«Qazaq KSR-ining Memlekettik Egemendigi turaly» Deklarasiya qabyldanghan kýn tarihy oqigha retinde el esinen joghalyp barady

Býginde elimizding Tәuelsizdigine tónip kele jatqan qauip jayly kóp aita bastadyq. Tәuelsizdik turaly aita bastasaq, Birynghay Ekonomikalyq Odaghymyz, ertengi «kenstigimiz», «ortaq parlamentimiz», «ortaq valutamyz» esimizge týskende, ondaghy útylysymyz ben jútylysymyz basqany qaydam, elim dep eniregen halqymyzdy әdben sastyrayyn dedi. Ótken jyly ghana Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghyn qazaq elining úly oqighasy retindeúrandatyp, nebir is-sharalarmen atap ótkendey boldyq. Ras, búl tәuelsizdik jyldary bәrimizge de asa qymbat, basqa toydy toylamasaq ta osy atauly kýndi atap ótu әrbir qazaq azamatynyng paryzy.

Áriyne, osy jyldardan beri әr jyldyng 16 jeltoqsany Tәuelsizdik kýni -  últtyq meyram retinde atalyp ótip kele jatyr, múnday quanyshty kezenderdi aldaghy talay zamandarda da úzaghynan toylay beruge jazsyn deymiz!

«Qazaq KSR-ining Memlekettik Egemendigi turaly» Deklarasiya qabyldanghan kýn tarihy oqigha retinde el esinen joghalyp barady

Býginde elimizding Tәuelsizdigine tónip kele jatqan qauip jayly kóp aita bastadyq. Tәuelsizdik turaly aita bastasaq, Birynghay Ekonomikalyq Odaghymyz, ertengi «kenstigimiz», «ortaq parlamentimiz», «ortaq valutamyz» esimizge týskende, ondaghy útylysymyz ben jútylysymyz basqany qaydam, elim dep eniregen halqymyzdy әdben sastyrayyn dedi. Ótken jyly ghana Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghyn qazaq elining úly oqighasy retindeúrandatyp, nebir is-sharalarmen atap ótkendey boldyq. Ras, búl tәuelsizdik jyldary bәrimizge de asa qymbat, basqa toydy toylamasaq ta osy atauly kýndi atap ótu әrbir qazaq azamatynyng paryzy.

Áriyne, osy jyldardan beri әr jyldyng 16 jeltoqsany Tәuelsizdik kýni -  últtyq meyram retinde atalyp ótip kele jatyr, múnday quanyshty kezenderdi aldaghy talay zamandarda da úzaghynan toylay beruge jazsyn deymiz!

Tarihy derekke ýnilsek: 1991 jyly 8 jeltoqsanda Belovej kelisimine sәikes qúdyretti KSRO ydyrap, Odaq qúramyndaghy quyrshaq elder óz aldaryna jeke memleket bolugha qol jetkizip jatty. Solardyng qatarynda tәuelsizdikti san jyldardan beri armandap kele jatqan qazaq halqyn da Alla qoldap, óz aldyna jeke memleket bolugha mýmkindik tudy.1991 jylghy 16 jeltoqsanda Qazaqstannyng Jogharghy Kenesi «Tәuelsizdik pen memleketting egemendigi turaly» konstitusiyalyq zandy qabyldady. Onda «Qazaqstan tәuelsiz memleket retinde kýlli aumaqta býkil ýkimet biyligine ie bolady, ózining ishki jәne syrtqy sayasatyn derbes anyqtap, ony jýzege asyrady» degen eldigimizdi tanytatyn úghymdar shyn mәnindegi tәuelsiz jәne demokratiyalyq memleket bolu mýmkindigin әperdi. Alda sayasy jәne ekonomikalyq ózgerister strategiyasyn belgileu mindetteri túrdy. Qazaq eli demokratiyalyq, azamattyq qúndylyqtargha negizdelgen jana sayasy qúrylystyng qadamyn bastady.

Sonymen tәuelsizdigimizdi osy kýnnen bastau, osy kýni atap ótu belgilendi.

Al endi 1990 jyldyng 25 qazanynda «Qazaq KSR-ining Memlekettik Egemendigi turaly» Deklarasiya qabyldanghan kýngi tarihy oqigha qayda qaldy?

On segiz jyl boyy Elbasy Jarlyghymen býkil halqymyz bolypegemendikke alghash qol jetkizgen «Respublika kýni» retinde merekelep kelgen memlekettik meyramymyz - 25 qazan osydan ýshjyl búryn óz kýshin toqtatyp atausyz qaldy. Tym-tyrys. Sol kýni tap bir eshtene bolmaghanday. Oghan deyin osy kýni tipti ýsh kýndik demalys berilip, últtyq meyram retinde el ishinde shamamyzgha qaray quanyshpen atalyp kelse, endi jym-jyrt. Ótken eki-ýsh jyldan beri kórip kelemiz osy kýnning qalay ótip jatqanyn. Ras, namysyna, kóniline tiyedi eken. Osy aituly kýndi ómirden óshirgen biylikting oilaghany ne sonda. Týsinbedik. Esh sebepsiz últtyq merekelerding tizbesin jariyalady da, toqtata saldy. Álde 1990 jylghy dýrbelenderdi halyqtyng esine salmay, nazaryn basqa jaqqa audarayyq degen pighyl jatty ma, kim bilsin, atausyz qaldyrdy-au!

Tarihiyderekke ýnilsek: 1990 jyl KSRO-da bolghan týbegeyli ózgeristerdin, jariyalylyq pen qayta qúrudyn, Batys Europa men AQSh arasyndaghy halyqaralyq qatynastardyng ózgeruine tarihy qadamdar jasalghan kezeng edi. KSRO-da búrynghy әmirshil-әkimshil jýieni saqtay otyryp, eldegi qoghamdyq ómirdi demokratiyalandyrudy úsynghan iydeyasyn iske asyru ýshin KOKP Bas hatshysy M.S. Gorbachev 1990 jyly 15 nauryzda halyq deputattarynyng kezekten tys ótken 3-siyezinde KSRO Preziydenti bolyp saylandy. Alayda Odaqtyng birinshi jәne songhy preziydentining kenestik respublikalar arasynda jana odaqtyq shart jasap, KSRO-ny qalay saqtap qalugha, KOKP-ny jana jaghdaygha beyimdep reformalaugha úmtylghan әreketterining bәri sәtsizdikke úshyraghany belgili.

Qazaqstan da osy kezde búl ýderisten shet qalmaghan edi. Aldymen 1990 jyldyng 24 sәuirinde elimizge preziydenttik basqaru jýiesi engizilip, Qazaqstan KP OK birinshi hatshysy, Qazaq KSR Joghary Kenesining tóraghasy N. Nazarbaev Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Preziydenti bolyp taghayyndaldy. Qazaqstandaghy sayasy jaghday da búl kezende tez arada qúbylyp, elding egemendikke degen qúlshynysy oyana bastady. Elimizde «Azat», «Azamat», «Alash», siyaqty últtyq qozghalystar men úiymdar,«Qazaq tili» qoghamy qúrylyp, el halqyn tәuelsiz memleket bolugha shaqyrghan ýndeuler men mәlimdemeler taratyp, mitingilerdi de jii ótkizip jatty. Respublikanyng barlyq aimaqtarynda halyqtan tәuelsiz memleketti jariyalau turaly qol jinalyp, Almatygha Ortalyq komiytetke de jetkizilip jatty, ortalyq alanda «elim, jerim, últym, tilim» degen últshyl ziyaly qauym men jastardyng mitingileri jii ótkizilip, úrandatyp, osy sәtti paydalanyp, egemendikke qol jetkizuge sebepker bolyp edi.

Osy kezde Mәskeudegi Tamyz býligi de búrq etip, odan keyin Resey Federasiyasynyng Preziydenti atanghan B. Elisinning Jarlyghymen KOKP qyzmeti de shekteldi, Odaqtyng ydyrauy bastaldy. Á degen betten-aq Odaqtan Pribaltika, Qapqaz, Ukraina elderi, odan keyin olargha ilesip, Orta Aziya elderi ózderining «Egemendik turaly Deklarasiyalaryn» jariyalay bastaghany da esimizde. Osy kezende bizding Qazaqstan biyligining Mәskeu jaqqa jaltandap, «múnyng arty ne bolar eken» dep kýtip otyrghanyn da kóz kórdi.

Uaqyt ótip bara jatty. Kýzding qyrauly kýnderi de kelip, Qazaq KSR-i ne anda, ne mynda emes,  әri-sәri bolyp túrghan sәt edi. «Azat», «Azamat», «Alash» qozghalystarynyng bastauymen halyqtyng tәuelsizdikke úmtyluy kýsheye berdi. Aldymen marqúm Sәbetqazy Aqataev basqarghan «Azat» azamattyq qozghalysynyng bastamasymen «Egemendik Deklarasiyasynyn» jariyalanuy da osy tús edi. Áytse de biylik te qarap otyra almady. 1990 jyly 16 qyrkýiekte «Memlekettik egemendik Deklarasiyasynyn» jobasyn alghash ret BAQ-ta jariyalap jiberdi. Qysyltayang shaqta egemendik turaly Deklarasiyany qabyldau da onaygha týspegeni belgili. Óitkeni Odaq pen Kommunistik partiyanyng yqpaly әli de bar edi. QSR Joghary Kenesining kezekten tys sessiyasynda qalay desek te, egemendikti jariya etken qújatty qabyldau barysynda el egemendigine qarsylar da bar bolyp shyqty. Tipti olardyng «memlekettik til - qazaq tili», «qazaq últy taghdyrynyng jauapkershiligin sezine otyryp,» dep keletin qazaqy últtyq tújyrymdargha qarsy shyghyp kelispeushilik tanytqandary da esimizde. Sonymen birge sessiyada «basqarushy jәne negizgi kýsh kommunistik partiya bolyp tabylady» degen 6-bapty alyp tastau turaly batyl úsynysqa egemendikti qalamaytyn «naghyz qyzyl kommunister» kóp qarsylyq bildirgeni turaly jazylyp jatty. Tipti keybireulerding búl manyzdy qújatty keyinge qaldyryp, egemendik aludyng esh reti joq ekendigin aitqandar da boldy. Olardyng talayynyng әli kózi de tiri. Múnday syn sәtte Salyq Zimanov, Súltan Sartaev, Sherhan Múrtaza, Múhtar Shahanov jәne basqa da ziyaly últjandy aghalarymyzdyng arqasynda qúldyqty kókseytinderge uәj aityp, últ mәselesin tótesinen qoya bildi. Buyrqanghan egemendik ruh pen qúldyq sana arpalysqan sessiyada Deklarasiyadaghy 17-bap segiz saghat boyy talqygha týsken. Kenester Odaghynyng talqany tausylmay jatyp, odaqtas respublikalardyng keybiri búl kezde Tәuelsizdik turaly zandaryn qabyldap ta ýlgergen edi. Sóitip KSRO qapasynan 15 tәuelsiz memleket býrshigin jaryp shyghyp, әrqaysysy ózining últynyng bolashaghy ýshin ghana ómir sýretinin jariyalay bildi.

1990 jyldyng 25 qazany kýni Qazaq KSR Jogharghy KenesindeMemlekettik egemendik turaly Deklarasiya respublikanyng óz aldyna derbes memlekettiligin jariya etken túnghysh zannamalyq akt bolatyn. Búl qújat boyynsha Qazaqstan eli halyqaralyq qatynastarda derbes tolyqqandy obekti retinde syrtqy sayasatta ózining mýddelerin aiqyndap, halyqaralyq úiymdardyng qyzmetine qatysugha mýmkindik berdi. Elimiz egemendik Deklarasiya arqyly tabighy baylyghymyzdy, ekonomikalyq jәne ghylymiy-tehnikalyq әleuetin tolyq menshigine aldy. Qazaqstan aumaghyndaghy barlyq әskery qúrylymdar memleket qaramaghyna ótti. Deklarasiya boyynsha Qazaqstan aumaghynda egemendikke qayshy keletin KSRO zandarynyng kýshi joyyldy.Deklarasiya ortalyqqa baghynyshty kýiden aryltyp, Mәskeumen jana jaghdayda teng әriptes retinde yntymaqtastyqqa qol jetkizdi.

Sonymen Memlekettik egemendik Deklarasiyasy - egemendikti bildiretin qúr mәlimdeme ambisiya ghana emes, shyn mәninde zandy kýshke ie manyzdy qújat boldy.  Sondyqtan da egemendik turaly Deklarasiya, bir jyldan asqannan keyin 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda qabyldanghan Qazaqstan Respublikasynyng Tәuelsizdigi turaly Deklarasiyasymen tereng ýndestik tapty.

Hosh, sonymen 1990 jylghy 25 qazanda, osynday qiyn-qystau kezende Egemendik jariyalanghan kýn, últtyq tәuelsizdigimizding negizi qalanghan kýn, tipti biylikting ózi «Tәuelsizdik kýni», «Respublika kýni» dep moyyndap, on segiz jyl boyy merekelep kele jatqan aituly oqighany halyqtyng sanasynan alyp tastau kimning qanday teris pighylynan payda bolghanyn týsine almay-aq qoydyq.

El Tәuelsizdigining úly meyramy retinde atap ótip jýrgen 16 jeltoqsan kýni qoghamda qalay merekelenip, qalay atalyp ótip jýrgeni turaly zor qoghamdyq qayshy pikirler tuyp, kópshilik halyqtyng kónilinen shyqpay kele jatqanyn qaytalamay-aq qoyayyq. Tipti obaly neshik, kezinde Parlament deputattarynyng arasynda da osy mәseleni kótergen deputattar bolyp edi, býginde eshkim de júmghan auyzdaryn ashpaydy.

Aldymen aitsaq, dәl osy kýnder 1986 jyly qazaq jastarynyng kenestik totalitarlyq rejimge qarsy shyqqan әlemge әigili «Jeltoqsan kóterilisin» eske alatyn «Demokratiyalyq janghyru kýni» emes pe!? Ádette búl kýn ylghy da tasada qalyp, dúrys atalyp ótpey kele jatqanyn da kórip kelemiz. Ótken jyly tәuelsizdikting 20 jyldyghymen qosa jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy da qatar kelgenimenmemleket pen biylik tarapynan birde-bir is-sharanyng keng auqymda ótkizilgeninóz basym estigen de emespin, kórgen de joqpyn. Ýkimettik emes úiymdar, jeltoqsanshylar óz betterimen ótkizgenimen bәribir jalpyhalyqtyq beleng ala almasy anyq.Ol ol ma, tәiiri, manadan beri zar jylap, kýnirene aityp otyrghan búl aituly kýnderimizding dәl osy uaqyttargha sәikes kelui europalyq rojdestvo men jana jyldyng tasasynda qalyp qongy әbden-aq qanymyzdy qaynatyp bitti. Búl mәseleler qanshama aitylyp, jazylghanymen de biylikting basyna әli jetpey kele jatqan siyaqty. Jana jyl demekshi, on jylday búryn jana jylgha dayyndyq tәuelsizdik kýnderi ótkizilgennen keyin bastalushy edi. Al songhy on jylday uaqyttan beri teris pighyldy bәzbireulerding «búlardyng әuselesin kóreyik, osylargha jana jyl qajet pe, әlde tәuelsizdik kýni me» degen siyaqty aram oilary jatqan sekildi kórinedi. Jeltoqsannyng arqadaghy qaqaghan ayazynda tәuelsizdik kýnin dalada emen-jarqyn atap ótu de mýmkin emestigi belgili. Sodan ba eken, búl kýn jyly keng saraylarda tek sheneuinikter men tәueldi adamdargha shen-shekpender taratylyp, keudelerine orden, medali japsyratyn kýnmen ghana shektelude ekenin esh jasyra almaysyz. Sodan keyin alaryn alyp alghandar ýn-týnsiz, ýilerinde me, meyramhanalarda ma, әlde shetelderde me, ózderi ghana «juyp» jatatyn synayly. Shirkin-ay, deysing taghy kijinip, sonday qúrmetke ie bolghan ekensin, ertenine sol alghan syi-siyapatyna layyqty bolu ýshin túrghyndarmen, qoghamdyq úiym ókilderimen, jastarmen kezdesuler ótkizip, mәn-jaydy týsindirip, qyzyqty keshter men kezdesuler ótkizip jatsang qanday jarasymdy bolar  edi. Áy, onday degen joq qoy, búl kýnde. Qayta bayaghy Kenes Odaghy kezinde kez kelgen enbek adamy orden, medali alyp jatsa, jastar men oqushylardyng qúrmetti qonaghy bolyp, qyzyqty kezdesuler ótkiziletin edi-au!? Tәuelsizdik meyramynyng sodan keyingi ýsh-tórt kýn demalysynyng alghashqysy osylay ótse, qalghan kýnderi typ-tynysh, tym-tyrys. Óitkeni, Astana qysynyng kýshine enip túratyn kezi, kóshede emen-jarqyn qydyrystap jýre almaysyn. Búl kýnderi  joghary biylikti aitpaghannyng ózinde jergilikti biylikting «Tәuelsizdik kýnin de», «Jeltoqsan kóterilisi» kýnderin atap ótip jatqany turaly da BAQ-tardan әldebir úiymdastyrylghan habarlar men baghdarlamalar bolmasa kýndelikti is-sharalar jayyndaghy jaghymdy oqighalardy esty almaysyz.Onyng esesine zәulim saraylarda jana jyldyq shyrshalardyng ayasyndaghy keshterding ótip jatqany turaly janalyqtar qúlaghynyzgha jii shalynady. Basqa qalada qaydam, men ózim dәl Astananyng ózinde jyl sayyn osynday bolyp jatqasyn, solardy kózimmen kórip jýrgesin aityp otyrmyn.

Óitkeni biylik halyqtyng namysyn oyatatyn múnday últtyq meyramdardy ótkizuge qúlyqsyz deuge bolar ma, әlde halyqty kótere biletin iydeya joq pa? Áytpese ótkizemin dese, Astana men Almatyda, oblys ortalyqtarynda mýmkindikter kóp. Zәulim-zәulim konsert, oiyn-sauyq, sport zaldary men saraylary, mәdeniyet oryndary Qúdaygha shýkir, qazirgi tanda jetip artylady. Sonyng bәrinde aldaghy jyldyng budjetine kirgizip, nebir patriottyq is-sharalardy úiymdastyrugha bolady emes pe.

Toqeterin aitqanda, «Tәuelsizdik kýnin» 16 jeltoqsanda ótkizudi dogharyp, qaytadan 25 qazangha auystyrghan jón der edim. Onyng mәnisin jogharyda aittyq. Jәne eng bastysy 25 qazan Arqa men Astanada kýzgi mizam shuaqtyng lebi esip túratyn kezi ekenin eskergen jón der edim, sonda merekeleuge kóp mýmkindikter bolady. Men ózim Astanada 1997 jyldan beri 25 qazandaghy «Tәuelsizdik kýnderin» ótkizu  merekesine jyl sayyn qatysyp keldim. Ásirese sol 1997 jyldyng 25 qazany kýngi merekede Aqmola halqy men endi kelip jatqan sheneuinikterding jaqsy jarasyp, jenil jeydemen jýrgeni jaqsy esimde.Odan keyingi jyldary daosy merekelik kýnder kýzding jayma-shuaq sәtimen, naghyz merekelik toy-dumangha ainalghany jalpy júrttyng esinde bolar.

Al 16-17 jeltoqsan «Demokratiyalyq janghyru jәne jeltoqsan qúrbandaryn eske alu kýni» retinde qala bergeni jón.Onyng ýstine oghan  Janaózen oqighasynyng zary qosyldy. Sol kýnderdi әrqashanda eske alatynday, últtyq ruhymyzdy kóteretindey dengeyge jetkizu turaly aitylyp jýrgen úsynystardy tek qoldau kerektigin aitudan jalyqpauymyz kerek. Tipti bolmasa, búrynghyday «Tәuelsizdik kýnin» qalay da atap ótu kerek bolsaq, onda eki ret te atap óteyik. Onda túrghan ne bar. Mәselen, postkenestik shenberden shyqqan Latviyada osynday eki ret atalyp ótetin últtyq merekening orny bólek: biri- 1918 jyldyng 18 qarashasy, Latviya memleketining «tughan kýni», yaghny alghashqy tәuelsizdigining jariyalanghan kýni, ekinshisi - 1991 jyly qabyldanghan Tәuelsizdikti qayta qalpyna keltiru kýni. Al biz bolsaq, osynday oqighalardan bas tartyp, keri ketip bara jatqandaymyz.

Qalay desek te, Qazaqstan tarihynda erekshe manyzgha ie bolghan 25 qazan búrynghy «Respublika kýni» qayta últtyq meyram retinde jariyalanyp, el shejiresindegi ózining memlekettik oqigha retindegi ornyn alugha tiyisti.

«Abai.kz»