Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Alang 4153 10 pikir 17 Nauryz, 2022 saghat 14:07

Torghay nege úmyt qaldy?..

2017 jyly Abai.kz  aqparattyq portalynda Sýieubay Bayqadiyúlynyng «Semey qaytadan oblys bola ma?» atty maqalasy maqalasyn jariyalaghan bolatyn. Endi júrtty tolghanandyrghan osy saualgha Preziydent osy jolghy Joldauynda nýkte qoydy.

Biraq 1916 jylghy últ azattyq qozghalysynda erek oryn alghan Torghaydyng oblys atanbauy kópshilikting jýregin kýpti etti. Búl turasynda tanymal synshy Amangeldi Kenshilikúly:

«Janadan ýsh oblys ashylatyn boldy. Biraq Torghaydyng sol ashylatyn aimaqtardyng sanatyna enbey qaluy janyma qatty batty.  Ahmet pen Mirjaqyp dýniyege kelgen Torghay –  alty Alashtyn  altyn besigi. Songhy 30 jylda tap osy bizding Torghayday  azyp-tozyp ketken eldimeken joq shyghar. Basqasyn aitpaghanda, Ahang men Jahannyng auylyna (Aqkól men Bidayyq) baratyn jol joq. Preziydentke Joldaudy dayyndap bergen kenesshileri nege Torghaydy elep-eskermegen?.. Toqsanynshy jyldardaghy asyrasilteushilikting kesirinen jabylghan oblys qayta ashylsa, búl – Torghaygha ghana emes, últymyzdyng ruhyna kórsetilgen qúrmet bolar edi ghoy», - dep óz pikirin ortagha saldy.

Semeyding oblys atanuyna qatysty QR Parlamenti Mәjilisi deputaty, «Aq jol» partiyasy tóraghasy orynbasary Qazybek Isa:

«Mysaly, Parlamentting ókilettigin keneytu, Preziydentting partiyada bolmauy, әkimderding partiya filialdaryn basqarmauy jәne Semeydi qayta oblys etip ashu nemese jeke status beru turaly partiya tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev parlamentte talay kótergen bolatyn.

Biz ýsh-tórt jyl búryn Semey qalasyna Abaydyng atyn beru kerek dep jazghanymyzda kópshiligi qoldaghanmen, qarsy  shyqqandar da bolyp edi. Mine, endi Úly Abaydyng aty qala týgili oblysqa berildi.

Parlamentte halyq mýddesin qorghap kele jatqan «Aq jol» partiyasy sayasy baghdarlamasynyng basym bóligi Preziydent Joldauynda qoldau tauyp, iske asyp jatqany ýshin halyqqa da,  qúrylghanyna býgin 20 jyl tolyp jatqan partiyamyzgha da zor tartu dep bilemiz.

IYә, jana dәuirdi jasaugha bәrimiz óz ýlesimizdi qosuymyz kerek!», - dep ózining pikirin bildirdi.

Biz óz tarapymyzdan Semeyding oblys atanuyna qatysty jornalshyldyq zertteu jýrgizgen shaghymyzda, «aldymyzdan aimaqtyq biylikting oryntaghyna qonjiatyndar orys tildiler bola ma, әlde qazaq tildiler bola ma» degen saualdyng basy ashyq qaluda» dep, memleketshildik ruhtaghylar zar qaqty.

Búl janadan ashylatyn ýsh obylystyng sheneuiniktik qúramynyng tildik ahualgha qatysty qalay qalyptasuy - qazaq tildi ortanyng mýdesine jauap bere ala ma degen týitkildi sheship bere ala ma?!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5625