Quandyq Shamahayúly. Damudy keri tartushylar kimder?
Europa qúrlyghynda ótken múz dәuirinde ghúmyr keshken adam balasynyng eki týrli nәsili neandartal pen homosapiyensterge ghalymdar zertteu jýrgizgenin «National Geography» telearnasy kórsetti. Ghalymdar neandartaldy homosapiyenspen salystyrghanda, múryndary iri, ayaqtary qysqa bolyp keletindikten suyq auanyng arynyn basugha, jyludy úzaq saqtaugha qabiletti keledi dep sanaghan. Onyng syrtynda olardyng sýiekteri de iri, zor deneli bolghangha úqsaydy. Osy bolmysymen múz dәuirinde olar homosapiyens yaghni, qazirgi adamnan góri tabighatqa, aua rayyna artyghyraq boy ýiretip ýilesim tapqanyn aitady, ghalymdar. Sóite túra olardyng túqymymen túzday qúryp ketuining sebebi tandanys tudyrghan.
Arheologiyalyq qazbalardyng nәtiyjesinde homosapiyenster mekendegen jerlerden týrli qúral-saymandar men әshekey zattar tabylghan. Al, neandartaldardyng qabirlerinen olardyng adam etin jeytindikterining belgisi bolatynday aighaqty izder angharylghan. Ótkir qanjarlarmen shabylyp kesilgen adam sýiekterining qaldyqtary kóptep kezdesetin kórinedi. Sonymen qatar sýiekterine jasalghan zertteulerden aiqyndalghany, olar orta qúrsaq ash bolghangha úqsaytyn kórinedi.
Europa qúrlyghynda ótken múz dәuirinde ghúmyr keshken adam balasynyng eki týrli nәsili neandartal pen homosapiyensterge ghalymdar zertteu jýrgizgenin «National Geography» telearnasy kórsetti. Ghalymdar neandartaldy homosapiyenspen salystyrghanda, múryndary iri, ayaqtary qysqa bolyp keletindikten suyq auanyng arynyn basugha, jyludy úzaq saqtaugha qabiletti keledi dep sanaghan. Onyng syrtynda olardyng sýiekteri de iri, zor deneli bolghangha úqsaydy. Osy bolmysymen múz dәuirinde olar homosapiyens yaghni, qazirgi adamnan góri tabighatqa, aua rayyna artyghyraq boy ýiretip ýilesim tapqanyn aitady, ghalymdar. Sóite túra olardyng túqymymen túzday qúryp ketuining sebebi tandanys tudyrghan.
Arheologiyalyq qazbalardyng nәtiyjesinde homosapiyenster mekendegen jerlerden týrli qúral-saymandar men әshekey zattar tabylghan. Al, neandartaldardyng qabirlerinen olardyng adam etin jeytindikterining belgisi bolatynday aighaqty izder angharylghan. Ótkir qanjarlarmen shabylyp kesilgen adam sýiekterining qaldyqtary kóptep kezdesetin kórinedi. Sonymen qatar sýiekterine jasalghan zertteulerden aiqyndalghany, olar orta qúrsaq ash bolghangha úqsaytyn kórinedi.
Osylaysha, ghalymdar homosapiyenster ózara qarym-qatynas jasaghany, tauar almasyp, birining qolynan kelmegenderin kelesi biri istep berip degendey sauda-sattyq jasap, qauymdasudyng alghashqy negizin qalaghan. Sonyng arqasynda jaghadan alghan jút - úly múzdyqtan, etekten tartqan ashtyqtan aman qalghan. Sonday-aq, tehnika-tehnologiyanyng dengeyin ýzdiksiz arttyryp, ómir sýru qabilettilikterin zoraytqan. Búl әriyne, «National Geography» telearnasynda sóz alghan ghalymdardyng jasaghan tújyrymdary.
Al, әlgi berekesiz neandartaldar kýshtisi әlsizin tonap, birining etin biri jep, ózara yryldasumen jýrip aqyry barlyghy ashtyqtan qúryp tynghan ghoy. Olar tek qana qaraqan bastarynyng qamyn kýittegenderi bolmasa, újymdasu, yntymaqtasu degenmen onsha sanaspasa kerek.
Osyny kórgen song eriksiz oilanasyn. Osy qazirgi kýnning ózinde bizding birligimiz qanshalyqty «jarasyp» túr? Basqany qaydam, komandamen júmys isteuge kelgende bizding qazaq asa qúlyqty emes. Búl jerde sybaylastyqpen ózara auyz jalasqan at tóbelindey jemqorlardyng qúrghan «jemtiktes komandasyn», klanaralyq tartystaryn aitpay-aq qoyalyq.
Jalpy, qazaq balasy jeke shauyp bәige alghandy jaqsy kóredi. «Jalghyz jýrip jol tapqansha, kóppen birge adas» dep maqaldap alamyz da jeke batyr bolugha tym әuespiz. Sóite túra birimizding jetistigimizdi kóre almaymyz, myqtylyghyn moyyndamaymyz. Ozyq túrghandy qoldaudan góri etekten tartyp, tómen týsirudi artyq kóretinimiz taghy da bar. Birigip jasaytyn újymdyq dýniyeden góri jeke avtorlyq tuyndygha beyim túramyz. Olimpiadalyq oiyndardyng ózinde boks, paluan kýresi sekildi jekelegen týrler boyynsha altyn medalgha da qol jetkize alamyz. Al, futbol, voleybol sekildi komandamen oinaytyn týrlerge kelgende algha baspaymyz. Barlyq isimizde osynday mysaldardy tize beruge bolady.
Negizi, bizding otyryqshy órkeniyetti elderden artyqshylyqtarymyz barshylyq. Shyndap kirissek, qolymyzdan bәri kelui de mýmkin. Biraq, ortaq iske kelgende basymyzdyng birige bermeytini ejelgi túrmys saltymyzdan qalghan әdet pe eken degen oy keledi. Kóshpendi sharuashylyqpen ghasyrlar boyy kýn kórgen júrtty qala jastanghan qauymmen salystyru bәlkim әbestik te bolar.
Kórshi orys pen qytaydy aitpaghannyng ózinde ózbek, tatar bauyrlarymyzdyng ózi erteden otyryqshylyqqa beyimdelgendikten be qauymdasugha, komandagha biriguge kelgende bizden ozyq sekildi kórinip túrady. Olay bolsa, jalpy órkeniyetti elding menedjmenti komandamen júmys isteuge qabiletsizdikti artta qalushylyqqa, keritartpalyqqa jatqyzady.
Shyn mәninde, qauymdasa almaytyn, birligi nashar júrtta eshqanday bәseke de oghan qabilettilik te bolmaydy. Onday jerde mesheuliktin, damudy tejegishtikting oryn alatyny aitpasa da týsinikti. Qazir biz sóz jýzinde «damushy» dep atalatyn, is jýzinde artta qalghan elmiz.
Ótken tarihymyzdyng týrli kezenderi ru, jýzaralyq teketirestermen, jongharmen soghysumen ótti. Keyin Shyghys Europanyng eng artta qalghan eli sanalatyn Reseyding otaryna ainaldyq. Býgingi kýni auzymyzdyng suy qúryghansha madaqtalatyn Alash kósemderi neshe jerden aqyldy, bilimdi bolsa da Qazan tónkerisi kezinde Leninge finder men polyaktar ghúrly jol tauyp, aila-amaldaryn asyra almaghan song ne shara. Kezinde almandar men fransuzdardyng birimen tyghyz baylanys ornatyp, mәmleleskende bәlkim, Aq patsha taqtan qúlaghan kýni tәuelsizdik alyp, qazirgi Týrkiya sekildi kemeldenip ketken bolar ma edik.
Olay bolmaghan song amal neshik. «Qasqyrdyng azuynan qútylyp, arystannyng auzyna tútyldynyn» kerimen, Aq patshadan aman qalghan basymyz bolishevikterding tepkisine týsti...
Tarihy taghdyrdyng jazghany sol bolghan shyghar. Biraq, 1991 jyly sol otarlaushy kenes odaghy kóz aldymyzda qúlap qalghannyng ózinde oghan jýregi jaryla quanghandardy siyrek kórdik. Oghan say jasaghan әreketimiz tipti adam tandanarlyqtay marghau boldy. Irgemizdegi qyrghyz ben ózbek tamyz býliginen keyin arada apta ótpey jatyp-aq tәuelsizdikterin jariyalap derbes memleketke ainalghanda biz ghana qaqaghan qys kelgenshe bodandyqty qimaghanday kóshken júrtta jalghyz qaldyq.
Jekeshelendiru bastalghanda bәrimiz eldi tastap әlde bir qiyrgha qashqaly jatqanday-aq, kenesten qalghan azyn-aulaq zauyttardyng qu talaqayyn shygharyp, temir-tersek ataulyny Qytay asyryp jiberdik. Kolhoz-sovhozdan qalghan malgha da qyrghiday tiydik. Auyl atauly soghyssyz qirap qanyrady da qaldy. Jetpis jyl boyy ildebaylap túrghyzghandaryn júrt jeti jylgha jetkizbey talqandap bitirdi.
Al, qazir tәuelsiz elimizding gýldenip damuyna qalay ýles qosyp jýrgenimizdi kórgende keyde jaghandy ústauyna tura keledi. Týrli dengeydegi basshylar óz mindetin atqarghany ýshin halyqqa kergip, para dәmetedi. Tym qúryghanda, ailyq alyp otyrghan júmysyn arly adam jónimen atqaruy kerek qoy. Bizde ol joq. Ministrden bastap, basqarma basshysyna deyin tonmoyyn burokrattyq keng jaylaghan. Ár mekemening birinshi basshysy qaramaghyndaghylardy basqarghannan góri «qanyn iship», tiridey «týtip jegendi» jaqsy kóredi.
Bastyq kýndelikti júmysqa saghat onbirsiz kelmeydi. Al, orynbasarlarynan bastap barlyq apparat tanghy saghat toghyzdan búryn kensede otyrugha mindetti. Dayyn qújatqa qol qoydyru ýshin qatardaghy qyzmetker ony azannan aqshamgha deyin kýtuge mәjbýr. Týske qaray kabiynetine zorgha kelgen bastyq eshkimdi qabylday almaytynyn esik kózindegi hatshysy totyghússha qaytalaumen bolady. Birli jarym orynbasarlary men ózining et jaqyn jaghympazdary kirip shyghady, әriyne. Kónili qalasa apparatyn jinap jinalys ótkizgen symaq bolady. Sosyn, mindetti týrde «әbetke» attanady, sol ketkennen mol ketedi. Toyyp alghan song tal týste kóz shyrymyn alugha jantayady. Tәtti úiqygha tereng batqan ol keshki beske qaray zorgha oyanyp, kabiynetine júmys tarqardyng aldynda bas súghady. Al, endi ony ornynan qozghap kór.
Ábden úiqysy qanyp, tamaqqa toyyp alghan birinshi basshy týn jarymgha deyin omalyp kabiynetten shyqpaydy. Azanda kelgen apparat qyzmetkerleri onyng ketuin kýtip tyqyrshyp, kabiynetterinde qamalyp otyrady. Onday kezde qanday júmys, nendey ónimdilik bolmaq. Eger әlde biri kete qalsa, bastyq mindetti týrde ony shaqyrtady, hatshy qonyraulatyp jýrip orta joldan keri qaytarady. Týk tyndyrmasa da, omalyp otyrsynshy, izdemeydi. Tipti, shúghyl sharuasy bolyp bastyqqa ózi barsyn. Jópeldemede qabylday qoymaydy, kýttirip, jýikesin tozdyryp, «qanyn iship» bolghan song ghana ózining «tәnir didaryn» zorgha kórsetip qarq qylady.
Osylaysha, bizde barlyq apparattyq qyzmet óz júmysyn tang sәriden bastap, týn aua ayaqtasa da qaryshtap damyp ketken dәnenemiz de joq. Al, júmystaryn tanghy toghyzda bastap keshki altyda ayaqtap, kensede tiri jan qalmay ýilerine qaytatyn germandar men japondar bizden qara ýzip bayaghyda ozyp ketken. Olarda ministrlik kensesinde júmystan song on minut bógeluding ózi qylmys sanalady. Olardyng birinshi basshylary qarauyndaghy qyzmetkerlerining «qanyn ishpeydi» kerisinshe, zyr jýgirip ózi qyzmet kórsetedi. Bizdikiler ondaydy ar sanaydy. Ózge júrt júmysqa qabiletti, shyn bilikti mamandaryn kókke kóterip qúrmet kórsetse, biz qudalap jýrip, qalay da odan qútylyp, tynysh qana mýlgip otyratyndardy nemese «lәppay taqsyrlap» týk tyndyrmasa da ótirik entigip jýretin jandayshaptardy jón sanaymyz. Osylaysha, ónsheng bir jaramsaq-jalqaulardy, sujúqpas-súmyraylardy komandamyzgha jinap alyp, solardyng ortasynda danyshpansyghandy kóp basshy qolayly sanaydy.
Osynday keritartpalyqtyng saldarynan býgingi qazaq balasynda shygharmashylyq, bastamashyldyq nemese iskerlik oilau (lateral thinking) qabilet atauly joghalyp barady. Onyng ózi kókten týsetin ghayyptyng qúsy emes. Oy almasudan, pikirlesuden, aqyldasudan tuadan tyng iydeya. Al, biz bolsaq, bilgenimizdi bireuge aitudan tartynshaqtaymyz. Ózara tәjiriybe almassaq, iydeyamyzdy ózge bireu úrlap alatynday kóremiz. Onyng ýstine janashyldyqty qabyldaudan góri tynysh otyrudy jón kóremiz. Bәrimiz tek ózimizdi ghana aqyldy sanaymyz da, ózgeni moyyndamaymyz, aqyry «ózing bilme, bilgenning tilin alma» degen qarghysqa úshyraghanday kýy keshemiz. Iskerlik oilaudyng tyghyryqqa tireletin taghy bir faktory osy.
1892 jyly úly Abay ózining toghyzynshy qara sózinde: «Osy men ózim - qazaqpyn. Qazaqty jaqsy kórem be, jek kórem be? Eger jaqsy kórsem, qylyqtaryn qostasam kerek edi. IYә, әrneshik boylarynan adam jaqsy kórerlik, kónilge tiyanaq qylarlyq bir nәrse tapsam kerek edi. Sony ne ýmit ýzbestikke, ne onysy bolmasa, múnysy bar ghoy dep, kónilge quat qylugha jaratsam kerek edi, ondayym joq» dep jazghannan beri de oily jangha onyng býginge deyin qatty ózgere qoymaghandyghyn angharu qiyn emes sekildi.
Sonda bizding artta qalushylyghymyz ben keritartpalyghymyz minez-qúlqymyzben tereng astasyp jatqan sekildi kórinedi de túrady. Bәlkim, meniki orynsyz da shyghar. Onyng ózi bizge kóshpendilik túrmystan daryghan bolmys emes pe eken. Kóshpendi túrmystyng da ózindik erekshe mәdeniyeti bolghany ras. Alayda, ony órkeniyetke (civilization) jatqyzugha kelmes. Degenmen, onyng halyqtyng minez-qúlqyna, oilau jýiesine, tarihyna, mәdeniyetine ghana emes, genine de yqpaly bolatyn siyaqty.
Sondyqtan da, biz újymdyq iske kelgende kejegemiz keri tartyp túrmay ma eken. Ghasyrgha juyq uaqyt ótse de otyryqshylyq órkeniyetinde últtyq iskerlik qabiletimizdi tolyqtay oyata almay kele jatqangha úqsaymyz. Býgingi tanda әlemdi eleng etkizgen kóptegen ghylymy janalyqtyn, tyng izdenister nәtiyjesining negizinen újymdyq tuyndy arqyly kórinis tauyp jatqandyghyn angharugha bolady. Onyng aiqyn dәlelin songhy jyldary Nobeli syilyghynyng da birsyparasy újymdyq enbekke berilgeninen kóruge bolady. Amerikanyng ataqty «Time» aptalyq jurnaly eshbir maqalasyna óz jurnalisterining aty-jónin qoymay ortaq tuyndy retinde jariyalaytyn «brigadalyq tәsilge» kóshken. Jalpy, ghylym atauly ótken men býginning biliktiligine, tәjiriybesine negizdelip jasalatyny mәlim.
Aqparat almasu men tәjiriybe bólisuding eng tóte әri jalghyz joly adamdardyng ózara qarym-qatynasy ekeni belgili. Bir nemese bir top danyshpan biletinin jasyryp, eshkimge tis jarmay jatyp alsa bilimge negizdelgen tehnika men tehnologiya qalay damymaq. Qazir auyl men qala balasynyng arasyndaghy eleuli aiyrmashylyqtyng ózin aiqyn angharugha bolady. Onyng basty sebebining ózi qala balasynyng aralasatyn ortasynyng kendigi men kóptiginde bolsa kerek. Áleumettik qarym-qatynas kýrdeli bolghan sayyn adamnyng oilau qabiletin jaqsartugha iygi әser etpek. Sonday-aq, adam sanynyng kóptigi bәsekelestikti úlghaytady, kәsiby sheberlikti shyndaugha jәne tәjiriybe almasugha keng mýmkindik beredi.
Olay bolsa, dәl qazir bizde әrtýrli apparat atauly burokrattyqtyng my batpaghyna batyp barady. Oghan tereng batqan sayyn halyqtan alystap, endi tek ózderining ghana emes, býkil qoghamnyng «qanyn iship, etin jeytin» qúbyjyqqa ainalyp ketpeui ýshin bәrin is jýzinde demokratiyalandarudyng qajettiligi men manyzdylyghy aiyryqsha. Sonda ghana jogharyda mysalgha keltirilgen neandartaldardyng kebin kiymeuge bolady.
«Abai.kz»