QR Últtyq qauipsizdik komiytetini,

QR Ishki ister ministrligining nazaryna!

Reseyding óktemshil de ozbyr sayasatyn jýzege asyru maqsatymen, beybit qana ómir sýrip jatqan Ukraina halqyna qarsy soghys ashyp, ýzdiksiz bombalap jatqanyn býkil әlem kórip otyr.

Azattyq sýigish ukraindar qazir basqynshylargha qarsy jan berip, jan alysqan kýresin jalghastyryp jatyr. Bylay qaraghanda Ukraina eli bizge qashyqtau sekildi kóringenimen, onyng basyna tughan kýn erteng bizge de tiii әbden yqtimal. Óitkeni bizding aramyzda da ýnemi sol Reseyge qarap býiregi búratyndardyng ózine qarap kýle sóilegenimen, ózderining aramza niyeti osynday almaghayyp zamanda shygha keletindigi әlmisaqtan belgili.

Osyndaylardyng biri ótkende Qostanaydan shyghyp, eldi bir dýrliktirip edi. Tatiyana Mihaylova degen ózin múghalimmin dep tanystyryp, búl ólke qashannan orystiki bolghanymen qazir qazaqtardyng qaptap ketkendigin, orys mektepterining jabylyp jatqandyghyn aityp, Reseyge qarap úlyghany bar.

Endi mine, Óskemende onyng bir niyettesi shyghypty. Áleumettik jelide keng taraghan búl postyda orystyng jap-jas qyzy bizding elde nasizmning etek alyp bara jatqandyghyn aityp, kóz jasyn tógip, anau-mynau emes, ózderining qamqorshysy sanaytyn Putinnen kómek súraydy. Yaghni, jau izdep, tiyiserge qara tappay jýrgen qalyng orys әskerin osynda kirgizip, «orystildilerdi qorghaugha keldik» degen syltaumen bizdi de bombanyng astyna alghandy qalaydy.

Jalpy, Resey telearnasyndaghy Soloviev pen Simonyan sekildi propogandisterding ótirigine әbden miy unalghan, sonysymen mýldem zombilanghan múnday miskinder ayaq astynan payda bola qoyghan joq. Olar ólgeli jatqan Jirinovskiy sekildilerding «Qazaqstannyng soltýstigi ejelden orystyng jeri» degen nasihatyna qúlay senip, ózderinng ómirlik ústanymyna ainaldyrghan. Onyng ýstine, kýni keshe ghana Reseydegi kommunisterding kósemi Zuganov ta әleumettik jelide osy sózdi qaytalaghan postysy taghy da shyghyp, otqa may qúya týsude. Al bizdegi kommunister she? Olar nege ýndemeydi? Álde, bizdegi kommunisterding oiy da solarmen birge shyghyp jatyr ma? Búl oinaralyq jayt.

Jalpy, Reseyding basqynshylyq soghysynan keyin Putinning búl arandatushylyghyn ashyq qoldaytyndar kóbeyip ketti. Múny eng aldymen ózimizding «danyshpan strateg», «ghúlama sayasatker», kezinde Preziydent janyndaghy strategiyalyq zertteu instutyn basqarghan Bolat Súltanov degen elimizding belgili portalynyng birine qúlashtay maqala jazyp, onyng ústanghan úly derjavalyq sayasatyna týsinistikpen qaraytyndyghyn ashyq aitty.

Sosyn «ergejeyli súltanovtar» dýre kóterildi. Áleumettik jelidegi orys últynyng jap-jas órkenderining auzyna kelgenin aityp, qazaq halqyna ashyqtan-ashyq jala jauyp, Putinnen әskery kómek súrap, elimizdi qangha bóktirudi kókseytinderding kóbeyip ketkendigine tang qaludyng reti joq. Aldymen Astana men Shymkentte, sosyn Oralda mashinalaryna Reseyding Ukrainagha qarsy basqynshylyq soghysyna qoldau kórsetu niyetimen, olardyng tehnikasyndaghy «Z» belgisin salyp alyp, kóshemizde oiqastap jýredi. Sosyn әleumettik jelige shyghyp alyp, Qazaqstangha qarsy soghys ashugha ýndeydi. Kelesi kezekte taghy neni oilap shygharady? Qoynyndaghy kezekti tasy qanday? Búghan myna elimizdegi júrttyng bәrin әldeqashan yghyr qylghan Qazaqstan halqy assambleyasy degen úiym ne deydi? Álde sol bayaghy qalyptasqan әdetimen, auzyn bughan ógizdey ýndemey qala ma?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz