Ár týrli ústaz bolady. Biri uaqyt oza kónilimizden kómeskilense, endi biri ózining biyik bolmysy, qarqaraday týr-túlghasymen sanamyzda mәngilik jattalady. Ásili, qazirgi qogham ústazdyng әzirgi kýngi alar róline, bet-bedeline birjaqty bagha bermese kerek. Anyghynda, aiqúlaq aqiqat sol - osy bir jýrekke jyly estiletin, balalyq bal dәuren, qamsyz studenttik shaghynnyng shattyqty kýnderin taghy bir paraqtatyp erekshe kýige bóleytin úlaghatty ataudyng býgingi kýni qadiri de, qasiyeti tómendep bara jatqanday...

Eshkimning kóniline kelmesin, zaman ozyp, zang tozghan tústa ústazdyng tazalyghyna, múntazdyghyna kir kelgenin kimnen jasyrayyq. Alayda búl barlyq múghalim qauymyna topyraq shashqanymyz emes.  Sózimiz kópshilikke týsinikti bolu ýshin, oiymyzdyng arghy týkpirinde búlqynyp jatqan janayqayymyzdy su betine shygharalyq.

Jalpy parsy tilinde «ústaz» sózi qazaqtyng «ústa» degen úghymyna jaqyn keledi eken. Tegin emes. Eger besaspap ústa qolyna týsken metaldy balghanyng kýshimen iyildirip, shynyqtyrsa, ústaz kerisinshe qanatynyng astyndaghy qalyng shәkirtti ozyq oiymen, bilikti, bilgir parasatymen ónegeli ómirge jol silteydi.

Ár týrli ústaz bolady. Biri uaqyt oza kónilimizden kómeskilense, endi biri ózining biyik bolmysy, qarqaraday týr-túlghasymen sanamyzda mәngilik jattalady. Ásili, qazirgi qogham ústazdyng әzirgi kýngi alar róline, bet-bedeline birjaqty bagha bermese kerek. Anyghynda, aiqúlaq aqiqat sol - osy bir jýrekke jyly estiletin, balalyq bal dәuren, qamsyz studenttik shaghynnyng shattyqty kýnderin taghy bir paraqtatyp erekshe kýige bóleytin úlaghatty ataudyng býgingi kýni qadiri de, qasiyeti tómendep bara jatqanday...

Eshkimning kóniline kelmesin, zaman ozyp, zang tozghan tústa ústazdyng tazalyghyna, múntazdyghyna kir kelgenin kimnen jasyrayyq. Alayda búl barlyq múghalim qauymyna topyraq shashqanymyz emes.  Sózimiz kópshilikke týsinikti bolu ýshin, oiymyzdyng arghy týkpirinde búlqynyp jatqan janayqayymyzdy su betine shygharalyq.

Jalpy parsy tilinde «ústaz» sózi qazaqtyng «ústa» degen úghymyna jaqyn keledi eken. Tegin emes. Eger besaspap ústa qolyna týsken metaldy balghanyng kýshimen iyildirip, shynyqtyrsa, ústaz kerisinshe qanatynyng astyndaghy qalyng shәkirtti ozyq oiymen, bilikti, bilgir parasatymen ónegeli ómirge jol silteydi.

Shyny kerek, býgingi «aqyrzaman» úrpaghynyng boyyna bilimdi darytu da onay emes. Halqymyzdyng әziz túlghasy Múhtar Áuezov aitqanday, ústaz tek jas órimderding ghana emes, býkil bir qauymnyn, qoghamnyng qamshygeri, tәrbiyeshisi bola bilgeni jón. Osy biyikke jetuge úmtylatyn, osy ýdeden shyghugha tyrysatyn úlaghatty ústazdar bar. Kórip jýrmiz, kónilge týiip jýrmiz.

Biraq óz kәsibine salaq qaraytyn, sayyp kelgende mamandyghyna tandap emes, adasyp týsken kýldibadam múghalimderding kesirinen «ústaz» atty úly ataudyng atyna kir kelude. Sózimiz ras, belgili bir pәndi tanudaghy múghalim biliksizdigin, shalalyghyn kórgende qaraptan qarap qanyng qarayyp, «qazirgi úrpaqqa tәlim berip otyrghan ústaz osy ma?» degen oigha qalasyn. Oryndy oi. Átteng túghyry tayghaq. Sonyng kesirinen qoghamnyng syn sadaghy óz júmysyn beske biletin, parasat payymy teren, bilgir ústazdardy da janap, týirep ótedi.

Bәlkim sodan da shyghar, keyde bizding bilimnen kinәrat izdegende  kózimizge birden qamkónil kýili múghalimder iligedi. Olardy ottan alyp, otqa salamyz.

Bәlkim sodan da shyghar, qoghamnyng sesi men synynan qorqyp qalghan ústazdar qauymy kópshilikting aldynda jaltaq. Mektep diyrektory aldynda da múghalim jaltaq, ata-ana aldynda da múghalim abyroyy az, arashasy joq, tipti oqushylardyng aldynda da múghalim jasqanshaq. Olay deytinimiz, elimizdegi týrli-týrli sayasy júmystargha jegiletin, saylau men sanaqtan bastap kóshe tazalap, kóshet otyrghyzatyn, bir dóng aghay jinalys ótkizse, at shaptyryp akti zalyn qoyny qonyshyna deyin qalmay toltyratyn da sol múghalimder. Sonday deymiz de, múnday bedel turaly sóz qozghaudyng ózi qisyngha kele me? Múghalim mәrtebesi tabangha taptalyp jatqanyn qalyng búqara, búiyghy qoghamnyng ózi elep-eskermese is óne me? «Múghalim bedeli» tómen degen qatqan qaghidanyng kóbesi jibiydi me? Áy, qaydam. Aytpaq oidyng tórkinin týsingen bolarsyzdar oqyrman qauym?..

Álbette «ústaz bedelin qaytip kóteremiz?» degen saualgha jauap izdegen tústa, eng aldymen ózimizge salmaq sala oilanghanymyz jón bolar. Óitkeni ústazdy jerden alyp jerge salatyn da, túlgha dәrejesine kóteretin de eng aldymen - qogham. Ústaz bedelin kóteruding birden-bir kilti osynau úlaghatty ataugha degen kópshilikting qisyq-qynyr kózqarasyn ózgertude jatyr. Búl bir deniz. Ekinshiden, myna bir mәselege nazar audarghan dúrys. Bizdinshe, biz múghalim mәrtebesin - osynau josyqty salany sapasy syn kótermeytin mamandardan tazartsaq, aryltsaq qana kótere alamyz. Al, búl anau aitqanday onay sharua emes. Demek, sapasyz kadrlardy qatardan shygharu qazirgi kýnning kezek kýttirmes mәselesi. Búl túrghyda songhy birneshe jyldyng bederinde ústaz abyroyyn nyqtaghan sharapatty sharalar qolgha alyndy. Atap aitar bolsaq, biliksiz kadrlerden aryltudyng elishilik nauqany osynau salagha janashyl ústazdardy tartumen erekshelenip otyr. Ázirgi kýni, «Nazar­baev Ziyatkerlik mektepterinin» janynan Pe­da­gogikalyq sheberlik ortalyghy, Peda­gogterding biliktiligin arttyru ortalyghy qú­rylyp jatyr. Zamanauy ortalyqtarda múghalimder әlem­dik tәjiriybege say әzirlengen jana bagh­dar­lamalar boyynsha arnayy ýsh ailyq qayta dayarlaudan ótedi. Múnday qayta dayarlaudan aldaghy 5 jylda 120 myng múghalim, yaghny elimizdegi múghalimder korpu­synyng teng jartysyna juyghy ótpek. Alayda, búl da azshylyq etedi. «Múghalim mәrtebesin qalaysha kóteremiz?» degen saual bizdi de bey-jay qaldyrmaghany sebepti, mynaday úsynys bar. Biz ýshin búl úsynys oqyrman oiyna qonsa, aitarymyzdyng dittegen jerine jetkeni.

TOQTAMDY TÝIIN

Elimizde múghalim jalaqysy satylap kóterilip kele jatqanmen, әli de bolsa ailyghy tómen kәsipterding qataryna jatady. «Ústazdyq etu» әleumettik-kәsiby statusy, mamandyq mәrtebesi әleumettik stratifikasiyada әli de bolsa tómengi satyda túr. Sonyng saldarynan qazirgi pedagogikalyq korpus qartai ýstinde. Sodan shyghar bilimdi, bilikti jastardyng derligi ailyghy joghary kәsipterge úmtylady. Basty mәsele de osynda, múghalim boludy armandaytyn jastar az qazirgi tanda.  Salagha qomsyna qaraytyndar kóp esesine. Aytalyq, búl túrghyda Koreyanyng ýlgisi kóz qyzyqtyrady. Óitkeni ondaghy múghalimder ailyqtary eldegi eng joghary ailyqtardyng qataryna jatady. Sonyng esebinen, «ústaz» atanugha úmtylatyn jas kadrler kóp. Jasyrary joq, bilim salasy qyzmetkerlerining mәrtebesin kóterude ústazdar qaltasyna týsetin ailyqtyng qomaqty bolghany da manyzdy.

«Abai.kz»