Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 3479 63 pikir 16 Nauryz, 2022 saghat 11:40

Preziydent biylghy joldauynda ne dedi?..

QR Parlamenti palatalarynyng birlesken otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna Joldauyn jariyalauda... Onda aitylghan negizgi mәselelerdi oqyrman talqysyna úsynamyz...

Preziydent qanday mәselelerdi kóterude? Qaranyz:

***

«Býgingi Joldaudyng mәn-manyzy airyqsha. Onyng arqalaytyn jýgi bir jylmen shektelmeydi, auqymy ken, mazmúny da bólek. Biz aldymyzgha biyik maqsattar qoyyp otyrmyz. Ózderinizben birge Jana Qazaqstandy qúrugha kiristik», - dedi Preziydent.

***

«Osy kýnderde júrtymyz Tәuelsizdikting qadir-qasiyetin jan-jýregimen sezindi. Tatulyq pen túraqtylyq, tynyshtyq pen beybitshilik qanshalyqty manyzdy ekenin jete týsindi. Biz myzghymas birlikting arqasynda memleketimizdi qorghap qaldyq», - dedi.

***

«Men qashanda bәrin ashyq aityp jýrmin. Indet kezinde qalyptasqan ahual jóninde júrtshylyqqa ýnemi aqparat berip otyrdym. Keshegi qaterli kýnderde Memleket basshysy retinde halyqqa arnap birneshe ýndeu jasadym», - dedi Memleket basshysy.

***

Tónkeris jasamaq bolghan joghary lauazymdy túlghalar turaly

«Tónkeris jasaugha úmtylghandardyng arasynda belgili adamdar boldy. Joghary lauazym iyeleri memleketke satqyndyq jasady. Olar kýshtik qúrylymdardyng zangha sәikes qimyldauyna kedergi keltirdi. Memleket basshylyghyna qalalardaghy ahual turaly jalghan aqparat berdi», - dedi.

***

«Satqyndardyng opasyzdyghy qúqyq qorghau organdarynyng bedeline núqsan keltirmeuge tiyis. Onda qyzmet etetin azamattar da – óz bauyrlarymyz. Olar elmen birge ekenin, tughan halqy ýshin qasyq qany qalghansha kýresetinin dәleldedi», - dedi.

***

«Zang barlyghyna ortaq. Qarapayym adamdar ýshin de, biyligi bar adamdar ýshin de, qogham belsendileri ýshin de - bir ghana Zang bar», - dedi.

***

«Men býgin elimizding sayasy jýiesin keshendi janghyrtu baghdarlamasyn úsynghaly otyrmyn. Búl qújat, eng aldymen, qoghamnyng qajettiligine jәne súranysyna negizdelgen», - dedi Preziydent.

***

«Biz búl ózgeristerdi júrtqa jaqsy kórinu ýshin jasamaymyz. Qaghaz betinde ghana jýzege asyrylghan, biraq shyndyqqa esh janaspaytyn jalghan tabystargha masattanyp otyratyn zaman kelmeske ketti», - dedi Memleket basshysy.

***

«Parlament respublikalyq budjetting sapaly oryndaluyna baqylaudy kýsheytui qajet. Osy orayda, Esep komiytetining ornyna Joghary auditorlyq palata qúrudy úsynamyn», - dedi.

***

«Azamattardyng ókildi biylikke degen senimin nyghaytu ýshin mәslihattargha basa mәn bergen jón. Olardyng rólin arttyryp, derbestigin qamtamasyz etu ýshin Mәslihat tóraghasy lauazymyn engizgen jón. Sonday-aq, mәslihattardyng yqpalyn barynsha kýsheytu ýshin oblys әkimderin taghayyndau tәrtibin ózgertu qajet dep sanaymyn», - deydi Preziydent.

***

«Demokratiya tarihy degenimiz – eng aldymen, saylau rәsimderin jetildiru tarihy. Sonday-aq, saylau zannamalarynyng saqtaluyn baqylau tarihy deuge bolady. Osy orayda, men bayqaushylardyng qúqyqtary men jauapkershiligi naqty belgilenuge tiyis dep sanaymyn», - dedi.

***

Preziydent biylik partiyasynan ketedi

«Men Preziydentting ókilettik kezeninde partiyagha mýsheligin toqtatu mindetin zannamalyq týrde resimdeudi úsynamyn. Búl norma sayasy bәsekelestikti arttyrady, barlyq partiyalardyng damuy ýshin teng jaghdaydy qamtamasyz etedi», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonday-aq, Memleket basshysy әkimderding partiya filialdaryn basqarudy toqtatu kerektigin aitty.

«Ákimder men olardyng orynbasarlaryna partiya filialdarynda qyzmet atqarugha zang jýzinde tyiym salu kerek. Múnday sheshimder kóppolyarly partiyalyq jýieni qalyptastyrugha mýmkindik beredi», -deydi ol. «Qasiretti qantardyn» manyzdy sabaghy-memlekettegi eng joghary lauazymdy túlghanyng qolyndaghy ókilettikterding shoghyrlanuy oghan jaqyn adamdar men qarjy-oligarhiyalyq toptardyng әserin negizsiz kýsheytedi. Olar memleketti jeke menshik retinde qabyldaydy», - dedi Preziydent.

***

Konstitusiyalyq sot qúrudy úsyndy

«Men elimizde Konstitusiyalyq sot qúrudy úsynamyn. Bas prokuror men Adam qúqyghy jónindegi uәkilge de Konstitusiyalyq sotqa jýginu mýmkindigin bergen jón. Búl bastamalar әdil әri qúqyqtyq memleket qúru jolyndaghy manyzdy qadam bolady dep senemin», - dedi Preziydent.

***

«Búqaralyq aqparat qúraldary bәsekege qabiletti jәne erkin boluy kerek. Búl qaghidat qazir kez-kelgen órkeniyetti el ýshin airyqsha manyzdy», - dedi Memleket basshysy.

***

Abay oblysy qúrylady

«Semey aimaghynda Abay oblysyn qúrudy úsynamyn. Semey qalasy jana oblystyng ortalyghy bolady. Osy mәseleni aimaq túrghyndary kópten beri aityp jýrgenin bilemin. Qazir ol jaqta sheshimin tappaghan týitkilder az emes. Mysaly, aimaqtyng ishki infraqúrylymy әbden tozghan», - dedi Preziydent.

***

Úlytau oblysy qúrylady

«Taghy bir mәsele. Búrynghy Jezqazghan oblysynyng aumaghynda Úlytau oblysyn qúru qajet. Jezqazghan qalasy qaytadan oblys ortalyghy bolady. Búl aimaqta derbes oblys qúru – ekonomikalyq qana emes, ruhany jaghynan da manyzdy sheshim», - dedi Toqaev.

***

Jetisu oblysy qúrylady

«Ýshinshi mәsele. Almaty aglomerasiyasyna qatysty týitkilder kóp. Osy jәne basqa da jayttardy eskere otyryp, Almaty oblysyn ekige bóludi úsynamyn. Búl ónirde Jetisu jәne Almaty oblystary qúrylady. Almaty oblysynyng ortalyghy Qapshaghayda boluy kerek. Al, Jetisu oblysynyng ortalyghy Taldyqorghanda ornalasady», - dedi Preziydent.

***

«Búl bastamalar elimizding sayasy jýiesi men әkimshilik-aumaqtyq qúrylymyn edәuir ózgertedi. Ony jýzege asyru ýshin Konstitusiyanyng 30-dan astam babyna ózgeris engizu qajet. Sonday-aq, jyldyng sonyna deyin taghy 20-dan astam zang qabyldau kerek», - dedi Preziydent.

***

«Bizge eshkim syrttan kelip, eshtene jasap bermeytini anyq, bәri óz qolymyzda. Sondyqtan, barshanyzdy Jana Qazaqstandy qúrugha bir kisidey júmylugha shaqyramyn. Halyqtyng qoldauymen maqsatymyzgha jetemiz dep senemin», - dedi Memleket basshysy.

***

Últtyq qúryltay qúrylady

«Biz birlikting bastauy bolghan dala demokratiyasynyng bastauyn jalghastyruymyz kerek. Últtyq qoghamdyq senim kenesi óz mindetin tabysty atqardy. Endi onyng ornyna qúramy jaghynan auqymdy últtyq qúryltay qúrudy úsynamyn», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Onyng aituynsha, jana qúrylym últtyq kenesting qyzmetin ortalyq dengeyde jalghastyratyn bolady.

«Qúryltay - qoghamdyq dialogtyng birtútas institusionaldyq modelin qalyptastyrugha tiyis. Sóitip biylik pen halyqtyng arasyndaghy dәnekerge ainalatyn bolady. Qazirgi qoghamdyq kenesting bәrin óz ainalasyna toptastyrady. Últtyq qúryltaydyng qúramynda barlyq aimaqtyng ókilderi bolady. Sonday-aq, oghan Parlamentting birqatar deputaty, Qazaqstan halqy assambleyasy, azamattyq aliyans, qoghamdyq kenes pen úiymdardyng mýsheleri, belgili memleket qayratkerleri jәne taghy basqa kiredi», - deydi ol.

***

«Azaptaularmen baylanysty qylmystardy tergep-tekseruge jýieli tәsildeme kerek. Qazirgi uaqytta búl baghytqa jauap beretin naqty bir organ joq. Búl tәjiriybe belgili bir syn-qater tudyruy mýmkin. Sondyqtan búl funksiyalardy Bas prokuraturagha mindetteudi úsynamyn. Búl tәsil tergeudegi ashyqtyq pen beytaraptyqty qamtamasyz etedi, qúqyq qorghau salasyndaghy bassyzdyq ýshin jazanyng bar ekenin kórsetedi», - dedi Q. Toqaev.

***

«Qazir Qazaqstan damudyng jana kezenine qadam basty. Áleumettik, ekonomikalyq jәne demografiyalyq ahual mýlde basqa. Býgingi syn-qaterler de, mindetter de bólek. Memleketimizding órkendeui aimaqtardyng quatty boluyna tikeley baylanysty. Búl mәselege 2019 jylghy Joldauymda kenirek toqtaldym. «Quatty ónirler, quatty el» degen ústanym ózekti. Osy orayda elimizdegi әkimshilik-aumaqtyq qúrylymnyng ontayly boluy óte manyzdy», - dedi Memleket basshysy.

***

«Sonymen birge Ontýstik Qazaqstan oblysy Týrkistan oblysy dep ataldy. Búl qay jaghynan alsaq da dúrys boldy. Ony halyq óte jyly qabyldady. Men «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalamda osy ýrdis jalghasatynyn aitqan edim. Sodan beri azamattarymyzdan kóptegen úsynys kelip týsti. Mening tapsyrmam boyynsha onyng bәri múqiyat zerdelendi», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

***

«Maghan elimning amandyghy men jerimning tútastyghynan asqan eshbir qúndylyq joq. Meni eng aldymen, halqymnyng bolashaghy qalay bolatyny tolghandyrady», - dedi Preziydent.

Abai.kz

63 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5630