Senbi, 23 Qarasha 2024
Bú ne mazaq? 4825 20 pikir 15 Nauryz, 2022 saghat 14:08

Olar últyn sýigeni ýshin sottaldy!

Kýni keshe Almatyda belsendi Marghúlan Boranbay men ekonomist Danat Namazbaevqa sot sheshimi shyghyp, Almaly audandyq soty 5 jylgha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkim shyghardy.  

Almaly audanynyng soty Marghúlan men Danatqa últaralyq alauyzdyq tudyrdy, últqa til tiygizdi jәne últty kemsitu men qorlaudy iske asyrdy degen aiyp taqqan. Sonymen birge, memlekettik tútastyqqa qauipti ýndeuler tastap, biylikti basyp alugha shaqyrghan ýndeuler jasaghanyn aitypty. 2018 jyldan beri ózderining әleumettik jelilerinde orys últyna til tiygizetin jazbalar jariyalaghanyn aitady.

Marghúlan Boranbay men Danat Namazbaev shyndyghynda Qazaqstangha qatysty Reseylik sayasatkerlerding qauipti ýndeulerine jauap berip, Resey әskerining Ukrainadaghy agressiyasyn qatang syngha alushylardyng biri. Olar Reseymen ekonomikalyq odaqtan shyghugha da ýndegen edi.

Sot sheshimine qogham men belsendiler narazylyq bildirip jatyr. Qogham belsendisi Múhtar Tayjan bylay dep jazba qaldyrdy:

«Marghúlan Boranbay men Danat Namazbaevqa shygharylghan keshegi ýkim mýldem negizsiz ekeni anyq. Feysbuktegi jazbalar ýshin 5 jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasyn beru, onyng saldaryn aitpaghanda, baryp túrghan nonsens. 

Býgin sottalghan belsendiler biraz jyl búryn Preziydent janyndaghy Bala qúqyqtary jónindegi uәkil Arujan Sainmen, dәlirek aitsaq, onyng qorynyng qyzmetkeri Yuriy Yurinmen janjaldasyp qalghany belgili. Sain búl qaqtyghysty ózining qoryna shabuyl retinde kórsetuge tyrysty, búl shyndyqqa mýldem sәikes kelmeydi. Onyng qory «Samúryq-Qazyna» siyaqty kvaziymemlekettik qúrylymdardan jyldar boyy aqsha alyp, júmys istep keledi.

Býginde Sain Preziydentke jaqyn qyzmet babyn paydalanyp, sottyng múnday qatang sheshimine yqpal etui mýmkin. Esterinizge sala keteyin, búl turaly Jogharghy Sot tóraghasy Asanovtyng ózi aityp ótkendey, balalar ombudsmeni sot sheshimderine yqpal etu ýshin telefon shalu qúqyghyn paydalanghan.

Sonymen qatar, sot otyrysyna qatysqandardyng aituynsha, Sain qayyrymdylyq qorynyng qarajatyn ózining jeke sot isteri ýshin advokattardyng aqysyn tóleuge paydalanghan. Búl qayyrymdylyqqa bólingen qarajattyng maqsatty júmsaluyn óreskel búzu bolyp tabylady.

Qazirding ózinde balalar ombudsmeni de qúramynda bar jana «Qazaqstan halqyna» qayyrymdylyq qorynda yqtimal alayaqtyq turaly aqparat bar. Esterinizge sala keteyin, búl memlekettik jәne qoghamdyq baqylausyz jeke qor, biraq soghan qaramastan memleket basshysy sol jerge aqsha salugha shaqyrdy.

Búl faktilerding barlyghy Sainnyng Preziydentke yqpaly bar ekenin kórsetui mýmkin. Men tizbelegen faktilerding biri onyng otstavkagha ketuine sebep boluy kerek edi. Biraq, olay bolmaydy, múny Preziydentting oghan degen erekshe kózqarasymen týsindiruge bolady. Olay bolmaugha tiyis. «Dostargha barlyghy bolady, al qalghandaryna zang ayasynda» degen prinsipten alshaqtau kerek. 

Jogharyda aitylghandardyng barlyghyna sýiene otyryp, Arujan Sainnyng Preziydentting sheshimderine de, sot jýiesine de keri әseri bar dep esepteymin. Onyng balalar ombudsmeni qyzmetinen ketetin uaqyty keldi. Búl qyzmetke qoghamdyq kelensizdikke, sotqa azyraq aralasatyn basqa adam kelsin.

Al biz, dostar, Marghúlan men Danatty qorghaugha bar kýshimizdi saluymyz kerek. Keshegi sot sheshimi mýldem әdiletsiz dep bilem», - dedi ol.

Qogham belsendileri sot sheshimin әdiletsiz dep atap, últyn sýigendi qamau naghyz aqymaqtyq dep óz pikirlerin bildirude.

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543