«Ayqaylaghannyn» bәri әnshi emes. Batystan esken «jeldin» әseri me, halyq keyingi kezde «danghyrlaqtan» shynayy ónerdi auystyryp alghan synayly. Qazaqy mәn-maghynagha toly әn kesh­terine bara qalsanyz, zaldaghy kórermenderdi sanap shyghugha bolady. Al shetelden nemese kórshi elden kelgen «danghyr­laq» ókilderining keshterine enbektegen baladan enkeygen shaldargha deyin qalmay barady, tipten iyne shanshar jer tappaysyz. Qazaq­tyng dәstýrli әnshilerine tabighat tartu etken daryny olardan asyp týspese, qay jeri kem?!

Halqymyzdyng maq­ta­nysh eter asyl múrasy, ruhany jәdi­ger­leri ishinde qazaq әn-jyrlarynyng orny bólek. Qazaq óne­rining qaymaghy sana­latyn dәstýrli әnderin, halyq kompozitorlary shyghar­malaryn kózimizding qarashyghynday saqtap, kelesi úrpaqtyng boyyna siniru - býgingi kýnning isi. Osyghan oray, Astana qalasyndaghy Mem­le­kettik filarmoniyanyng Dәstýrli әn bólimining jetekshisi Seken Syzdyqov asta­na­lyq әnshilerding basyn qosyp, «Jý­re­gimnen qozghayyn...» atty shygharmashylyq kesh úiymdastyryp, dana Abaydyng әnde­rin әueletti.

Eng aldymen Abaydyng «Ólsem ornym qara jer syz bolmay ma» әnin belgili әnshi Daniyar Múqan tamyljytsa, «Ózgege kóni­lim toyarsyn» әnin Jazgýl Danylbaeva shyrqady. Qazaqstannyng Halyq әrtisi Qayrat Baybosynovtyng oryndauyndaghy Abaydyng «Qúday-au, qayda sol jyldar» әnin, belgili әnshi Seken Syzdyqov oryndaghan «Segiz­ayaqty» halyq jyly qabyldady. Abaydyng «Qaranghy týnde tau qalghyp» lirikagha toly әnin Bayan Músaeva men Kýnsúlu Túr­ly­bekova tamyljyta oryndap shyqty. Kesh barysynda - kirpik qaqpay tyndaghan kórer­menderding naza­ryna Abaydyng jiyr­magha juyq әnderi úsynyldy. Keshti «Saryarqa» últ-aspap­tary ansambli sýie­melep otyrdy.

Qayrat BAYBOSYNOV, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

- Jalpy, Memlekettik filar­mo­niyanyng әnshileri әr toqsan sayyn halyq әnderining inju-marjandarynan shashu jasap, qazaqy mәn-maghynagha toly keshter úiymdastyryp túrady. Alayda, qazaqy sipatqa ie jiyndargha halyq óte az keledi. Zaldyng әr-әr jerlerinde shoqiyp otyrghan kórer­men­derdi kórgende, qarnynyz ashady. Son­dyqtan múnday jiyndardy Asta­nada halyq kóp shoghyrlanghan «Kon­gress-hol» sarayynda, «Qazaqstan» kon­sert­tik zalynda, «Jastar» sarayyn­da, «Preziydent mәdeniyet orta­ly­ghynda» ótkizse, qarasha halyq kóp jinalar ma edi? Osy jaghynan kelgende halyqtyng tól ónerine janashyrlyq tanytyp, jaldau aqysyna jenildikter jasalsa, qazaq ónerine degen kóp qoldau bolary sózsiz. Sóz joq, dәstýrli әnder konsertterining jarnamasy da aqsap túr. Ay sayyn ótkiziletin kon­sertterge jarnama berip túrugha filarmoniyanyng shamasy jetpeydi.Búl jaghynan kelgende memleketting jana­shyr­lyghy, demeui auaday qajet.

Seken SYZDYQOV, Astana qalasynyng Memlekettik filarmoniyasy Dәstýrli әn bólimining jetekshisi:

- Ánning de estisi bar, eseri bar dey­di ghoy. Taza dauyspen oryndap shyqqan әnder­di halyq kirpik qaqpay tyndady. Qúr aiqay, baqyr­ghan «danghyrlaqtan» halyq­tyng qúlaghy demalyp, ruhany әser alyp qaytty. Álbette, Abaydyng býkil әnde­rin bir konsertke syidyru mýmkin emes. Abaydyng әnderin kýnde nasihattasaq ta artyq emes.  «Men bir júmbaq adammyn, ony da oila» dep aqynnyng ózi aitpaqshy, Abaydyng ólen­derinen alatyn ósiyet-úlaghattar kóp.

Mazaraly JÝSIPJANOV, Kórermen:

- Abaydyng әr әnin halyq úiyp tyndady. Jiyn bary­synda әr ólenning shyghu tarihynan az-kem maghlú­mat­tar berildi. Jalpy, qazaqtyng sal-serile­ri­nin, kompo­ziy­tor­larynyng jazyp qal­dyr­ghan asyl múralaryn, últtyq óner­di, dәs­týr­li әnderdi halyqqa nasihattau jaghy kemshin siyaqty. Mәselen, filar­moniya әnshileri sauatty. Dauystary taza. So­lay bola túra, olardyng kesh­te­rine kó­rermender az jinalady. Shy­nayy ónerdi baghalaytyn talghampaz kórer­­men­der azayyp ketken be, әlde, osynday mazmúngha toly keshterding jar­namasy әlsiz be? Zaldaghy sanauly kórer­­men­der­ge kózim týsip, janym qynjyl­dy.

Avtor: Aqmaral BAYaZITOVA

"Alash ainasy" gazeti