Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
6560 48 pikir 4 Nauryz, 2022 saghat 16:47

Resey-Ukraina soghysynyng Týrki memleketteri úiymyna әseri

Qazirgi kezde әlemning qyzu talqysyna týsken taqyryptardyng qatarynda Resey Preziydenti V.V. Putinning Ukrainagha ashqan soghysy ekendigi belgili. Osyghan baylanysty әr taraptyng ózining uәji bar. V.V. Putin Ukrainagha degen yqpalynan airylyp qalamyn dep, NATO-nyng Shyghysqa qaray ilgerleuin syltau etip Batys elderine baratyn «soltýstik aghyndy» uysynan shygharghysy kelmey otyr. Ukraina Preziydenti V. Zelenskiy bolsa elining tәuelsizdigin saqtap qaludy maqsat etude. Degenmen, Resey Ukrainadan tolyq airylyp qaldy deuge әbden bolady. Aqparat qúraldary eki elding shyghynyn eseptep, Ukrainanyng bolashaq damuy qalay bolady dep elendeude. AShQ pen Batys elderi týrli sanksiyalardy úiymdastyryp, Resey ekonomikasy men tútastyghyn búzugha úmytyluda. Dese de soghys әr uaqytta ólim men qasiretke alyp keletini sózsiz.

Osy túrghyda týrki әlemining yntymaqtastyghy ne bolmaq? Keshegi BÚÚ-nyng rezolusiyasyna sәikes Týrki memleketteri úiymyna (TMÚ) mýshe elderding arasynda Týrkiya qoldady, Qazaqstan men Qyrghyzstan qalys qaldy, Ázirbayjan, Týrikmenstan jәne Ózbekstan dauys bergen joq. Keybir saraptyshylar osy jaghdayda eng auyr Qazaqstangha bolady degen boljam jasap otyr. Sebebi biz EEO, Kedendik keneske jәne ODKB-gha mýshe bolyp, Reseyding sayasy kózqarasynyng yghyna tәueldi bolyp otyrmyz. «Qantar qyrghyny» kezinde V.V. Putinning ODKB әskerlerin jibergeni de Qazaqstan basshylaryn tipti ózine tәueldi etti. Osyghan qaramastan Qazaqstannyng memleket basshysy Q-J.K. Toqaev jaghdaydan ziyansyz shyghu maqsatynda soghysty toqtatugha baylanysty baryn salyp otyr. Dәl qazirgi kezde Qazaqstan EEO, Kedendik kenes pen ODKB-dan shygha almaydy, sebebi elimizding ekonomikasy Reseyge tolyqtay baghynyshty. Osyghan baylanysty Batystyng sanksiyalary bizge de salynuy әbden mýmkin. Nәtiyjede, dollardyng qymbattaluy saldarynan el ekonomikasyna ózindik qara izin qaldyrady. Mýmkin bolashaqta, sayasy jaghday qalypqa kelgen kezde Q-J.K. Toqaev atalghan úiymdardan shyghugha talpynys jasaytyn shyghar.

Ózbekstan men Týrikmenstan basshylary «sen tiymeseng men tiymeymin» degen ústanymyn ashyq jariyalady. Qyrghyzstannyng sayasy jaghdayyna baylanysty ol da Reseyding yqpalynda bolyp túr. Ázirbayjan óz kezeginde Resey Armeniyany taghy aidap salyp, Qarabaq mәselesin tuyndatuy yqtimal degen boljamdy jasyrmay otyr. Týrkiya bolsa 75 payyz Reseyding gazy men múnayyna tәueldi. Sol ýshin naqty pozisiyasyn ashyp jariyalamay otyr. Osy shyrmauyqtanyp ketken sayasi-ekonomikalyq jaghdayda TMÚ-na mýshe elder ózara yntymaqtastyghyn shamamen eki jylgha toqtauy mýmkin. Áriyne búl dúrys emes, kerisinshe qazirgi kezde TMÚ-na mýshe elder tyghyz baylanystar ornatyp, Týrkiyanyng Reseyding gazy men múnayyna tәueldilikten shygharu maqsatynda Baku-Jeyhan-Trabzon múnay qúbyryn jandandyrghany abzal. Ol bir jaghynan Ortalyq Aziyadaghy Týrki memleketterining ekonomikasyn jaqsarta týsedi de Reseyding ekonomikalyq torabynan shyghuyna jaghday jasaydy. Ekinshi jaghynan TMÚ-my ortaq integrasiyalyq sheshimderdi jýzege asyruda tabandylyq tanytulary qajet, onyng ishinde kýttirmeytin basty mәselelerding qatarynda әskery yntymaqtastyq pen naqty ekonomikalyq sheshimder jatyr.

Sebebi AQSh pen Batys elderi Reseyding ekonomikasyn taqyrgha otyrghyzamyn degen tústa, songhysy óz kezeginde Qytay men Ýndistan arasyndaghy baylanystaryn nyghaytyp, «Bir beldeu – bir jol» men «Jibek jolyn» shyghysqa qaray kýsheytui mýmkin. Ol kezde Qytay men Reseyge tәueldi jana naryq payda bolady desek qatelespeymiz. Qazaqstan, Ózbekstan jәne Týrikmenstan bolsa Reseyge tolyqtay tәueldi boluy yqtimal.

QazÚU-dyng Shyghystanu fakuliteti Týriksoy kafedrasynyng mengerushisi t.gh.k., professor m.a. Myrzahan Egamberdiyev

Abai.kz

 

48 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552