QASSR  Aghartu halkomatynda jetekshilik júmystarda (1923–25 jj.); Qazaq últtyq teatrynyng diyrektory, Qyzylorda q. (1925–28 jj.) (dúrysynda últ teatryn qúrghan búl lauazymynda Dinshe Ádilov alghashqy bir teatrlyq mausym boyy ghana istegen).

Anyqtama sonynda: «1928 j. jeltoqsanda SSRO OGPU tútqyndaghan. Tergeude Qazaqstan men Týrkistanda tarmaqtanghan antisovettik últshyldyq astyrtyn qyzmet bolghany jayynda kólemdi kórsetuler berdi. 1930 j. 4 sәuirde  SSRO OGPU alqasynyng kóshpeli sessiyasy jazanyng jogharghy sharasyn (VMN) qoldanugha ýkim etti. 1988 j. 14 qarashada aqtalghan» dep kórsetken. Búghan, nege ekenin, ýkimning prokuratura tarapynan rastaluyn kýtpesten (prokuratura bekitpegendikten, alghashqy sheshimin OGPU alqasy 1931 jylghy 8 qantarda qayta qarap, jazanyng jogharghy sharasyna kesilgenderdi konslagerige jiberumen almastyrghan), mәdeniyet qayratkeri Dinmúhamed Ádilovti 1930 jylghy 21 sәuirde – proletariat kósemining alpys jyldyq yubiyleyi qarsanynda – jazushy Jýsipbek Aymauytov, әdebiyetshi Ábdirahman Baydildiyn, jurnalist  Ahmetsafa Yusupovpen birge atyp, Vaganikovo qorymyna kómip tastaghanyn qosyp qoyayyq.

Endi hattama mazmúnyna kósheyik. Ádilov RVS otyrysyndaghy bayandamasynda «ózin Sibirdegi jogharghy biylik, Sibirding ghana emes, tipti Býkilrossiyalyq jogharghy biylik» dep ataytyn Kolchaktyn ýkimeti baqylap túrghan aumaqtaghy qazaq halqynyng jaghdayyna qysqasha toqtalady. Kókshetau, Petropavl ýiezderinde «óz taghdyryn ózi aiqyndaugha úmtylghan qazaqtardyng әreketterin Kolchaktyng Sibir ýkimeti tas-talqan etti» dep bir týiip, Shu ózenining arghy jaghyndaghy qazaqtardyng arasyna aq jasaqtary kelip týrli zorlyq kórsetip jýrgenin mysaldar keltirip әngimeleydi. Sondaghy «jýgensizdikterdi toqtatu ýshin alghashqy kezge jasaq, sosyn neghúrlym quattyraq әskery kýsh jiberilse» degen tilegin bildiredi.

Bayandamany tyndap bolghan son, otyrysqa tóraghalyq etushi odan «әldeqanday әskery dayyndyghynyz bar ma» dep súraydy.  Bayandamashy ózining «sovet ókimeti kezinde erikti týrde 2-shi Omby partizan otryadyna jazylyp», Qiyr Shyghystaghy azamat soghysyna aqtarmen shayqastargha qatysqanyn  ayan etedi. Sosyn taghy bir әskeriyrevkom mýshesining Baykal syrty maydanyndaghy qyzyl әskerler komandashysy bolghan Sergey Lazomen qashan ajyrasqandary jayyndaghy súraqqa jauap beredi.

Týrkrespublika ÁRK-ning tóraghasy Salikov bayandama jasaghan Ádilovten sóz bop túrghan halyqtyng mәdeny dengeyi qanday ekenin súraydy. «Eger biz músylman bolystaryna jasaq jibereyik degen qorytyndygha kelsek, búl tiyimdi bola qoyar ma eken... – degen kýdigin estirtedi, – biraq eger jergilikti músylmandardan jasaq qúryp, olargha jaqsy núsqaushylar bersek... – degen oiyn da bildire kele, – jasaq ol jerde azyq-týlikten qinalmas pa eken» dep, Ádilov joldastan osy taraptaghy pikirin súraydy. Bayandamashy Ádilov joldas «halyqtyng mәdeny dengeyi tómen» deydi. Biraq qazaqtardyng sayasatqa, qoghamdyq pikirge qyzyghushylyq tanytatynyn, jalpy qoghamdyq mәselelerge elendep túratynyn basa aitady.  «Qazaqtar ózderining aqtarmen joly bir emes ekenine senimdi, – dep habarlaydy. – Eger qaru-jaraq pen núsqaushy berilse, olar jasaqqa yqylastana kiredi». Eger әskeriyrevkenes ol jaqqa jasaq júmsaugha kelisse, Ádilovting oiynsha, tәrtipke baghyndyrylghan, qataryna kiretin músylmandargha ýlgi bolatyn jaqsy jasaq jiberilse ondy bolar edi. Endi azyq-týlik mәselesine kelsek, deydi ol, auyldar jaghynda búl jetimsizdeu, әsirese nan joqtyng qasy, al etti el arasynan jetkilikti mólsherde satyp alugha bolady...

Áskeriyrevkom mýshesi Vostrosablin eldi mekender arasyndaghy qashyqtyqtar turaly, jasaqqa kirui mýmkin qazaqtardyng mólsheri jayynda súraqtar qoyady. Oghan da bayandamashy naqty sifrlar keltirip, «bes bolysta 5 myng týtin baryn, bolystyq komissarlar janynda jiylu beketin qúryp, solardan myng qaraly jigit jinaugha bolaryn», sonday-aq dala tósindegi qúdyqtardy, tóbelerdi, shóptesin jerlerdi atap tolyq jauap beredi. Sol bolystarda jylqy kóp pe degen saualgha «1917 jyly mal kóp qyryldy, sonda da attar qazir de jetkilikti, týieler kóp» deydi. Sosyn: «Ol jaqta handyq qalay qúryldy, oghan qansha bolys qarady?» degen Áskeriyrevkom mýshesi Federmesserding saualyna mynanday jauap berdi: «Búdan eki jyl búryn onda Shu boyyndaghy 18 bolys qaraytyn handyq qúrylghan-dy, biraq ol beytarap bolatyn. Handyqtyng bastamashysy «Ýsh jýz» sosialistik partiyasynda isteytin Asanqoja Bekhojin edi». Esh tarapqa da iyek artpay, ózin beytarap ústaghan búl handyqtyng algha qoyghan maqsaty  qazaq halqyn tynyshtandyryp, talan-tarajdy toqtatu  bolatyn. Songhy kezderi Atbasar ýiezinde aq kazaktar payda bolyp, úzynqúlaqqa qaraghanda, handy sonda әketken  siyaqty, odan arghy taghdyry Ádilovke beymәlim...

Federmesserdin: «Qazaqtardyng óz aralarynda kelispeushilikter bar ma, olar aqtar kelgende birige aldy ma?» degen súraghyna «óz ishterinde kiykiljing joq» dep jauap qatty. Degenmen barymta oryn alyp túratynyn, ony jergilikti by sheship otyratynyn aityp, Shu jәne Qúrshu bolystarynyng ózara tatu ekenine, qajettilik tughanda ózderin ózderi qorghau ýshin tez birige alatynyna sendirdi. Salikov «Kolchak ýkimeti músylman halqyn mobilizasiyalaugha tyrysty ma?» dep súrady. Ádilov Kolchakqa deyingi ýkimetting Alash-Ordany taratyp jibergenin, Kolchaktyng qazaqtardy bolishevizmge qarsy biriktiru ýshin Komissiya qúrghanyn aitty, biraq ol eshtene istey almady dedi. Odan keyin «Kolchak qansha qysym jasaghanmen, mәjbýrli mobilizasiya jasau oryn alghan joq» dey kele, әitse de Esil ózeni boyynda, Atbasarda eriksiz mobilizasiya jýrgizilgenin әngimeledi: 500 adamgha deyin jinap alynghan, biraq olardyng bәri ishtey, Ádilovtyng biluinshe, aq kazaktargha qarsy kónil-kýide jýr...

...Týrkrespublika Áskeriy-revolusiyalyq kenesining otyrysy «bayandamashy Dinmúhamed Ádilov joldasqa osy auyldar men olardyng kóshi-qondarynyng syzbasyn barlyq qúdyqtar men búlaqtardy kórsete otyryp jasau jәne ony Revvoensovetke tapsyru úsynylsyn» (Resey memlekettik әskery arhiyvi, 25859-q., 1-tizbe, 18-is, 81–82-bb.) dep qauly aldy...

Respublika Áskeriyrevkenesining tóraghasy (Predrevvoensoveta respubliky D. Salikov) atalmysh otyrystan keyin VSIK pen RSFSR Áskeriyrevkenesine  saual salyp, Orynbor aimaghyndaghy jaghdaydy biluge tyrysqanyna jәne ózderining Shalqardy alugha mýmkindikteri barlyghyn aityp, osy maydangha qatysty núsqau beruin  súrauyna (Sovet armiyasynyng ortalyq memlekettik arhiyvi, 25859-q., 1-tizbe, 25-is,  25-p. ) qaraghanda, Ádilovting bayandamasyna oray qabyldanghan qauly men onyng oryndaluy RVS әreketterinde belgili dәrejede eskerilgen boluy yqtimal...

Al el ishindegi aghayyn-tughany, joldas-joralary  – Múqysh, qalalardaghy zamandastary – Dinshe dep atap ketken Dinmúhamed Ádilov tizbesi jogharyda keltirilgen júmystarynyng birin atqaryp jýrgeninde sovet ókimeti jalaulatqan әdilettilikti jaqtau arqyly ózine sol sovet ókimetining jauapty qyzmetkerleri ishinen qaterli jau tauyp aldy. Taghdyryn qasiretti iyirimge  iytergen oqigha Qazaq Respublikasy Ortalyq Atqaru Komiytetining Týrkrespublikadaghy Syrdariya oblysy men Áulieata ýiezi boyynsha ókili  retindegi qyzmet babymen Shu boyyndaghy el ishinde jýrgeninde, 1922 jyldyng sony, 1923 jyldyng basynda, oryn alghan-dy...

Aqmola ýiezinen ýiezdik atqaru komiytetining ókili retinde salyq jinau jeleuimen Shu boyyndaghy auyldargha kelip, qystap qalghan bir ýlken top is jýzinde sondaghy halyqqa sovet ókimeti atynan zorlyq kórsetip, túrghyndardy ahlaqy qorlap jýrgen. Ashynghan júrt elge týrli qiyanat jasauyn dogharmaghan jalghan milisionerlerding basshylaryn ózderi qatty qadirleytin Qazatkom mýshesi Bayseyit Ádilov pen jergilikti bolys basqarushysy Mәdibek Kenshimovting jetekshiligimen tútqyngha alady.  Jinalystarynda olardy bir auyzdan ólim jazasyna kesedi. Sol jerge arnayy shaqyrylghan Múqysh Ádilov audandyq milisiya bólimining kýshimen halyq ýkimin oryndaudy úiymdastyrady...

«Qaranoghan–Shala oqighasy» atalyp el ishine keng taralghan, anyzgha, jyrgha ainalyp ketken osy jәit sodan bes-alty jyl ótkende, baylardy kәmpeskeleu nauqany túsynda, «Ádilov bandasy» týrinde janghyrtylady da, 1922–1923 jylghy qysta zorlyqshylardy jazalaugha әldeqanday qatysy  boldy-au degen on alty qarapayym auyl adamy abaqtygha jabylady. Sóitip Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov syndy ziyalylar ýstinen jýrgizilgen «Alash isi» atalatyn qylmystyq iske tartylyp, «alashordashylar arqa sýiegen alys Sarysu audanyndaghy Ádilov bandasynyng mýsheleri» degen aiyppen repressiyalanady. «Bandany úiymdastyrushy» delingen Bayseyit Ádilov ýiin qorshaghan qaruly jasaq tútqyndaugha әrekettengende 1928 jylghy jeltoqsanda oqqa úshqan-tyn. Al ózge «banditterden» Dinmúhamed Ádilov pen Mәdibek Kenshimov OGPU alqasynyng ýkimimen 1930 jylghy 4 sәuirde atu jazasyna kesilip, qalghandary týrli merzimge konslagerilerge aidaldy.

Ayryqsha atap aitatyn bir jәit bar: Ádilding jeti balasy ishinde Bayseyit pen Dinmúhamed atyldy, Ábubәkir, Ábuәli, Asqar kóp jylgha bas bostandyghynan airyldy. Densaulyghyna jәne tym jastyghyna baylanysty sotqa tartylmaghan qalghan ekeui de qily qyspaq saldarynan úzaq ómir sýre almady. Tergeushiler «kýieulerining qayda ketkenin bile túra, zang organynan jasyrdy» degen jalamen Ádilovterding әielderin de isti etti. Ne kerek,  jeti aghayyndy Ádil úrpaqtarynyng toz-tozy shygharyldy, kýlli әulettin  shanyraghy ortasyna týsirildi. Janghyz olar emes, repressiyalanghandardyng barlyghynyng otbastary bytyrap, shamasy jetken jaqtargha bosyp ketti...

Sovet Odaghynyng Birikken memlekettik sayasy basqarmasynyng (OGPU-din) Qazaqstan boyynsha Tolyq ókiletti Ókildigi (PP OGPU) repressiyanyng alghashqy tolqynynda jýrgizgen «Alash isi»  materialdaryn zerttep oqy kele, tergeushilerding jasandy týrde tergishtegen qisynsyz derekterdi algha qoyghan maqsatqa qaray búrmalap, tútqyndargha jalghan kinә taghu arqyly sayasy túrghyda aiyptaugha aparghanyna kózimiz jetti. Repressiyagha úshyraghandardyng bәrining jazyqsyz sottalghany býginde barshagha mәlim. Qazaq Respublikasynyng Jogharghy Soty qazaq ziyalylarynyng atalghan qylmystyq isin 1988 jyldan bastap qayta qarap, qylmys qúramy bolmaghandyqtan, jazalanghandardy týgel aqtaghan bolatyn.

Qughyn-sýrginge týsirilgenderdi tolyq reabilitasiyalau mәselesi boyynsha Preziydent arnayy qúrghan býgingi memlekettik komissiya osy oraydaghy manyzdy mindeti qataryna sol zamanda jasandy aiyp taghyp jazalaudy jýzege asyrghandardyng isine bagha beru qajettigin de oilastyrsa jón bolar edi. Shyndap kelgende, kýlli repressiyalyq sharalardyng negizgi sebebi últ mýddesine jauap bermeytin biylik týrining qazaq qoghamyna syrttan әkelinip, eriksiz tanyluynda jatqan. Endi osyny ashyq aityp, әdil qorytyndy shygharatyn shaqtyng da tughany anyq...

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya
qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi.

Abai.kz