2022 jyl Qazaqstandy dýr silkindiren jyl boldy dep sanaymyn. «Qantar oqighasy» eshkim kýtpegen kezdeysoq oryn alghan siyaqty kóringenmen, ish jýzinde onyng tuyndauy mindetti edi. Óitkeni Qazaqstanda qalyptasqan sayasi, ekonomikalyq qúrylym jýiesining tizginsizdigi sonday soyqangha soqtyratyny sózsiz bolatyn.

Búl san ghasyrlyq memlekettik tarihy bar elderding tәjiriybesi әldeqashan dәleldegen zandylyq. Adamzat tarihyna kóz jeberip qarasaq, qazirgi tanda damyghan elderding qay-qaysy da san mәrte sayasy tónkeristerdi, daghdarystardy bastan keshkenin bayqaymyz. Alayda sol memleketter tónkeristen keyin, daghdarystan song aitarlyqtay damy týsti. Nege? Óitkeni olar әrbir oqighalardan sabaq alyp, qoghamdyq tәjirbiyelerdi rasionalidy týrde qoryta otyryp, memleket basqarudyng jýiesin rettep, kemeldendirip otyrdy. Sonyng nәtiyjesinde olarda qoghamdyq qayshylyqtardy retteytin, tosyn qauyp-qaterdi boldyrmaytyn mehanizm qalyptasty. Sondyqtan atalmysh kapitalistik memleketter túraqty damydy da, markistik utopiyagha qúrylghan, avtoritarlyq jýiedegi sosialistik memleketter bәsekede jenilip, memlekettik jýiesin ózgertuge mәjbýr boldy, ózgertti de. Alayda búlardyng kóbi adamzattyng ortaq qúndylyqtaryna negizdelgen qúqyqtyq jәne demokratiyalyq sayasy jýieni emes, avtoritarlyq biylik jýiesin, tipti «superpreziydentik» basqaru jýiesin birtindep qalyptastyrdy. Tarihy tәjiriybeler múnday jýiening eshkimge de (sony ornatushylargha da) opa qylmaytynyn qansha qaytalap dәleldese de, biyleushiler óz pendeshiligin jene almay-aq keledi. Alayda qoghamnyng damu zandylyghy óz degenimen jýredi. Ol erte me, kesh pe, sen qalaysyng ba, joq pa sanasyp jatpaydy, óz saldaryn kórsetedi de otyrady. «Qantar qasyreti» sonday zandylyqtyng saldary bolyp tabylady.

Jyl basynda elimizde búryq ete týsken súrapyl tónkeristik oqighany memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng aiyryqsha sayasy parasattylyghymen tez ensergenine kuә boldyq. Sonday-aq búl oqighadan Qazaqstanda bir dәuirdin, yaghny Nazarbaev dәuirining ayaqtaghynyn sezindik te, endigi jerde elimizding damu joly qalay óristeydi eken, kóne sýrdekpen jýre bereme, әlde janghyra týseme degen oiymyzda kóp súraqtar túrghany edi. 16 nauyryzdaghy Preziydent Joldauynda payymdalghan janghyru baghyttary kónlimizden shyghyp, ýmitimizdi ýkiley týsti dep aita alamyn. Óitkeni «Jana Qazaqstan: janaru men janghyru jolynyn» tandap alghan sayasy qúndylyghy - jalpy adamzattyng ortaq qúndylyghyna negizdelip qúrylghan memlekettik sayasy jýiege beyimdelgen. Óitkeni, qúqyqtyq, demokratiyalyq baghyt – Qazaqstannyng janghyru joly retinde anyqtalyp otyr.  Tarihy tәjiriybeler kórsetkendey, memleketterding sayasy jýiesi әleumettik damuda shesheushi ról atqarady. Sondyqtan da memleket basshysy Joldauynda «Sayasy janghyru bolmasa, elimizdi ornyqty damytu, auqymdy әleumettik-ekonomikalyq ózgeris jasau mýmkin emes» dep kesip aitqan-dy. Sebebi tәuelsizdikten keyin ornatylghan Qazaqstan Respublikasynyng sayasy jýie modeli dúrys bolghanmen shyn mәnindegi demokratiyalyq qúqyqtyq jýieni ornata alghan joq, ornatugha peyildi bolmady. Kerisinshe, jyl ótken sayyn avtoritarlyq, tipti totalitarlyq biylik jýiesin nyghayta týsti. Búl bizding elimiz de ghana emes, postkenestik memleketterding kóbinde kórinis tauyp otyrghan ahual, tipti bizden de soraqylary bar. Sonyng saldary qazir әr elde әr týrli kórinis tauyp otyr. Sondyqtan Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «men elimizge týbegeyli reformalar qajet ekenine bek senimdimin» degen-di.

Ár qanday eldegi avtoritarlyq, totalitarlyq biylik qashanda mýddeli toptardyn, klandardyng sayasy jәne ekonomikalyq monopoliyasyn qalyptastyrady, bizding elde odan tys qalghan joq. Soghan baylanysty Joldauda «Ekonomikadaghy, sayasattaghy jasandy monopoliyalardy týbirimen joigha tiyispiz. Onyng ornyna ashyq әri әdil bәseke ornatu  óte manyzdy» dep aitylghan. Sonday-aq «Jana Qazaqstannyng irgetasy sayasy jәne ekonomikalyq reformalardyng ýilesimdi baylanysy negizinde qalanugha tiyis» delingen. Al «sayasy janghyrudyng basty maqsaty – azamattardyng memleketti basqaru isindegi rólin arttyru» ekeni anyq aityldy jәne onyng mehanizmi kórsetilgen. «Býkil qúzyret bir qolda boluyna negizdelgen basqaru jýiesi qazir ózining tiyimdiligin joghaltty. Búl jýie kózqarasy men ústanymy әrqily azamattyq qoghamdy úiystyra almaydy. Sondyqtan biz Qazaqstandy damytudyng sayasy modelin ózgertu ýshin әr qadamdy múqiyat oilastyra otyryp jasauymyz kerek» deydi Preziydent.

Mine búdan Qasym-Jomart Toqaevtyng ózine deyin preziydentke berilgen super qúzretke ózi shekteu qoyghanyn angharamyz. Múnday qadam jasau shyghystyq memleket basshylarynda óte siyrek kezdesetin qúbylys. Ras, kezinde QHR basshysy Den Syaopin kózi tirisinde memleket basshysynyng qyzmet merizimin eki saylaudan nemese on jyldan asyrmau tәrtibin ornatqan edi. Biraq ol institut keshendi sayasy reformalarmen bekemdelmegendikten keyingi buyn ol qaghidatty Konstitusiyadan da alyp tastady. Qasym-Jomart Kemelúly ózi qytaytanushy ghalym bolghandyqtan, osynday әlemdik tәjiriyberlerdi eskere otyryp elimizde Konstitusiyalyq sot qúrudy úsyndy. Búl qúrylym Ata zang erejelerining mýltiksiz saqtaluyna jauap beredi. Sonday-aq ol elimizde qabyldanghan zan-erejelerding Konstitusiyagha qayshy keletin-kelmeytinin saralap otyrady. Sonymen qatar sudiyalardyng tәuelsizdigine jәne olargha eshkimning qol súqpauyna kepildik beredi.

Joldauda preziydent jәne oblys әkimderi mindetin atqaru kezinde sayasy partiyalardan beytaryp túru úsynylghan. Búl elimizde әr dengeydegi saylaularda әdildikting saltanat qúruyna mýmkindik jasaytyn amal.

Kezinde belgili tarihshy ghalym Zardyhan Qinayatúly «Elbasqarghan azamattardyng tirligine otbasy mýshelerining aralasuy – ýlken qatar» («Jas Alash» 2005 j. 31 nauyryz) dep aitqany ýshin biylikten qaghaju kórip ótken edi. Endi mine Joldauda «Preziydentting jaqyn tuystaryna sayasy memlekettik qyzmetshi bolugha jәne kvaziymemlekettik sektorda basshylyq lauazymdardy iyelenuge zang jýzinde tyiym salynady» dep kórsetilip otyr. Búl da sayasattyng ghylymilyqqa negizdele bastaghanyn kórsetedi. Kez kelgen sayasat ghylymy negizde qabyldansa nәtiyjeli bolatyny sózsiz.

Sayasy janghyru ekonomikalyq jәne mәdeny janghyrudyng negizi. Sayasy baghytyng dúrys bolmay әr qanday ising órge baspaydy. «Birinshi qadamdy qate bassan, әr basqan qadamyng qate bola beredi» degen naqyl sóz bar. Osy túrghydan qaraghanda Joldauda  aytylghan jana Qazaqstannyng sayasy janghyru baghyty dúrys dep sanaymyn. Áriyne, dúrys baghytta týzu jýrip ketu de onay emes. Búl jalpy azamattardyng sapasyna baylanysty dýniye.

Al janghyrudyng maqsaty jóninde «bizding múratymyz – Jana Qazaqstandy qúru. Jana Qazaqstan degenimiz – egemen elimizding bolashaqtaghy beynesi» deydi memleket basshysy. Endeshe Jana Qazaqstannyng beynesin qalyptastyruda bizding ústanar «eng basty qúndylyghymyz – Tәuelsizdigimizdi saqtap, últtyq biregeyligimizding negizin nyghaytyp, elimizdi janghyrtu jolynda úiysu» dep atap kórsetilgen. Ol ýshin «Biz nadandyq pen eskilikke, radikalizm men masyldyqqa, toghysharlyqqa jәne sybaylas jemqorlyqqa tabandy týrde qarsy túramyz» delingen Jolauda. Sonda ghana әr azamattyng óz qabiletin iske asyruyna barynsha qolayly jaghday jasalady, naghyz talantty bilimpazdardyng jol bastauyna mýmkindik ashylady, halqymyzdyng jasampazdyq әleueti arta týsedi. Ol ýshin «ózgeristi  әrqaysymyz ózimizden bastauymyz kerek. Árbir adam jәne býkil qogham  janghyruy qajet» deydi memleket basshysy. Óitkeni qoghamdyq jýiening janghyruy men adamdar sanasynyn, eski taghdynyng ózgerui birdey bolmaydy. Sondyqtan memleket qúqyqtyq jәne moralidyq túrghydan Jana Qazaqstan qúndylyqtary boyynsha jalpy halyqty tәrbiyeleudi uaqyt kýttirmeytin manyzdy mindet retinde qolgha aluy kerek dep sanaymyz.

Joldauda Preziydentting últtyq – memlekettik qúndylyqty jәne ózining qúndylyq ústanymyn basa dәripteuining mәni zor. Ol «Eng bastysy – elimizding egemendigi! Shyn mәninde, biz ýshin Qazaqstannyng Tәuelsizdigi  bәrinen qymbat. Sondyqtan, maghan  elimning amandyghy men jerimning tútastyghynan asqan  eshbir qúndylyq joq» dep atap kórsetken. Múny memleket basshysynyng Qazaqstan halyqyna әri әlem elderine jasaghan mәlimdemesi dep týsingen jón. Memleket basshysynyng «osy túraqsyz, qúbylmaly әlemde  Qazaqstanymyz bizden basqa  eshkimge kerek emes» dey kelip, «qyzmetime  týrli adamdardyng beretin baghasynan góri, memleketimizdi qorghap qalu – men ýshin  asa manyzdy mindet» degeni – әlem aldyndaghy serti ispettes. Mine búlardan meleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng óskeleng qúndylyq kózqarasyn angharamyz jәne qoldaymyz.

Qazaqstan qazaqstandyqtar ýshin ghana emes, býkil dýniyejýzindegi qazaqtar ýshin de auaday qajet. Myna almaghayyp zamanda últ tútastanbay memleketimiz nygaymaydy, әleumettik ekonomikamyz órkendemeydi. Sondyqtan Jana Qazaqstannyng damuynda alys-jaqyn shetelderde taryday shashyrap jýrgen etnikalyq qazaqtardyng Otangha oraltu qyzmeti jana dengeyde jýrgiziledi dep senemiz.

Nәbijan Múqamethanúly,

tarih ghylymdarynyng oktory, Ál-Faraby at. QazÚU-dyng professory

Abai.kz