Curette - Júmahan Kýderiyn

5. JÚMAHAN   KÝDERIYN

(Qara dәpterding iyesi)

 

Alash tarihynda aty atausyz qalyp kele jatqan túlghanyng biri - Júmahan Mausymbayúly Kýderiyn.

Curette - Júmahan Kýderiyn

5. JÚMAHAN   KÝDERIYN

(Qara dәpterding iyesi)

 

Alash tarihynda aty atausyz qalyp kele jatqan túlghanyng biri - Júmahan Mausymbayúly Kýderiyn.

Ómirbayandyq anyqtama: 1893 jyly sol kezdegi Jetisu guberniyasynyng Lepsi uezinde (qazirgi Ayakóz audanynyng ) tughan. 10 jasqa tolghanda Mausymbaydyng bar maly jútqa úshyrap, әkesi de, aghasy Jýnis te jalgha túrady. On jasar Júmahan әueli auyl moldasy Múqash Bakenovke, odan keyin auyl múghalimi IYshenghaly Jabaghytaevqa jaldana jýrip dәris alady. Sóitip, 1911 jyl «Mamaniya mediresesin» bitirip, 1912 agha synyp oqshylaryna sabaq beredi. 1913 jyly Qapal auylsharuashylyq mektebine týsip, ony 1917 jyly agrotehnik (polevod), vettehnik (skotovod) mamandyghy boyynsha tәmәmdaghan song Taldyqorghan men Lepside qyzmet etedi. Uaqytsha ókimetting Jetisudaghy komissary, «Alashordanyn» Jetisu bólimshesining tóraghasy M.Tynyshbaevting úsynysysmen 1918 jyldyng 15 sәuirinde Lepsi uezining jer jónindegi bólimining mengerushisi (komissary) bolyp taghayyndalady. Atqarghan isteri: 1916 jyly tughan jerinen bosyp ketkenderdi tarihy otanyna qaytaru (6 000 myng týtindi qaytaryp әkelgen) jәne denin qonystanushylar iyemdenip alghan ata júrtyn tarihy iyelerine qaytaru, egin eguge daghdylandyru, halyq aghartu isin jolgha qoy, halyq biyleri kenesin jýrgizu, qyzyl әskerge («Alashorlanyn» Jetisu jasaghynyng komissary -T.J.), Qazaq atkomynyng Lepsi uezindegi ókili mindetin atqardy. 1921 jyly jaylaghan oba auyruynyng betin qaytaru maqsatynda «Yssyqkól tamyrymen obany emdeu» atty jariyahaty jariyalandy.

1924 jyly Tashkenttegi Orta Aziya Memlekettik uniyversiytetining auylsharuashylyghy fakulitetine týsedi. Oqy jýrip: Qazaq-qyrghyz jetim balalar mektebining múghalimi, 1925 jyly Qazaq pedagogikalyq institutynda matematika pәnining oqytushysy, 1926 jyly Qazaq ólkesining Týrkistandaghy ókili, 1925-1927 jyldary Qazaq ghylymy zertteu ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri (Tóraghasy H.Dosmúhamedov), Rabfakyng týrli aghartu kurstarynyng dәriskeri, 1929 jyldan Qapylanbektegi auylsharuashylyghy tehnikumynyng jәne OAAU-ning oqytushysy  qyzmetterin atqardy. 1930 jyly «ghalym agronom» mamandyghyna ie boldy.

Osy aralyqta alash qayratkeri, әmbebap ghalym, agrotehniyk-zootehnik (1913-1917), ghalym-agronom (1925-1930) Júmahan Mausymbayúly Kýderin - biologiya (uly jylandar, ziyandy jәndikter men júqpaly aurular), botanika (tehnikalyq óndiristik ósimdikter - kendir talshyqtary, tút talshyqtary, kók saghyz ben tau saghyzy, dәndi daqyldar - tary, jýgeri, qaraqúmyq, soya, qúmyrshyq (júmyrshyq -?), dәrilik ósimdikter - kókpek, tatyran, itsiygek), uly ósimdikter men mayly ósimdikter, mal sharuashylyghy (biyazy jýn talshyqtary) salasy boyynsha ghylymy enbekter men zertteuler jariyalady. Osy saladaghy ghylymiy-zertteuleri oba indeti túsynda jәne toqyma kәsibinde tәjiriybeden ótip, paydalanylugha úsynylghan. Sonymen qatar salystyrmaly sózdik pen termindik sózdikterdi, әdeby oqulyqtardy, mektep oqulyghyn qúrastyrghan. Jaratylystanu salasyndaghy alghashqy oqulyqtar men terminderding avtorlarynyng biri.

Onyng negizgi ghylymy enbekteri mynaday:

Álippe (1919, mektepte qoljazba týrinde oqylghan),

Halyq әdebiyetining ýlgileri (1921-1930 jyldary aralyghynda qaytalanyp basylyp otyrghan),

Orta Aziyadaghy jylan túqymdarynyng týrleri, Qyzylorda, 1925,

Mayly ósimdikterding týrleri, 1926

1926

Itsiygek - uly ósimdik, 1926-1927, Qyzylorda.

Kókpek - jylqy ýshin uly ósimdik, 1926,

Tary, jýgeri taghy da basqa quanshylyqqa shydamdy ósimdikter, 1926, Qyzylorda.

Kendir - tehnikalyq daqyl, 1926, Qyzylorda,

Tatyran - jemdik daqyl jәne ony qyzylshamen budandastyrudyng nәtiyjesi, 1927, Qyzylorda.

On oqulyq (auyl sharuashylyghynyng 10 salasyna turaly balalargha arnalghan oqulyq, 1928),

Halyq әdebiyetining qúrastyrmasy (hrestomatiya). 5-jyldyq oqushylargha arnalghan (1929),

Qúmyrshyq (júmyrshyq - ?) - Batys Qazaqstandaghy azyqtiq ósimdik, 1929,

Qaratút - tabighy jibek talshyghyn beretin aghash (Almaty, gazette basylghan),

N.IY.Baranskiy. Ekonomikalyq jaghyrafiya, I bólim, audarma, (1927), II bólim, audarma (1929, qoljazba kýiinde qalghan),

Botanika (Ósimdik)  oqulyghy (Mәskeu, 1927),

Qazaqstannyng fizikalyq geografiyasy (1929, qoljazba kýiinde qalghan),

P.F.Lezgaf. Fizikalyq geografiya, audarma(1929, qoljazba kýiinde qalghan),

Ósimdikter tirshiligi, 1930,

Qoy jәne onyng jýni, Qazbaspa,1930

Kenep,1930, Qyzylorda.

1930,

Qazaqstan malsharuashylyghy, qoljazba kýiinde qalghan, 1930,

Tehnikalyq daqyldar ensiklopediyasy, qoljazba kýiinde qalghan, 1930,

Kendir, audarma, Mәskeu, 1931

Jambasbúrshaq (soya) - jan-jaqty azyqtyq dәndi daqyl, audarma, basylym kórmegen, 1932.

Júmahan Kýderinning ómiri men ghylymy enbekteri arnayy zertteudi qajet etedi.

 

1.

 

Osynday ónimdi ghylymy júmyspen ainalysqan Júmahan Kýderin Múhamedjan Tynyshbaevting isine baylanysty 1930 jyly 17-qyrkýiekte (Kýderin Júmaqan - 17/IH -30 j.) Tashkentte ústalyp, jauapqa tartyldy. Aldynghy tolqynnan keyingi alashtyng eng kórnekti de ýmitti tobynyng bir ókili retinde ústalghan. Óitkeni J.Kýderinge naqty aiyp taghylyp, qylmysy kórsetilmegen. Tek «alashordashylardyng kontrrevolusiyalyq úiymynyng kósemderi últshyl toptan tys»:

«Ózderining jolyn quatyn izbasarlardy dayyndaudyng asa manyzdy mәsele ekendigin eskere kelip, úiym mýsheleri oqushy jastardy ózderining qaramaghyna iliktiru ýshin belsendi týrde qimyldady jәne olardy últtyq ruhta tәrbiyeleuge úmtyldy.

g). Qazaqtyng memlekettik baspalarynda - Dosmúhamedov pen Ysqaqov Danial (Tashkentte), Dulatov (Qyzylorda da), Bókeyhanov pen Áuezov (Mәskeude) qyzmet istedi.

d). Oqulyqtardy - Baytúrsynov, Dulatov, Omarov Eldes, Dosmúhamedov H. jәne («Alashordanyn» kezindegi iydeologiyalyq baghyt-baghdar boyynsha) jazdy.

e). Audarma әdebiyetterimen - Bókeyhanov, Dulatov, Júmabaev, Baytasov (audarmalardyng maghynasyn búrmalap) kereksiz, kenes mektepteri men búqara halyqqa asa qajetti emes kitaptardy audarumen shúghyldandy», - degen jalpylama aiypty ústanghan siyaqty.

Yaghni, belsendi ghylymy qyzmeti qylmys retinde qarastyrylghan. Sondyqtan da bolar Júmahan Kýderinning týrmedegi kórsetindileri tipti eleusiz.

30-jyly 6 qyrkýiekte tergeushi M.Tynyshbaevqa:

"Siz Tashkenttegi astyrtyn úiymgha tartylghan Kýderin Júmaqannan, Áuezov Múhtardan, Qojamqúlov Nasyrdan, Kóshkimbaevtan basqa, taghy kimderding qatysqanyn bilesiz? Týrkistandaghy kóterilis turaly Kýderinnen hat alypsyz ghoy. Ospanov Álimhan sadyr men mataylardyn, Alakól audany túrghyndarynyng Qytaygha bosyp jatqanyn Sizge habarlapty ghoy"- dep jorta súraq qoyghan.

M.Tynyshbaev bopsagha týspes ýshin:

„Tashkentte astyrtyn úiymnyng júmys istegenin, oghan Kýderin Júmaqannyn, Áuezov Múhtardyn, Qojamqúlov Nasyrdyn, Kóshkimbaevtin, taghy basqa kimderding qatysqanyn bilmeymin. Kýderin Tashkentke 24-jyly ketti.  20-21 jyldary  studenttik úiym qúrylmasa kerek. Oghan úiym jayyn men aitqan shygharmyn. Óitkeni ol maghan ru jaghynan eng jaqyn adamnyng biri. Árbir mәsele jóninde menimen aqyldasyp otyratyn. Ortashalardyng úiymyn qúratyndyghy turaly maghan eshtene aitpady. Kýderinmen men ótken jyly Almatyda kezdestim. Shymkenttegi oqighalar jóninde qúlaghdar etkenimdi búrynghy kórsetindimde kórsetkemin. Tashkentte túrghan kezimde Qazaqstandaghy jaghdaylar turaly Kýderinge aitqan da shygharmyn. Qazaqtardy jazalau, әsirese, 1916 jylghy kóterilis asa qatygezdikpen jýrgizildi dep. Múny aitpau mýmkin emes.  Odan basqasy naqty esimde joq.  Almatydaghy kezdesken adamdarmen  aradaghy әngimemdi búrynghy jauabymda kórsetkenmin. Tileulindi tanymaymyn da, bilmeymin de. Ol turaly osy abaqtyda otyrghanda estidim»,- degen jauap  aighaq bola alady.

Al búr kórsetindini tergeushiler «Ayyptau qorytyndysynda:

«Qazaqstannyng ashtyqqa úshyraghan túrghyndaryna kómek kórsetu ýshin 1922 jyly qúrylghan „Ashtargha kómek kórsetu" komissiyasyn astyrtyn úiymgha jana mýsheler tartugha paydalandy, aiypqa tartylghan Áuezov Múhtar men A.Baytúrsynovtyng úsynysy boyynsha Qazaqstannyng týkpir-týkpirine ýndeu joldandy, Orynbor qalasynda túrghan ashtargha kómek kórsetu komissiyasynyng qúramyndaghy astyrtyn úiymnyng mýsheleri úiymgha adam tartumen ainalysty, mysaly, aiypker Dosmúhamedov Jahansha búrynghy Jetisu oblysyndaghy ashtargha kómek kórsetu komissiyasynyng ókili, Almaty qalasynyng túrghyny aiypker Sýleev Bilәldi úiymgha tartty, oghan úiymnyng baghdarlamasynyng bir danasyn tapsyrdy. Baghdarlamanyng bir danasy ashtargha kómek komissiyasynyng Jetisu oblysyndaghy Lepsi audanyndaghy ókili Kýderin Júmahannyng qolyna tiygen (№ 541784-is, 1t., 403 jәne 404-paraqtar, № 2370-is, 1 t., 177, 178 jәne 179-paraqtar),- dep týsirdi.

M.Tynyshbaev ózining «Alashorda» ýkimetining Shyghys bólimining teng tóraghasy kezinde Alash jasaghyn qarulandyru ýshin jasaqtalghan әskery toghanaqty - Jetisudaghy jәne qytaygha bosyp ketken ash qazaqtargha kómek ýshin jinalghan azyq-týlik, kiyim-keshek edi - dep ýilestire bayandaghan (múny aitpasqa bolmaytyn, óitkeni tergeushilerding qolynda naqty derekter bar edi) jauabyndaghy:

«1919 jyly qantarda Myrzahan Tólebaev, Júmaqan Kýderiyn, men ýsheumiz Ýsharaldaghy Annenkovqa kelip, tanystyq. Bir saghattay әngimelestik. Ol ózin qazaqtardyng jaqsy qabyldap jatqanyn aitty. Sol kezde qyzyldardyng kele jatqany turaly suyt habar keldi de, biz attanyp kettik», - degen sózi ghana nazar audarady.

Óitkeni, Júmahan Kýderinning ómirindegi bizge beymәlim tús ta osy 1918-1922 jyldardyng arasy. T.G.Kýderina - Nasonovanyng esteligi men qyzy L.J.Kýderinanyng maghlúmaty boyynsha, Júmahan Kýderin 1918-1920 jyldardyng aralyghynda qyzyl partizandardyng qúramynda  Cherkaski qorghanysyna qatysqan, BKP(b) qataryna ótken. Tipti, Qauipsizdik komiytetining anyqtamasynyng ózinde partiyanyng qatarynan eshqanday sebepsiz  (mehanicheskiy) shyghyp qalypty. Al L.Kýderina múny J.Kýderinning OGPU qyzmetkerleri tarapynan jasalghan qysym men zorlyqqa qarsylyq retinde partbiyletin ótkizgen - dep týsindiredi. «Alashorda» ýkimeti kenes jaghyna shyghyp, Ahmet Baytúrsynov Qazaq ólkelik revkomynyng mýsheligine ótkennen keyin, alashordashylardyng ekinshi tolqynynyng deni partiya qataryna kirip, «el qyzmetine» aralasqanyn eskersek, J.Kýderinning de bolishevikter partiyasynyng mýsheliginde boluy әbden týsinikti. Chekisterrding arandatuy men jauyzdyghyna kórsetilgen sayasy qarsylyq retinde saptan shyghuy da sendiredi. Alayda, «qyzyl partizandardyn», onyng ishinde M.Tynyshbaevtyng ýzdiksiz ashyna әshkereleumen bolghan «Jetisudyng qazaqtaryn qan qaqsatqan, maly men astyghyn tonaghan, onyng ózining auylynda (Cherkaski qorghanynda) әkesinen bastap estiyar balagha deyin qyryp salghan «aghayyndy baskeserler Mamontovtyn» partizandarynyng qúramynda boluy qisyngha kelmeydi. Búl - qyzyl partizandar men qyzyl әskerge qarsy soghysqan alashorda jasaghyna  qarsylyq, M.Tynyshbaevqa qarsylyq, onyng әkesining qazasyna qatysy bar - degen oy tudyrady. Al, shyndyq oghan mýldem qarama-qarsy. Ózgesin bylay qoyghanda, M.Tynyshbaevting jogharydaghy:

«1919 jyly qantarda Myrzahan Tólebaev, Júmaqan Kýderiyn, men ýsheumiz Ýsharaldaghy Annenkovqa kelip, tanystyq. Bir saghattay әngimelestik», - degen mәlimetin qalay týsinemiz.

«Alashordanyn» Shyghys bólimining teng tóraghasy, qyzyldarmen eki jylgha juyq ashyq maydanda soghysqan alash jasaghynyng sayasy jetekshisi Semeyden armiyagha qaru-jaraq, kiyim-keshek, at-arba, qarajat әkelip, aq gvardishylar men atamangha tapsyrghan, S.Amanjolov basqargha alash әskerining jay-kýiin Á.Bókeyhanovqa habarlap otyrghan M.Tynyshbaevpen birge J.Kýderin nege ataman Annenkovqa jolyghugha keledi? Demek, J.Kýderin Tynyshbay aqsaqaldy oqqa baylaghan «qyzyl partizandardyn» qúramynda bolmaghany.

Búdan keyin de osy mәseleler san qaytara tәptishtelip súralghan. M.Tynyshbaev ta: «Maghan tuystyq jaghynan eng jaqyn adam edi»,- degennen asyp eshqanday artyq maghlúmat bermegen. Osy orayda tabandy izdenushi, múrahattardyng shyn jany kýieri Bolat Nәsenovting jinaghyndaghy Oraz Jandosovtyng tergeuge bergen jauabynda Júmaqan Kýderin turaly:

«... Kýderin Annenkovtyng bandysynyng qúramynda qayrat kórsetken belsendi alashordashynyng biri. Qarakerey ruynyng kósemi, Tynyshbaevting ong qoly, ataman Annenkovtyng qúramyndaghy alashordashylardyng tóraghasy...»,- dep (B.Nәsenov, Tarihy qújattar men arhiv múrahattary, ÝII tom, 75-bet) maghlúmat beredi.

Búl kórsetindining tergeushi tarapynan qosylghan әshkereleushi sayasy sózderin eskermesek, negizgi derekteri ashynghan azamattyng jan qysylghandaghy jalghan sózine jatpaydy. Birinshi, «Kýderin Annenkovtyng bandysynyng qúramynda qayrat kórsetken belsendi alashordashynyng biri. Qarakerey ruynyng kósemi, Tynyshbaevting ong qoly, ataman Annenkovtyng qúramyndaghy alashordashylardyng tóraghasy», - degende naqty aqiqatty aityp otyr.

Óitkeni M.Tynyshbaevting ózi de J.Kýderin «tuystyq jaghynan maghan eng jaqyn adam» dep ashyq kórsetip otyr. Ekinshiden, T.Tynyshbaevpen birge Ýsharal qalasynda ataman Annenkovpen kezdeskeni de anyq. Ýshinshi, 1920 jyly O.Jandosov Sarqangha kelip, M.Tynyshbaev ekeui alash jasaghyn resmy týrde taratyp, olardy qyzyl әsker qataryna alyp, jasaqtalyp jatqan qazaqtyng túnghysh atty polkining qúramyna qosylu ýshin Áulie - Ata qalasyna óz qoldarymen attandyrghan. Oghan «Lepsi uezining jer jónindegi bólimining mengerushisi (komissar) J.Kýderiyn» de qatysqan. Tórtinshi, Jetisu - 1920-1922 jyly jýrgizilgen jer reformasynyng nәtiyjesinde qazaqtardan qonystanushylar tartyp alghan jer óz iyelerine tolyq qaytarylyp berilgen birden bir guberniya bolyp tabylady. Osy tústa M.Tynyshbaev pen O.Jandosovtyng tapsyrmasymen J.Kýderin jәne basqa da el azamattary qytaygha bosyp ketken 6 000 týtindi, yaghni, otyz myngha juyq adamdy otanyna qayyryp әkelip, ata júrtyna qonystandyrghany tarihy derekterde sanyna deyin kórsetilip jazylghan. O.Jandosovtyng alash jasaghyn beybit taratyp, sonyng negizinde atty qazaq әsker polkin qúrghanyn jasyryp, bir jyl uaqytty keyindetip kórsetip: «Men ony 1921 jyly jer reformasy túsynda últtyq iske tarttym», - dep otyrghanynda osynday astar bar. Al 1922-jylghy partiyalyq tazalau kezinde boy tasalaghan. O.Jandosovtyng jyldardy auystyryp:

«Annenkovtyng bandysy talqandalghannan keyin: «Qytaygha ótip ketsem be, joq, kenes ókimetinen keshirim ótineyin be?»,- dep ekioyly bolghan Kýderin auylda úzaq jasyrynyp jýrdi. Aqyry songhy sheshimge kelip, aragha kisi salyp, menimen baylanysty. Men ony 1921 jyly jer reformasy túsynda últtyq iske tarttym. 1922 jyly Kýderin Tashkentke ketti», - dep kórsetuinde de bir kiltipan bar.

Óitkeni, Júmahan Kýderinning Tashkentke 1924 jyly barghanyn Qazaq oqu aghartu institutyna matematika pәninen dәris beruge qabyldanghan búiryq rastaydy. Al búl eki ortada ol Rayymjan Marsekovpen birge syrt asyp, shette jasyrynyp ómir sýrgen dep joramaldaugha tolyq negiz bar. Onyng sebepterin otbasynyng keyingi taghdyry da dәiektey alady.

Tergeuding aiyptau qorytyndysyndaghy jalpygha ortaq:

«Qazaq burjuaziyalyq-últshyl inteliygensiyasy Aqpan tónkerisnen keyin últshyl «Alash» partiyasynyng qataryna kirip, «Alashorda» ýkimetining qúramynda, aqgvardiyashyl kazaktar men general Kolchakting kontrrevolusiyalyq armiyasymen birigip, kenes ókimetine qarsy ashyq kýreske shyqty, sodan keyin, kontrrevolusiyalyq armiya men («Alashorda») Ýkimeti talqandalghan songhy keshirimge jatqyzylghannan keyin de kontrrevolusiyalyq pighyldaghy toptar ózining kenes ókimetine qarsy әreketterin odan әri jalghastyrdy»,- degen tújyrymnan ghana J.Kýderinge qatysty aiyptyng mazmúny angharylady.

Demek, ashyq derek keltirilmese de, Júmahan Kýderindi - eng kóp sandy jәne ashyq maydanda jan alyp, jan berisken «Alashordanyn» Jetisudaghy qaruly әskerining sardar jauyngeri, ataqty qanqúily «qyzyl partizandardyn» qyzyl qyrghynyna tosqauyl qoyghan maydanger - deuge tolyq negiz bar. Onyng ómirindegi kóptegen júmbaqtyng biri de osy alash jasaghynyng sardary - nemese  «qyzyl armiyanyng komissary» boluyna tikeley baylanysty degen tújyrymgha kelemiz. Ony keyinnen qúralghan otbasy bile de bermeui mýmkin. Bilip te qajeti joq edi.

Sonymen qatar sanadaghy azamattyq soghystyng taty Júmahan Kýderinning de taghdyryna kesirin tiygigen. L.J.Kýderinanyng ata әuleti turaly tabandy izdestirulerining nәtiyjesinde J.Kýderinning «sebepsiz tútqyndaluyna» Halel Ghabbasov pen Jaqyp Aqbaevqa, Shәkәrim Qúdayberdiúlyna taghylghan «Auyl sharuashylyq maydanyndaghy qylmystar» turaly qorytyndydaghy:

«Tuysqandaryn kolektivizasiyagha, tәrgileuge qarsy kóteriliske shyghugha ýgittegen, qasaqana mal shyghynyna jol bergen, qaruly bandy úiymdastyryp, shet elge ótip ketuge shaqyrghan, kenes ókimetining alym-salyghyn tóleuden bas tartyp, onyng auyl sharuashylyghyn býldiruge kenes bergen», - degen aiyp jeleu bolghan.

Sóitip, taghdyr tauqymeti «atadan tughan altaugha», yaghni, Mausymbaydyng ózine, bәibishesi Aysadan tughan - Jýnis, Júmahan, Tóleubektin, toqaly Ayadan (Ay, Ayqyz -?) tughan - Hasen, Quandyq (Quash), Mariyamnyng talayyna búiyrdy. Tәrgileu men moyynserik nauqany olardyng túqymyn túzday qúrtty. Eginshilikpen ainalyspaytyn 6 týtinge tiyesili 3 sauyn siyr, 2 búzau, 4 tayynsha, 21 jylqy, 3 týie,101 qoyy tәrgilengen otbasyna taghy da, alghashynda - 40 pút, keyinnen - 200 pút astyq salyghyn salghan. Sóitip, jalpy qúny 385 som mólsherinde salyq tóleuden bas tartty degen aiyppen búrynnan kele jatqan «jer men jesir dauynyng qarsylas toptaghy qayratkerleri» auylnay Erghaliyevtin, belsendiler Nazarbek Qojahmetov pen Áshirbek Qaramúrzinning kórsetui boyynsha búrynghy bolys, bi, 1875 jyly tughan, 55 jastaghy Mausymbay Kýderin 1930 jyly 10 aqpan kýni «baylargha salynghan azyq-týlik salyghyn tóleuden bas tartqan» ziyankes bay retinde tútqyndalyp, OGPU-ding ýshtigining sheshimimen 3 nauryz kýni 58-baptyng 10 tarmaghy boyynsha 5 jylgha enbek týzetu lagerine jiberilip, jer audarylypty. Kýn kóris kózinen aiyrylghan otbasynyng shanyraghyn ortagha týsirgen auylnay Erghaliyev OGPU-ding respublikalyq sayasy basqarmasy tergeushilerining súratqan anyqtamasyna:

«Ayagóz audany Ayghyn auyldyq kenesi bergen búl anyqtama, azamat Júmahan Kýderinning osy auyldyq kenesting túrghyny, әleumettik tegi - bay otbasynan shyqqanyn rastaydy. Onyng әkesi - Mausymbay azyq-týlik salyghyn tólemegen ziyankes bay retinde - 30-jyly sottalyp, jer audaryldy. Aghasy Jýnis jәne tuystary - Aghybay men Búghybay bandylyq qozghalystyng belsendi mýsheleri esebinde Qytaygha qashyp ketti, qazir sol jaqta túrady»;

«... Mausymbaev Tóleubek 31-jyly tútqyndalyp, jer audarylghan. 31-jyly bandylyq top úiymdastyryp, Qytaygha qashyp ketti», - dep jauap bergen.

Tura osynday anyqtamalar Ahmet Baytúrsynovtyn, Mirjaqyp Dulatovtyn, Jaqyp Aqbaevtin,  Múhamedjan Tynyshbaevtin, Halel Ghabbasovtyng auyldyq kenesinen tergeuge týsip jatqan bolatyn. Áriyne, ondaghy adam attary basqa bolghanymen de mazmúndary birdey edi. Sonday auyldyq belsendilerding anyqtamalaryndaghy әshkereleushi «derekterdi jinaqtap otyrghan» tergeu basqarmasynyng súraqtary da sol baghytqa qúryldy. Búl anyqtamalar tergeuding qosymsha tomyna jinaqtalghan. Ayghyn auylyndaghy búl baqastyqtyng týp tamyryn J.Kýderinning qosaghy T.G.Kýderina-Nasonova:

«Auylda - basqanyng qalyndyghyn alyp qashyp әketu dәstýri bolghan. Tóleubek erjetken song ózining seriktesterimen birigip basqa bir rudyng jigitine aittyrylyp, qalynmaly bayaghyda tólenip qoyylghan Batym qyzdy alyp qashady. Sóitip, irgeles eki rudyng arasynda dúshpandyq bastalady. Kollektivtendiru nauqany bastalghanda qarsy ru kýsheyip, olardyng eldesteri audandyq mekemelerdegi jauapty qyzmetke ornalasyp, biylikti qolgha alady. Sóitip, kek qaytaru men qudalaudyng barlyq mýmkindigi iske qosylady»,- dep (T.G.Kýderina-Nasonova, L.J.Kýderina. Ótken ómir. Moskva. «Feniks» qory, 1994) týsindiredi.

IYә, múnday qazaqy kýres tәsilderi H.Ghabbasovtyng tergeu isine qatysty «Bәibishe - toqal tragediyasy» atty tarauda barynsha tolyq qamtylghan edi. Endi, mine, kәnigi jer men jesir dauynyng kәri tamyry sosializmning topyraghyna shógirlene kirip, janasha týrlenip, taptyq kýresting býrlegen tikendi býrine ainaldy. Áriyne, Júmahan Kýderin ózining әuletining basyndaghy jesir dauynsyz da jazagha tartylatyn edi. Alayda, otyz jetinshi jylgha deyin zertteumen ainalysyp, belgili bir dәrejede ghylymy jetistikke jetuge mýmkindik ashylar ma edi, kim bilsin. Áriyne, búl jaqsy tilektegi jay boljal ghana.

Osyghan oray qoyylghan súraqtargha berilgen M.Tynyshbaevtin:

«... Kýderin maghan 30-jyldyng aqpan aiynyng basynda Almatygha hat jazyp, Týrkistan audanyndaghy kóteriliske qazaqtardyn, orystardyn, kavkazdyqtardyng qatysqany turaly habarlapty. Men matay men sadyrlar tynysh (M.Tynyshbaevting óz auyly - T.J.) dedim, al Ospanov Álimhan Alakól men Ýrjar audanynyng túrghyndary Qytaygha auyp jatqanyn nemese auyp ketkenin aitty" (M.Tynyshbaev)»,- degen bir-eki sóilemnen túratyn jauabynyng osynday janama astarlyq manyzy bar dep esepteymiz.

Qalay degenmen de, auylnaylardyng belsendiligi men aghayynnyng bas arazdyghy Júmahan Kýderinning qyrkýiek aiynda tútqyndaluyna alyp kelgeni jәne tergeushilerge «dәleldi sebep» tauyp bergeni anyq. Tónip kele jatqan asharshylyqtyng zardabyn erte sezgen el arasynda shetke qaray bosugha bet alghany kenes ókimetine de, onyng ishinde Golshekinge de mәlim bolatyn. Múnyng astaryn týsingen M.Tynyshbaev ózining kelesi  kórsetindisinde:

«Aytayyn degenim, men 22-jyldan keyin eshqanday da úiymgha mýshe bolghan emespin. Búl naqty shyndyq. Tek kenes ókimeti men partiyanyng keybir sharalaryna narazylyghyn bildirgen búrynghy alashordashylardyng pikirles adamdarynyng toby ghana boldy. Syn pikirler aittyq. Mysaly, Halel Dosmúhamedov 28-jylghy baylardy tәrkileu nauqany turaly: «Búl dúrys, kenes ókimeti búl nauqandy oryndy jýrgizip otyr», - dedi. Sondyqtan da men eshqanday da úiymgha qatysqan da, sóilegen de emespin. Olargha qatysym da joq. Meni banditizmmen aiyptau tym úshqarylyq. Óitkeni men eshqashanda bandittikpen ainalysqan joqpyn. Al Ýlken Almaty okrugindegi mataylar men qarakereylerding qozghalysyna kelsek, búl әiteuir rulas eken dep jorta aitqandyq. Olardyng qozghalysy men shekara asyp ketuine mening qatysym joq. Múny qalay týsinesiz, ony óziniz biliniz», - dep ýzildi-kesildi bas tarta jauap beredi.

Jalpy, alash qayratkerlerine qarsy jýrgizilgen tergeu isindegi kórsetindiler men aighaqtardyng sayasy qabyrshaghyn arshyp tastasa, onda múndaghy aiyptaulardy, M.Tynyshbaev, H.Dosmúhamedov, Á.Ermekov jәne basqalar dәl tauyp qoldanghanynday, «pikirles damdardyng әr týrli sayasy sharagha qatysty bildirgen pikirleri» ghana. Al ony shiryqtyryp, órshitip, qastandyq әreket dәrejesine kóteru - jazalau sayasatyn jýzege asyrudyng amaly. Oghan «Ayyptau qorytyndysyndaghy» jogharydaghy M.Tynyshbaevting kórsetindisin:

«Biz, úiym mýsheleri, baylardyng jer audaryluyna jәne olardyng mal-mýlkining tәrkilenuine qarsy shara qoldanyp, olargha aldyn-ala eskertip otyrdyq, sóitip nauqannyng jýrgiziluine bóget jasadyq. Sonyng ishinde, mening ózim bireuler arqyly Túrysbekovterge, Tәnirbergenovterge jәne Esenqúlgha taghy basqalargha, sonymen qatar Lepsi uezindegi ózim shyqqan «nayman» ruynyng baylaryna habar berdim (Tynyshbaevting jauabynan, № 2370-is, 1 t., 125-paraq jәne H. Dosmúhamedovting jauabynan, 207-paraq)»,- degen mazmúnda «óndelip» jazylghany mysal bola alady.

1930 jyly 20-qarasha kýni» tergeushiler mynaday sharagha bardy:

«Almaty. PP OGPU-ding erekshe bólimining 1-bólimshesining bastyghy: Tergeu jýrgizu isi turaly UPK-ning 116 babyna sәikes №2370 is boyynsha qazaq últshyldarynyng kontrrevolusiyalyq úiymyn qúrghany ýshin UK-ting 58-7, 58-11, 59-3 baptary boyynsha aiyp taghylghan azamattar:

1. Tynyshbaev Múhamedjannyn, ... 18. Qojamqúlov Nashirdyn, 19. Kýderin Júmaqannyn, ... 30. Ótegenov Sadyqtyng ýstinen qozghalghan isti merziminde ayaqtaudyng mýmkin emestigine jәne kuәlardy shaqyryp, barlyq oqighany anyqtau  kerektigine baylanysty Qauly etemin:

№2370 is boyynsha jogharydaghy jauapqa tartylghandardy tergeu týrmesinde ústaudy 1932 jyldyng birinshi qantaryna deyin sozu turaly SSSR IKOM-na úsynys jasalsyn. Búl turaly tәrtip saqtau oryndaryndaghy tergeuding jýrgiziluin baqylaytyn prokurorgha habarlandy.

OO erekshe bólimining bastyghy - (Popov). «Kelisildi» - OO bastyghynyng orynbasary - (Volohov). «Bekitildi» - tergeu bólimining bastyghy - (Pirogov)».

1931 jyly 16 tamyzda taghy da:

«Men, OPPP OGPU-ding 3 bólimining KSSR-degi ókili Laptev astyrtyn úiym qúrghan qazaq últshyldarynyng ýstinen qozghalghan № 2370 is boyynsha QIK-ning 58-7, 58-11 jәne 59 baptarymen qamaugha alynghan Tynyshbaev Múqamedjannyn, .... Kýderin Júmaqannyn...  tergeu isi OPK-ting 616 babynda kórsetilgen  uaqyttan asyp ketkenin eskere otyryp, jogharydaghy úiymgha qatysy bar jana aiypkerlerding iske tartyluyna jәne soghan oray qalyptysqan jaghdaygha baylanysty tergeu júmysyn ayaqtap ýlgeru mýmkin emes bolghandyqtan da:

№2370 is boyynsha tergeuge tartylghan jogharydaghy aiypkerlerdi 1932 jyldyng qarasha aiyna deyin qamauda ústaugha Qauly etemin. Búl jóninde tergeu júmysyn baqylaytyn OGPU-ding aimaqtyq prokuroryna habarlandy.

3 bólimning ókili Laptev. «Kelisemin»: OPP OGPU-ding bastyghy - Hvorostyan.

«Bekitemin»: Kastev, Marinovskiy (Ýshtikting mýshelerining qoldary anyq tanylmady - T.J.)»,- dep Qauly qabyldaydy.

Dәleldenbey qalghan búl bopsa «Ayyptau qorytyndysynda»:

Almaty qalasynyng túrghyny aiypker Sýleev Bilәldi úiymgha tartty, oghan úiymnyng baghdarlamasynyng bir danasyn tapsyrdy. Baghdarlamanyng bir danasy ashtargha kómek komissiyasynyng Jetisu oblysyndaghy Lepsi audanyndaghy ókili Kýderin Júmahannyng qolyna tiygen (№ 541784-is, 1t., 403 jәne 404-paraqtar, № 2370-is, 1 t., 177, 178 jәne 179-paraqtar),- degen aiypqa úlasyp, aqyry auyr jazagha búiyrylghan.

1932 jyly 20-sәuir kýni ýshtikting ýkimi shyqty.

«Qazaqstandaghy birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng tótenshe ókilettigining janyndaghy ýshtikting mәjilisining № III/k mәjilis - hatynyng kóshirmesi 1932 jyl. 20-kókek.Tyndaldy: № 2370-is boyynsha : Tynyshbaev Múhamedjandy, Dosmúhamedov Haleldi, Dosmúhamedov Jahanshany qylmys kodeksining 58/10, 57/7, 58/11 jәne 58/3-statiyalary boyynsha; 2. Ýmbetbaev Aldabergendi, Murzin Múhtardy QK 58/7, 58/11-statiyalary boyynsha; 3. Múnaytbasov Ábdirahmandy QK 58/4, 58/11-statiyalary boyynsha; Kemengerov Qoshmúhamedti, Búralqiyev Mústafany QK 58/10, 11-statiyalary boyynsha; Kýderin Júmaqandy, Qojamqúlov Nashimdi QK 58/11-statiyalary boyynsha; Aqbaev Ábdýlhamitti QK 58/11 jәne 16-statiya boyynsha; Aqbaev Jaqypty QK 58/10, 59/3 - statiyalary boyynsha; Qadyrbaev Seytazymdy QK 58/7, 11-st. boyynsha; Omarov Áshimdi QK 58/10, 7, 11-st. boyynsha; Tileulin Júmaghalidy QK 58/2-st. boyynsha; Ermekov Álimhandy, Áuezov Múhtardy QK 58/7, 10, 11- st. boyynsha Omarov Uәlihandy, Sýleev Bilәldi 58/2-statiyasy boyynsha; Ysqaqov Danialdy QK 58/10, 11-statiyalary boyynsha jauapqa tartty.

ShEShIM: Tynyshbaev Múhamedjandy. 2. Dosmúhamedov Haleldi. 3. Dosmúhamedov Jahanshany. 4. Ýmbetbaev Aldabergendi. 5. Múrzin Múhtardy. 6 Múnaytpasov Ábdirahmandy. 7. Búralqiyev Mústafany. 8. Kemengerov Qoshmúhamedti. 9. Kýderin Júmaqandy. 10. Qojamqúlov Nashimdi. 11. Aqbaev Ábdýlhamitti. 12. Aqbaev Jaqypty. 13. Qydyrbaev Seydazymdy. 14. Omarov Áshimdi. 15. Tileulin Júmaghalidy - bes jyl merzimge konslagerige jiberuge, ony sonsha merzimge jer audarumen auystyrugha... sheshim qabyldady. 16. Ermekov Álimhan. 17. Áuezov Múhtar - ýsh jyl konslagerige qamalsyn, uaqyttary 8/H-30 j. bastap eseptelsin. Ermekov pen Áuezovting ýkimi shartty týrde eseptelsin. 18. Omarov Uәlihandy. 19. Sýleev Bilәldi. 20. Ysqaqov Danialdy qamaudan bosatsyn, tergeu kezindegi otyrghany eske alynsyn».

Sóitip, últshyldyghy da, alash jasaghyndaghy sardarlyghy da, astyrtyn úiymgha mýsheligi de dәleldenbegen, tek «Mәdeniyet maydanyndaghy» qylmysy retinde sanalghan ghylymy zertteuleri men oqytushylyq belsendiligi ýshin «últshyldar tobyna» qosylghan Júmahan Mausymbayúly Kýderin bes jylgha Voronejge jer audaryldy. Onda Halel Dosmúhamedov bastatqan Áshim Omarov, Ábilhamit Aqbaev, Mústafa Búralqiyev siyaqty «jer audarylghandarmen» qosa ashtyq, asqynghan ókpe auru, sonynan qalmaghan timiski - «shpek» ... jәne osy joldardy jazugha mýmkindik bergen, artyna namysty úrpaq qaldyrghan jar, toz-tozalasy shyqqan ata әuleti kýtip túrdy.

 

2.

Últtyq maqtanyshqa ainalugha tiyisti múnday túrlauly túlghanyng osyghan deyingi jәne búdan keyingi taghdyry tughan halqyna belgisiz de eleusiz bolyp keluinin, zertteushilerding samarqaulyq tanytuynyng sebebi nede? Izdeushisining joqtyghy ma? Solay da, solay emes te. Óitkeni múnda kenestik qysymnan tas-talqany shyqqan taghdyrlardyng talqysy men toghysuy jatyr. Áytpese,  әkesining sonynan aryzdanyp, tek әkesi ýshin ghana emes, múqym alash qayratkerlerining aqtaluyna kenes túsynda at salysqan az úrpaqtyng biri Júmahan Kýderinning qyzy - Larisa Júmahanqyzy Kýderina. Toqsanynshy jyldardyng basynda Jazushylar odaghyna derek te izdep kelip edi. Qanday kiltipan sebep etkenin bilmeymin, jolay qaqpaylaushylar tabylyp, bizben әngimelestirmep edi. Bәlkim, sol joly Larisa Kýderiqyzymen til alysudyng reti kelgende, J.M.Kýderinning esimi, basqasyn bylay qoyghanda, alash turaly ensiklopediyalardyng ishinen oryn aluy, ózining qarjysyna az taralymmen shygharghan ghalymnyng ghylymiy-zertteuleri memleket tarapynan resmy basylym kórip qaluy mýmkindigi tuar ma edi, qaydam. Óitkeni alash qayratkerlerining tergeu isindegi derekter J.M.Kýderinning ómiri turaly tolyq pikir sabaqtaugha mýmkindik bermep edi. Sol L.J.Kýderinanyng seksenishi jyldyng ekinshi jartysynda, yaghni, 1987 jyly KPSS Ortalyq Komiytetiine joldaghan súrau hatyna sol kezdegi Qazaqstan Qauipsizdik komiytetining tóraghasynyng orynbasary, polkovnik A.Tileuliyevting ózi:

«Sizding súrauynyzgha oray oray: Júmahan Mausymbayúly Kýderiyn, 1893 jyly Semey oblysynyn  Ayagóz audanynda tughan, ol 1918-1920 jyldar aralyghynda BKP(b) mýsheliginen sebepsiz  (mehanicheskiy) shyghyp qalghan»,- degen maghlúmatpen shektelip, J.Kýderin turaly mәlimetting saqtalmaghany turaly habarlaghan.

Al Marksizm-leninizm institutynyng Qazaq filialynyng diyrektory B.Tólepbaev «KPSS Ortalyq Komiytetine joldaghan L.J.Kýderinanyng hatynda aitylatyn adamdar turaly» jauabynda:

«Almaty. 23 jeltoqsan,1987 jyl. Qúpiya.

Sizding 1987 jylghy 17 qarasha kýngi №426188/03 súrauynyzgha oray mynany habarlaymyn:

L.J.Kýderinanyng KPSS OK jazghan hatynda: 30-jyldary qazaq ziyalylarynyng kóptegen ókilderi negizsiz repressiyagha úshyraghany, olardyng birazy keyinnen aqtalghany, alayda olargha degen teris kózqarastyng әli de ózgermey otyrghany, sóitip, olardyng әdeby jәne ghylymy múralary әdiletsizdikpen úmytylyp bara jatqany - aitylghan.

Osyghan oray institut tarapynan: búl aryzda kórsetilgen adamdardyng birazynyng múralaryna degen teris kózqaras, olardyng ótkendegi sayasy әreketterimen, «Alashordanyn» kontrrevolusiyalyq úiymymen tyghyz baylanysta jәne burjuaziyalyq-últshyldyqtyng tuústarlary bolghandyghyna tikeley baylanysty saqtalyp otyr. Búl kózqaras dúrys pa, joq pa, oghan bir jaqty jauap beru mýmkin emes, óitkeni, L.J.Kýderinanyng atap otyrghan adamdarynyng (Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, Á.Ermekov, M.Júmabaev, H. jәne J.Dosmúhamedovter, M.Dulatov, M.Tynyshbaev - T.J.) ómirlik is-әreketteri ghylymy túrghydan terendetile zerttelgen joq. Olardyng әdeby jәne ghylymy enbekteri jóninde layyqty bagha da berilmegen. Al GPU-NKVD mekemesinde olardyng kenes ókimetine qarsy kontrrevolusiyalyq әreketterin әshkereleytin qújattar ghana saqtalghan. Biz olardyng keybireulerining әdeby jәne ghylymy enbekterining ýlken manyzy bar ekenin joqqa shygharmaymyz. Alayda, múny, Jazushylar odaghy men Qazaqstan Ghylym Akademiyasynyng arnayy mamandarynan qúrylghan komissiyanyng qorytyndysy ghana anyqtay alady. Sonymen qatar biz, atalghan adamdardyng әdeby jәne ghylymy enbekterining manyzy olardyng iydeologiyalyq kózqarastaryn aqtaugha negiz bola almaytynyn da eskertemiz. Búl mәseleni salmaqtay otyryp, nauqangha ainaldyrmay, jeke-jeke sheshu kerek. Osy maqsatqa oray Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiyteti ne Respublika Ýkimeti tarapynan arnayy mamandandyrylghan arnayy komissiya qúrylghany jón bolar edi.

Al, L.J.Kýderinanyng hatynda kórsetilgen adamdar turaly Institut mynany habarlaydy: (búdan keyin jogharyda aty atalghan adamdardyng tergeu isteri turaly maghlúmattar berilgen - T.J.)...

J.Kýderin men B.Sýleev turaly institutta derek saqtalmaghan. Institut diyrektory, SSSR GhA-nyng mýshe-korrespondenti B.Tólepbaev», - dep jazylghan.

Bizding sol «bagha berushilerdin» qatarynan tabylghanymyz da tura osy kýnderge sәikes keletin.

Shyndyghynda da, Júmahan Kýderin turaly tergeu isindegi mәlimetter de tym mardymsyz. Degenmen de, úzaq jyldar boyy múraghattardan tirnektep derek izdestiruding nәtiyjesizdigine moyynsyna bastaghan tústa, myna qamsyzdyqty qaranyz, kitaphanany irikteu barysynda, tosynnan  aimaqaralyq «Feniks» qorynyng demeuimen 1994 jyly Mәskeude jaryq kórgen Júmahan Kýderinning qosaghy Tatiyana Georgiyevna Kýderina-Nasonova men qyzy Larisa Júmahanqyzy Kýderinanyng «Ótken ómir» (Nedalekoe proshloe) atty estelik jinaghynyng qolymyzgha ilikkeni. Mәtqapylyq degen osy. Soghan jarysa jazushy Tabyl Qúliyastyng «Aybyndy aghartushy edi...» atty L.J.Kýderinamen súhbat, maqalasy (Astana aqshamy, 2010, 9 qazan) jariyalandy. Búl basylym bizding de tirnektegen derekterimizdi keneyte taldaugha, әsirese, J.Kýderinning Voronejdegi baqylauda ótken ómiri men 1937 jyly 21 mamyr kýni tútqyngha alynghangha deyingi ómiri turaly keneyte әri jinaqtay pikir qozghaugha úiytqy boldy.

Ashyq ta shynayy әri eshqanday jasqanusyz, «kenes ókimeti әielderding azapty enbegi arqyly kýn kórip, әielderding ruhany azabynan sosializmning rahatyna batyp otyr» degen tura pikirge qúrylghan, ómirding uly tamyrynan qaysarlyqpen tistep, kýieuining tabasyn arqalap, balasyn aman saqtau ýshin tirshilikpen kektene kýresken әdeby qabileti bar әielding qaysar qalamy qaghazgha týsirgen ashynysty jazba. Key tústaryndaghy birbetkey pikirlerdi Larisa Júmahanqyzynyng týsiniktemesi arqyly júmsartylghan, key tústarda bir sәttegi jeke әserge qúrylghan ýstiriktelmey aitylghan sózderge týsinistikpen qaraugha osynau tik minezdi әielding keshken azaby negiz qalaydy.

Sonymen, T.G.Kýderina-Nasonovanyng esteligindegi mәlimet boyynsha Júmahan Kýderin 1932 jyldyng 26 mamyrynan bastap 1934 jyldyng 28 nauryzyna deyin Kurski oblysynyng Ligov audanaralyq auylsharuashylyq basqarmasyna agronom bop qyzmet etedi. Onda da ózine tәn ghylymy negizde enbektenip, iygi nәtiyjege jetip, syilyqqa kostum alady.  Alayda 1934 jyldyng egistik túqymyn eguding jospary jasalghanda әlgi jospargha qarsy bolyp, dәndi sebu tәsilin ózgertudi ótinedi. Diyrektor degenin isteydi, J.Kýderin ózining pikirin mәjilishatqa týsirip, onyng kóshirmesin alady. Kóktemgi egis ónbey qalghanda «ziyankestik jasady» degen jeleumen J.Kýderinning ýstinen is qozghaydy. Sonda әlgi mәjilishattyng kóshirmesin kórsetip, ózin ózi arashalap qalady. Biraq qyzmetten bosatylady, esh jer júmysqa almaydy, tipti, selonyng jeke malyn baghugha da rúqsat bermeydi. Ashtyqtan isinip, kókjótelden qan qúsa bastaydy, qysyltayang shaqta M.IY.Kalininge hat jazady. Kalininning óz qolymen onyng bes jyldyq merzimi tórt jylgha qysqartylady, úzamay Voronej qalalyq tútynushylar odaghyna agha agronom bolyp qabyldanady. Sol tústa qatty qinalyp jýrgen Tatiyana Grigorievnanmen tanysyp, onyng tauqymetin jenildetuge septesedi, múnyng sony jarastyqqa úlasyp, otbasyn qúraydy. Birinshi әieli Biybisara Janbazarovamen ajyrasqanymen de, sottyng sheshimi bolmaghandyqtan jәne jeke bas qúqyghy shekteuli ekendigine baylanysty, nekege otyrugha rúqsat etilmegen. Aydauda jýrip te ghylymy zertteulerinen qol ýzbegen. Osy tústa etekbasty, túrmystyq kórinis bolghanymen de, Júmahannyng qamalghangha deyingi ómiri turaly esteligin keltire ketudi jón kórdik. Óitkeni múnda jeke adamnyng kәdimgi tirshiliktegi qam-qareketi bar:

T.G.Kýderina-Nasonova: «Biz keyde keshki asty ýide iship jýrdik. Keshke qaray men is tigetinmin, ne toqitynmyn. Sol kezde biz bir-birimizge ózimizding ómirimiz turaly aityp beretinbiz. Sonda Júmahan óz ómirin bylay әngimelep berdi:

- Qyzyq, adam ózining qorshaghan ortasyna qalay tez beyimdeledi desenshi. Men ony óz basymnan keshtim, yaghni, óz et-terimmen sezindim. Men kәdimgidey jeke menshik iyesi boldym. Birinshi әielim Sara menen ketkende ózine kerekting barlyghyn, sabaqty iynege deyin qaldyrmay alyp ketti. Men onyng qolyn qaqpadym, kózi toysyn dedim әri búl kórinisting tez ayaqtalghanyn qaladym. Tek mening jeke kiyimderime qol saludan seskendi. Maghan qalghany: týlkinin, qara týrkinin, búlghynnyn, qasqyrdyng terisinen tigilgen bes ton, salmaghy jeti funt keletin altyn kise. Onyng esesine shәy ishetin ydystan týk qalmady. Sondyqtan bir nәrse alu kerek boldy. Men ústalghan zattardy satatyn dýkenge bardym da, birden kózime týsken kýmis samauyrgha qosymsha kýmistelgen, altyn jalatylghan tarelkalar men keselerdi, sýt qútysyn, vaza men tostaghangha arnalghan torlamalardy satyp aldym. Sonday keremet boldy, bir ret satyp alasyng da ómir boyy ústaysyn. Olardyng barlyghy synbaytyn jәne bakteriyalar júqpaytyn. Sodan bastap ústalghan zattardyng dýkenine jii soghyp túratyn boldym. Asa sapaly bes kilem, kýmistelgen qazaq tósek, múrajaygha ghana layyqty teriden tigilgen shie týsti, qara qonyr, qyzghylt qamqa halat satyp aldym. Sonyng ishinde ózime qatty únaghany on eki qyrly perlamutty qaqpaghy, eki qymbat ta jayly qaptalghan kreslosy bar jurnal stoly boldy. Barqyt qalatty, safiyan mәsini kiyip, esh qapersiz júmys istep otyratynmyn.

Tashkentting Alay bazaryna kire berisindegi Kaliny kóshesindegi №1 ýide ýlken әinekti sholany bar eki bólmeli kooperativke tiyesili pәterim boldy. Bir bólmede - kitaphana, qabyrghagha tizilgen sóreler toly talghammen jinaqtalghan kitaptar. Sholannyng búryshynda songhy tehnikalyq jaraqtarmen jabdyqtalghan fotolaboratoriya, su jana «Leyka» fotoapparaty. Sholannyng qalghan bos jerine jylandargha arnalghan terrarium jasaldy. Kóptegen tanystarym jylandardan qorqyp maghan keluden seskenetin. Men bas almay júmys istedim, ýy jaghdayy soghan mýmkindik berdi. Tәulikting jiyrma tórt saghaty maghan jetpeytin, úiyqtaugha uaqyt bolmaytyn. Alayda mening kónilim toq edi, ónimdi júmys istedim, kýn sayyn jana oilar, tyng josparlar kelip, basyma simaytyn.

Kenet bәri de typ-tipyl boldy... Meni tútqyngha aldy.

Men týrmede jeke kamerada otyrdym. Injildegi «azapshyl Iov» siyaqty kýy keshtim. Qúday oghan jaq bolghandyqtan da ol ózine qajetti nәrselerden birte-birte aiyryldy ghoy. Al mening basyma bar pәle birden ýiilip tógildi de, mysymdy basyp jiberdi. Men ol kezde esimnen adasqan da shygharmyn. Mine, sol kezde barlyq aqylym, tanymym, týisigim bas kóterdi. Alghashqy kýnderi nan da, su da tatpagham. Sodan keyin esim eptep kire bastady, mening eshqanday kinәm joq emes pe - degen oy keldi. Ólu degen sóz, demek, eshtenening basyn ashpay ketu emes pe. Qalayda aqtalyp shyghu kerek. Qanday tauqymet tartsam da tiri qalu kerek, qalay da ómir sýruim kerek dep sheshtim. Tamaq ishe bastadym, gimnastikamen ainalystym. Ózimdi ózim barynsha kóp úiyqtaugha mәjbýr ettim.

Ózing ýirengen әdetten aiyrylu - ýlken qasiret.  Biraq ta dýniye-mýlik adamnyng pighylyn búzady, alandatady. Onyng әr qaysysyn tazalap, qadaghalap otyruyng kerek. Onyng esesine, qazir eshtenem de joq, eshtene de alandatpaydy, kónilindi bólmeydi. Mine, qannen qapersiz erkin ómir sýretin qús pen jylan siyaqtysyn.

Dep kele jatty da ol kenetten ýnsiz qalyp, maghan úzaq qarap túryp:

- Tatiyana, sen salpanqúlaq - shpichka emessing be?, - dedi ... - Biz sonday tez jarasyp kettik, senimen túru maghan sonday rahat. Mening oiymsha, eger sen salpanqúlaq bolmasan, onda qúdaydyng jibergen perishtesi boldyng ghoy, - degeni», - dep (sonda, 111-112better) eske alady.

Búl - jay ghana dýniyeqorlyq týisikti synau emes, onda «emin-erkin ómir sýretin qústar men jylandardyng bostandyghyn» ansaghan kónil auany, ghylymy júmysqa degen qúshtarlyghy, alystaghy auylgha degen saghynysh bar. Sony sýigen jaryna astarlap jetkizip otyr.

«Býkilodaqtyq starostanyn» dәrgeyine sәikes J.Kýderin 1934 jyly jaz aiynda kesimdi merziminen bir jyl búryn baqylaudan bosatylady. Alghash estigende bar dauysyn shyghara kózining jasyn aghyzyp otyryp qazaqsha әn aitypty. Dauysyn endi erkin shygharugha bolatynyna sengisi kelgen siyaqty. Voronejden ony Áshim Omarov, Ábilhamit Aqbaev, Mústafa Búralqiyev jәne sol kezde Hrenov (Orlov) asyltúqymdy jylqy zavodynda diyrektordyng orynbasry bolyp isteytin, búrynghy auyl sharuashylyq ministri, Voronejge issaparmen kelgen Kәrim Toqtybaev elge shygharyp salypty. Almatygha kelgen song Halel Dosmúhamedovting úly Ádilhannyng ýiinde túrady. «Ovsevodtrestke» bas agronom bolyp ornalasady. Oraz Jandosov ony keyinnen Malsharuashylyghy ghylymiy-zertteu institutyna agha ghylymy qyzmetker bolyp auysuyna kyqpal etedi. Múrahattanushy B.Nәsenovting jariyalanymgha úsynghan Oraz Jandosovtyng tergeu isi kezindegi jauabynda búl turaly:

«Men 1935 jyly úiymnyng mýshesi, Qojanovpen tikeley baylanysty búrynghy alashordashy Júmaqan Kýderinmen qarym-qatynasymdy qayta jalghastyryp, ony júmysqa aldym...  1922 jyly Kýderin Tashkentke ketti, keyinnen kontrrevolusiyalyq әreketi ýshin sottaldy, jazasyn ótegen son, 1935 jyly maghan keldi»,- degen maghlúmat bar.

Ghylymiy-zertteu institutynda J.Kýderin «Qastek audanyndaghy jayylymnyng azyqtyq mýmkindigin anyqtau» degen taqyryptaghy ghylymy júmysqa belsene kirisedi. Firdausi, Sarym (Syrym) atty úldary dýniyege keledi.

Sol tústa taghdyr tauqymetin tartqan bauyrlaryn jiyady. Baspanasyzdargha qosylyp ketken inisi Hasendi, qaryndasy Quandyqty Almatygha alyp keledi. Ákesi Mausymbay, aghasy Jýnis, inisi Tóleubek qytaygha ótip ketken eken. Júmahannyng elge oralghanyn estigen inisi Tóleubek 1935 jyly bir kezde alyp qashyp ketken әieli Batym ekeui bergi betke óterde shekarada ústalyp, týrmege qamalyp, soqqy men qysymnyng kesirinen jýre almaytynday dәrejede (tabanyn tilgen ne ayaghyn syndyrghan bolsa kerek) mýgedek bolyp, qazaq avtonomiyasynyng 15 jyldyq merekesine oray bosanyp shyghady. Biraq mahabbattyng tabasyna úshyraydy, ol týrmede jatqanda Batym basqa bireuge túrmysqa shyghyp ketedi de Tóleubek Júmahannyng qolynda qalady.

Mine, bastapqyda osy Tóleubekting Batymdy alyp qashuynan bastalghan qazaqy tartys, aqyr sonynda, sol Tóleubekting shetten qashyp keluine baylanysty jesir dauynyng otyn órshitken jarynan da, izdep kelgen aghasynan da, óz ómirinen de aiyrylghan qazaqy tragediyamen ayaqtalady. Taghdyr tәlkegine úshyraghan Tóleubekti ajalyna asyqtyrghan qanday týitkil?

L.J.Kýderina: «1988 jyly, alpysynshy-jetpisinshi jyldary Qytaydan qaytyp oralghan ózimning tuystarymmen, agha-әpkelerimmen sóilestim. Tóleubekting Qytaydan SSSR-gha qaytyp oralauynyng sebebin olar: Tólubek - múghalim bolatyn, al biz onda óz qojalyghymyzdyng malyn baghumen shúghyldandyq, búl oghan únamady. Túrmysy kedey edi. Eshkimmen aralaspaytyn. Sonymen qatar, odaqta onyng әkesi men aghasy qalghan bolatyn, ol bizding bәrimizding janymyzgha batatyn. Ol odaqtan ketkende әkesi Mausymbay tútqynda qalghan, onyng taghdyry turaly biz eshtene bilmedik... Úly әkesining taghdyryn bilgisi keldi (Serikqan Kýderiyn, Kamal Túrdybaeva) - dep týsindirdi», - dep jazghan (sonda).

Búl - taghdyry tәlkekke úshyraghandardyng mәngilik ansary. Ol ansardyng ótemi -  jaza ghana bolatyn. Ol 1937 jyly 13 qantar kýni qayta qamalyp, 36 jasynda, sol jyly 11 qyrkýiek kýni atylyp ketedi. Osy oqighadan maghlúmdar Jer óndeu sharushylyghynyng (auyl sharuashylyghynyn) ministri Nyghymet Syrghabekovting núsqauymen J.Kýderin qyzmetten shygharylady (N.Syrghabeovting ózi de «halyq jauy» retinde ústalyp, 1938 jyly 25 aqpanda, J.Kýderinnen on kýn búryn atylyp ketti). Úzaq sarylyp jýrip respublika dәrgeyindegi esh mekeme qyzmetke almaghandyqtan da, Odaqtyq himiya ónerkәsibi ministrligine qarasty kóksaghyz ben tausaghyzdy óndirumen ainalysatyn «KauchukORNS» tresine agronom-núsqaushy bolyp ornalasady.

Tura osy kýnderi, yaghni, 1937 jyldyng qys ailarynyng sonynda Almatygha kelgen Maghjan Júmabaev Júmahannyng ýiinde qonaqta bolyp, ol audaryp jatqa professor Frolovtyng «Mening januarlarmen tanysuym» atty kitabining audarmasymen, әigili «Qara dәpterdegi» «Jylandar men din turaly» jazbasymen tanysyp shyghyp, ózara úzaq pikirlesedi. Osynday eki birdey «halyq jauynyn» J.Kýderinning otbasynyng meymany boluy, әriyne, tynshylardyng nazarynan tys qalmaydy.  Egis dalasynda jýrgen Júmahan 21 mamyr kýni ýige qaytpay qalady. Týnde esik qaghylyp, Júmahanmen birge tergeushiler qosa kiredi.

T.G.Kýderina-Nasonova: «Tintu bastaldy. Júmahandy bәrimizden onasha bólmening búryshyna otyrghyzyp qoydy. Ózin qalay tútqyndaghany turaly aitugha rúqsat berdi. Sóitse, Júmahan aldyn ala keliskenindey, shekara audanyna rúqsat qaghaz alu ýshin tanertengi saghat 11-de NKVD-nyng kensesine keledi. Oghan saghat on ekide bastyq kelgen song keludi ótinedi. Ol komendaturada ilingen qabyrgha saghatyna qarama-qarsy túrghan oryndyqqa otyryp kitabin alyp oqidy. Saghat 12-de NKVD kiyimindegi ýsh jigit kelip ony tútqyndau turaly orderdi kórsetip, ózderining sonynan erudi ótinedi.

Tintudi sonday tiyanaqty jýrgizdi. Barlyq zattardy aqtaryp, qaghyp, silkidi. Kitaptar men qoljazbalardyng әr beti ashylyp qaraldy. Sonymen tang atty. Olar asygha bastady. Tintudin  hattamasyn jasady. Kir salugha arnalghan sebetti bosatudy ótindi. Oghan iriktep alynghan qoljazbalardy, kitaptardy, suretterdi salyp aldy da ketip qaldy. Men olardyng sonynan aulagha shyqtym. Mashina Michurin kóshesimen bir oram joghary kóterildi de, Kirov kóshesine qaray búrylyp, búrysh ainalyp ketti», - dep eske alypty.

Qaytyp taghdyr olargha kórisudi jazbady. Áriyne, jogharydaghy oqighalardyng toghysuy, әri, shekaralyq aimaqqa issapargha shyghuy, qauipsizdik mekemelerin «qatty alandatady» jәne tútqyndaugha ontayly syltaudy paydalanyp qalady. L.J.Kýderinagha әkesining tergeu isi turaly berilgen anyqtamanyng kóshirmesin úsynumen shektelemiz.

«Is № ... Kýderin Júmahan, RSFSR QK-ning 58 babynyng 7, 8 jәne 11tarmaqtary boyynsha jauapqa tartylghan. Is 37-jyldyng 23 mamyr kýni bastalghan. Oblystyq prokuror Qúramshinning 22/Ý-37 kýni pәrmeni boyynsha tútqyndaldy. 22/Ý-1937 kýni tútqyndaugha anyqtama bergen - Shabanbekov.

Kýderin Júmahandy tútqyndau turaly №51 anyqtama.

Kýderin Júmahan Mausymbayúly, 1893 j.t., Almaty oblysy Ayagóz audanynyng tumasy, tәrgigige týsken jәne jer audarylghan baydyng balasy, partiyada joq, 1918-19 jyldary Annenkovtyng aq banditterining jasaghyna belsendi týrde qatysqan, «Alash» partiyasynyng belsendi mýshesi, kontrrevolusiyalyq últshyl әreketi ýshin 1929 jyly Tashkent qalasynda tútqyngha alynyp, 5 jylgha Qazaqstannan tys jerge jer audarylghan. Onyng tughan aghasy, bandittik qozghalystyng belsendi mýshesi Jýnis Mausymbaev - Batys Qytayda (Shәueshek qalasynda) emigrasiyada jýr, al ekinshi inisi Mausymbaev Tóleubek 1934 jyldyng sonynda Batys Qytaydan jasyryn týrde SSSR-ding shekarasyn búzyp ótti, ol qazir tútqynda. (Júmahan Kýderiyn) 1934 jyly jer audarylu merzimi bitken song Almatygha qaytyp oraldy, 1936 jyly biraz uaqyt Malsharuashylyghy ghylymy zertteu institutynda agronom bolyp istedi, ol aradan quyp shygharylghan son, qazir «Kachukonostyn» qaztresinde agronom bolyp isteydi, Stepnaya kóshesining №64 ýiinde túrady.

UNKVD (IIHKB) Almaty oblystyq UGB (memlekettik qauipsizdik basqarmasyndaghy) mәlimetter boyynsha: Kýderin belsendi týrde kontrrevolusiyalyq әreketter jýrgizgen kontrrevolusiyalyq últshyl úiymnyng belsendi mýshesi bolyp tabylady. Osy maqsatqa jetu barysynda kontrevolusiyalyq últshyl elementterdi ózining ainalasyna toptastyrdy.

Sol ortada Kýderiyn:

«Men kenes ókimetine qarsy әreket jasaghan Qazaqstandaghy jәne Tashkenttegi astyrtyn úiymnyng jetekshisi boldym, biraq bizdi talqandady, búl óte qyzyqty júmys edi, biraq ómirine ýnemi qauip tónip túratyn. Kim búghan basyn tikse, sol adam ólimnen de qoryqpaydy», - dep aityp jýrgen;

«Gazetterde troskiyshil-zinovievshil oppozisionerler turaly eski saryndy qaytadan janghyrtyp jaza bastady, olardyng qataryna bizdi de qospaq, alayda bizding úiymnyng júmysy zinovievshilerding baghytyna úqsamaydy, óitkeni Qazaqstanda naqty zang joq»;

«Troskiyshiler men zinovievshiler 1935 jyly әshkerelengen bolatyn, al endi olardy taghy da qayyra sotqa tarpaq. Múnday zang tarihta bolghan emes», - dep aityp jýrgen.

... Oblystyng birqatar audandarynda jergilikti kontrrevolusiyalyq úyalar úiymdastyryp, olargha baghyt berip otyrdy.

Sondyqtan da RSFSR QK 58 babynyng 10 jәne 11 tarmaqtary boyynsha jauapqa tartyldy.

J.Kýderindi tútqyndaugha rúqsat beruinizdi ótinemin -

UGB IÝ bólimining bastyghy,  leytenant - (Jivguli)

Oryndaushy, serjant - (B.G.Yakupov)

A-5».

Demek, J.Kýderin qabyldauda kýtip otyrghanda Shabanbekov, leytenant Jivguli, serjant Yakupov osy orderdi dayyndap jatqan bolyp shyqty. Súraq, jauaptyng búdan keyingi baghdary osy baghytta jýrgizilgen. Oghan O.Jandosovtyng tergeu isine tartylghan Almaty oblysynyng audandary men kolhoz tóraghalarynyng kórsetindilerine qarap, ol tergeuding zansyzdyghyna, qinap, azaptaumen jýrgizilgenine esh kýmәn keltire almaysyn. Ári әkesi Mausymbaydyng sol kezde shetelge ótip ketkenin, al inisi T.Mausymbaevting ashyq qolgha týsip otyrghanyn, M.Júmabaev pen E.Omarovtyng ýiine emin-erkin kelip jýrgenin eskersek, onda «shetelmen baylanys ornatty»,  «kontrevolusiyalyq últshyl elementterdi ózining ainalasyna toptastyrdy» - degen aiyptardy dәleldeuding ózi artyq siyaqty kórinetin.

Qyzy Larisa Júmahanqyzynyng jinaqtaghan maghlúmaty boyynsha, 1937 jyly 15 mausym kýni birinshi ret súraq alynady, 4 tamyz kýni ekinshi ret shaqyrylady. Al 28 qazan kýni tergeuding ayaqtalghany turaly habarlanady. 1937 jyly 11 qarasha kýni Ayyptau qorytyndysy jasalady. 1938 jyly 6 nauryz kýni aiyp qorytyndysymen tanysyp, qol qoyady. Erteninde, yaghni, 1938 jyly 7 nauryz kýni:

«Kenes ókimetine qarsy últshyl terroristik-kóteriliske qatysyp, shpiondyq-diyversiyalyq qastandyqtar úiymdasytyryp, Otanyn satqan halyq jauy retinde» atyldy.

Arada bir ay ótkennen keyin, yaghni, 1938 jyly 23 sәuir kýni: Birinshi dәrejeli asa auyr qylmystardy bile túryp jasyrghany ýshin 1902 jyly Tambov oblysynyng Rusanov uezinde tughan, ortashanyng qyzy, orys, ortasha bilimdi Tatiyana Georgiyevna Kýderina-Nasonova Qylmys kodeksining 58 babynyng 2, 7, 8 jәne 11 tarmaqtarymen aiyptalyp, 2 jylgha jylgha Almaty men oblys ortalyqtarynan tys shalghay audandargha (ózi Shymkent pen Jambyl oblysyn qalaghan) jer audarylady. Sóitip, eki jasar úlymen, bir jasar qyzyn qoltyghyna qysyp, ómir ýshin jantalasqan kýresti bastaydy. Almatygha oralghan song mektepte múghalim, botanika institutynda qyzmetshi bolyp ólmeshi kýn kóredi.

 

2.

 

Osy rette J.M.Kýderinning artynda qanday múra qalghanynan maghlúmdar etu ýshin  tergeushi Uәly Yakupovtyng (eluinshi jyldardyng ekinshi jartysynda mәdeniyet ministrining orynbasary bolghan) tintu kezinde toltyrghan hattamasynan ýzindi keltiremiz. Onda:

«4.Qatira - 4 dana, 5. Týsirilgen suretter men fotolar - 27 dana, 6. әrtýrli qújattar - 20 dana, 7. Kitaptar, tizim boyynsha - 65 dana, 8.Ár týrli jazular jazylghan dәpterler - 30 dana, 9. Ártýrli jazbalar - 585 paraq, 10. Gazetting eski qiyndylary - 15 dana», - dep kórsetilgen.

Sonyng ishinde qanshama qúndy ghylymy zertteuler izim-ghayym joghalyp ketti desenshi. Oghan J.Kýderinning elge qaytyp oralghan eki jyldyng ishinde jazyp, baspagha úsynghan myna enbekterining tizimi mysal bola alady:

Auylsharuashylyghy ósimdikterining aurulary men ziyankesterine qarsy kýres, audarma, (basylym kórmegen), 1935,

Ósimdikterding termindik ataularynyng latyn, orys, qazaq tilindegi salystyrmaly sózdigi, QazFAN, 1936, qoljazba kýiinde baspagha tapsyrylghan.

Jylandy qalay ýiretuge bolady jәne ol kózimen qalay arbaydy, qoljazba kýiinde qalghan,

Qazaq rularynyng shejiresi, qoljazba kýiinde Gh.Mýsirepovke tapsyrylghan.

«Auyl sharuashylyghynyng mashinalary» atty  audarmasy (1936-1937) men «Qant qyzylshasy» (1936-1937) atty kitabining qoljazbalary baspa redaktory Qartqoja Toghanbaevqa (J.Aymauytovtyng «Aqbilek» romanynyng prototiypi) tapsyrylghan. Q.Toghanbaev qolgha alynghannan keyin qoljazba joghalghan. Ýkimetting tapsyrmasy boyynsha jýrgizilgen, toqyma óndirisindegi mәni zor kendir (kóktaraq, qojakendir, sora) talshyqtary jónindegi kólemdi zertteui de jaryq kórmey, izim ghayyp bolghan.

Ókinishti, alangha toly az ghúmyrda osynshama ghylymy zertteu jýrgizgen ghalymnyng san-salaly enbekteri eki birdey qamaqtyng (1930-1935,  1937) kesirinen tәrkilenip (ayaqtalghany bar, ayaqtalmay qalghany bar) qoljazba kýiinde  jaryq kórmey ketti. Oghan T.G.Kýderina-Nasonovanyn:

«Bizding tergeushimiz Uәly Yakubov eki aptada bir ret sәlemdeme aparugha rúqsat berdi, eki aidan keyin kezdesuge rúqsat etildi, kezdesude Júmahan: tergeushi mening ýsh tiyndyq (atudyng belgisi, bir tal oqtyng qazynalyq baghasy) qúnym joq ekenin aitty - dedi әzildep. Tergeushi múny rizalyqpen maqúldady. Sonday kezdesuding birinde men «Kazahstansaya Pravda» gazetinde Altayskiyding audaruymen basylghan ...dyng «Jylandar turaly» ólenine nazar audaruyn ótindim. Ólendi oqyghannan keyin ashu qysqan Júmahan qalshyldap ketti, demek ol óleng onyng materialynyng negizinde jazylghan bolyp shyqqany ghoy. Sóitsem, tintu kezinde alynghan jylandar men din turaly jazghan materialdary jinaqtalghan «Qara dәpteri» joghalyp ketipti. Teksertkenimde tintu kezinde jasalghan tiziminde joq bolyp shyqty. Tergeushining izdegenine qaramastan, ol dәpter sol kýii joghalyp ketti», - degen ókinishi dәlel.

Al qysylghan kezde tergeushi Ualy Yakupov qaytaryp bergen siyrek kitaptardy J.Kýderinning Tashkentte oqytqan shәkirti S.Kenesbaevqa úsynghan. Sonyng ishinde «Salystyrmaly sózdiktin» qoljazbasyn da ótkizedi. 5 jyl ótkennen keyin akademiyk: «Qoljazbanyng uaqyty ótip ketken. Manyzyn joyghan», - degen syltaumen, 640 somgha baghalanghan sózdikting qoljazbasynyng aqshasyn tólemey, Sarym Júmahanúly Kýderinge qaytyp bergen. Al búl ghalymnyng 70 baspatabaqtyq frazelogiyalyq týsindirme sózdigi әr tústa jariyalym kórgeni belgili. Ol enbekting obalyn da ózimen birge ala ketti.

Qara dәpter. Din men jylannyng arbauyn kórkem tәsilmen salystyryp jazylghan satiralyq shygharma. Búl shygharma ghylym men tәjiriybenin, qalamgerlik pen ghalymdyqtyng týisinu sheginde oryndalghan enbek. Ol Orta Aziya Memlekettik uniyversiytining qabyrghasynda jýrgende jylandardyng ómirine, olardyng minez-qúlyghyna baqylau jasap, bayqaghandary men jýrgizgen tәjiriybelerin shaqpaq joldy qara tysty dәpterge týsirip otyrghan. Ol ýshin J.Kýderin ózining pәterinde jylandardyng ordaly jymyn (terrarium) ústaghan.  «Qara dәpter» atalyp ketken búl dәpterdegi jylanjardyng arbau әdisteri men barlyq baghyttaghy diny uaghyzdar men zikirlerdi jarystyra otyryp, filosofiyalyq, tanymdyq, psihologiyalyq salystrular jasaghan. Ári ghylymi, әri tanymdyq, әri kórkemdik manyzy teren, oryndaluy tosyn búl «Qara dәpterge» S.Seyfullin pikir bildirip, «Kókshetau» dastanynda Júmahannyng atyn atap ótken. Aydaudan qaytyp kelgen kezde onymen M.Júmabaev ta tanysyp, onyng búl tuyndysyna jaqsy pikir bildirgen. Búl tuyndy ekinshi retki jýrgizilgen tergeu túsynda tәrgilenip, joghalyp ketken. Sol dәptermen birge J.Kýderinning ómirining songhy jylyndaghy enbekteri jariyalanbay qalghan.

Ókinishke oray, qazaq jaratylystanu ghylymdarynyng alghashqy qarlyghashynyng biri, zertteulerining óndiristik mәni bar, naqty qoldanymgha týsken, kýni býginge deyin jolgha qoyylmaghan jәne attary mýldem úmytylyp bara jatqan ósimdikter men zoologiyalyq terminderding ataularynyng avtory Júmahan Kýderinning esimi ghylym salasynda ghana emes, sonymen qatar birneshe ret әr týrli jobalar arqyly basylym kórgen Alash turaly ensiklopediyalardan da oryn almay keledi. Jaratylystanu turaly oqu qúraldary men audarmalardyng avtory. Onyng bir mysqalyn marqúmnyng qyzy óz qarjysy esebinen toqsanynshy jyldardyng basynda bastyryp shyghardy.

Júmahan Kýderinning ózi týgili bir jasqa tolar-tolmasta әkesinen jetim qalghan úly Sarym Júmahanúly Kýderin de qazaq últynyng ruhany tarihynan alatyn oryny eshqashanda úmyt qalatynday jóni joq túlgha. Sarym Júmahanúly Kýderin - qazaqtyng túnghysh kәsiby alipiniysi, 1962 jyly 25 jasynda alipinizm salasy boyynsha SSSR chempiony atandy. Al 1963 jyly 14 shilde kýni 11saghat 20 minutta Kavkaz tauynyng Svanetiya shyndarynyng Chatyn -Tau múzdaghynda 6 adamnan túratyn Lev Myshlyaevting komandasynyng qúramynda qaza tapty. Sarymnyng esimin mәngi qaldyru maqsatynda Almaty angharyndaghy shyngha Kýderinning aty berildi. Al onyng shәkirtteri E.Iliinskiy, Yu.Golodov, V.Hrishatyy 1982 jyly kenestik túnghysh qúramanyng qatarynda Gimalaydy baghyndyrdy. Shәkirtteri ózderining túnghysh jattyqtyrushysy Sarymnyng suretin ala baryp, Everes shynyn úshar basyna eskertkish retinde belgi etip qaldyrdy. Ruhy asqar da asqaq Sarymnyng denesi Chatyn-Taudyng múzdaghynda mәngi qaldy. Úlynyng ruhyna jyl sayyn taghzym etip túrghan anasy T.G.Kýderina - Nasonovanyng ósiyeti boyynsha Larisa Júmahanqyzy Kýderina men nemereleri anasynyng kýlin Svanetiyanyng asuynan asyp baryp múzdaqtyng týbine jerleydi. Denesi qay jerde qalghany belgisiz әkelerining de prortret taqtasyn sonda eskertkish etip ornatady. Mine, ór ruhty namys iyesining ruhy da әlemning eng biyik shyndarynda asqaqtap túr.

Alash jasaghynyng maydanger sardary, alashtyng tәuelsiz ghylym iydeyasyn maqsatty týrde tikeley óndirispen baylanystyrugha úmtylghan, býginde aty alash qayratkerleri turaly anyqtamalardyng ózinde atalmay jýrgen, ayagózdik, ýrjarlyq jerlesteri de úmytqan әmbebap ghalym, taghdyry kenestik jazalau jýiesining «qara dәpterine» jazylghan Júmahan Mausymbayúlynyng taghdyry, mine, osynday. Tek senimdi jardyn, Sarym jәne Larisa siyaqty namysty ýrimining әke әruaghy aldyndaghy taghzymynyng nәtiyjesinde ghana, artynda iz qaldyrghany kónildi júbatady. Qalamger Tabyl Qúliyastyng mәlimetinshe, qazir Larisa Júmahanqyzy Mәskeude túrady, Rossiya Akademiyasynyng mýshe-korrespondenti, aimaqaralyq «Feniks» qorynyng preziydenti. Ákesi turaly otyz jyldan astam jighan derekterining basyn biriktirip, derbes kitap qúrastyrudy oilastyryp jýr. Júmahan Mausymbayúly Kýderinning tauqymetti taghdyry sonda tolyq ashylady, ghalymnyng enbekteri jinaqtalyp, derbes basylymgha ie bolady - degen ýmitpen әfsanamyzdy ayaqtaymyz.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»