Sýiinshi! Búiyrsa, sanauly kýnderden keyin «Qazyghúrt» baspasynan aqyn Ádil Botpanovtyng «Ómirzaya» atty kitaby jaryq kórmek. 27 jasynda kenetten joghalyp ketken aqynnyng ólenderi men prozalyq dýniyeleri oqyrman nazaryna túnghysh ret toptastyrylyp úsynylyp otyr. Kitapty qúrastyrghan - aqyn Bauyrjan Babajanúly. «Qazyghúrt» baspasynyng diyrektory, belgili aqyn Temirghaly Kópbaev azamattyq jasap, kitapty tegin shygharyp beruge bel bughanyn erekeshe aita ketkenimiz lazym. Biz tómende Ádilding ayaqtalmay qalghan «Qarghalar» atty prozalyq dýniyesin qaz-qalpynda jariyalaghandy jón kórdik.

«Abai.kz»

Kýpirlik sen jasasang әdemi tek,

Týpsiz kózing saytandar әlemi bek.

Myng saytanyng tozaqqa tartar meni,

Bir saytanyng tozaqtan terenirek.

Núryna kómildim de, saytangha erdim,

Bitkendey jýrekke gýl, kózime núr.

 

Sen ýshin otqa kirdim, sezine jýr.

 

 

III.

Sýiinshi! Búiyrsa, sanauly kýnderden keyin «Qazyghúrt» baspasynan aqyn Ádil Botpanovtyng «Ómirzaya» atty kitaby jaryq kórmek. 27 jasynda kenetten joghalyp ketken aqynnyng ólenderi men prozalyq dýniyeleri oqyrman nazaryna túnghysh ret toptastyrylyp úsynylyp otyr. Kitapty qúrastyrghan - aqyn Bauyrjan Babajanúly. «Qazyghúrt» baspasynyng diyrektory, belgili aqyn Temirghaly Kópbaev azamattyq jasap, kitapty tegin shygharyp beruge bel bughanyn erekeshe aita ketkenimiz lazym. Biz tómende Ádilding ayaqtalmay qalghan «Qarghalar» atty prozalyq dýniyesin qaz-qalpynda jariyalaghandy jón kórdik.

«Abai.kz»

Kýpirlik sen jasasang әdemi tek,

Týpsiz kózing saytandar әlemi bek.

Myng saytanyng tozaqqa tartar meni,

Bir saytanyng tozaqtan terenirek.

Núryna kómildim de, saytangha erdim,

Bitkendey jýrekke gýl, kózime núr.

 

Sen ýshin otqa kirdim, sezine jýr.

 

 

III.

Kereuette jalghyz jatyrmyn. Bólmeni inirde kóshken shaytanday bop shylym týtini túmshalaghan. Mening oilarym da sol týtinning shyrmauynan shygha almay jatqanday. Ornymnan túrdym. Eki qolymdy qaltagha salyp, bólmede әri-beri jýrip kórdim. Áldebir әuendi ysqyryp biylep te bayqadym. Aqyry bosaghadaghy qoljughyshtyng suyn saryldatyp salqyn sugha juynyp, boyymdy jengen del-saldyqty quyp shyqtym. Dorbamdy aqtaryp, Akutagava men Bodlerdi shygharyp stolgha qoydym. Sosyn qaltamnan qalamsap pen dәpterimdi alyp oryndyqqa jayghastym. Songhy kezde osy ekeuine әues bolyp aldym. Dýniyelerin qayta-qayta oqyp shyqsam da, kónilim toyar emes. Jalpy, men esh jazushy ne aqyngha tabynbaytynmyn. Al búlardyng әli men týsinbegen qúpiyasy bar sekildi. IYә, solay. Taghy da shylym tútattym. Óleng jazghym keldi. Dәpterime shyjbaqtay bastadym:

Jalghyz pendening jetimek múnyn syr túnghan

Saghynyp bitken sorly bolmasa kim úghar.

Jyrymnyng bәri jýrekte jatyp jyrtylghan,

Jazym da jetti tynyghar...

 

Jeti boyauly jelkenimdi órtep...

Gharyshqa...

Ketip baramyn, sonymnan jeter jan bar ma? Osy jerde toqtadym. Ne jazarymdy bilmegen song emes, jazghanym únamady. Paraqty shimaylap tastadym.  «Joq dedim, sen búlay jazbauyng kerek». Songhy kezde jazghanymnyng bәri kónilimnen shyqpaytyn boldy. Talghamymnyng óskeni emes, talantymnyng tayazdanghany dep oiladym. Esime ýlken qaladaghy dosym týsti. Ol bir týnde poema jazyp shyghypty.  Pushkin turaly. «Kóz aldymnan sebelegen qar men Pushkin ketpedi. Jaza berdim, jaza berdim», - dedi ol. Al mening kóz aldyma qargha shúqyp jatqan ózimning janarlarym kele beredi. Bir qyzyghy, mening kózderimdi týrli týsti qarghalar shúqyp jatady. Qyzyl, sary, jasyl, qara, ala qarghalar. Al kózimnen kógildir qan tamshylaydy. Kóp-kógildir.

IV.

Týs. Oyanuyn oyansam da tósegimnen túrugha erindim. Kópten beri qolgha týspegen múnday erkindikke ózim de tanmyn. Shylym tausylypty. Kýlsalghysh qyzmetindegi tәrelkedegi túqyldy tútattym. Túru kerek. Túrmasa bolmaydy. Juynyp bolghan son, qonaq ýy janyndaghy restorannan syra ishudi oiladym. Shygha beristegi aqqúba kelinshekting ornyna qara tory boyjetken otyrypty. «Sәlemet pe, hanym». «Salamatsyz. Siz keshe kelgen júldyzshysyz ba?» «Dәl taptynyz. Restoranda syra bar ma?» «Bilmedim. Syra bolmasa maghan keliniz, qon shaymen de bas jazugha bolady». «Rahmet, - dedim, - eger men súltan bolsam, jarty qazynamdy sizge berer edim». «Keshiriniz, súltan, sәlden song restoran ýziliske jabylady». Men shyghyp kettim. Syragha ýlgirdim. Endigi maqsat - kitap dýkenin kóru. Qay jerge barsam da ýige kitap arqalap qaytu - ejelgi әdet. Búl jerding dýkeni de meni renjitpedi. Shang basyp qalghan Nabokov, Kobo Abe, Markes, Nisshe, ejelgi qytay aforizmderi men ýshin tughan kýnime esepsiz syilyq alghannan kem bolghan joq. Sonshama kitap alghanyma quanghan dýkenshi «Qazaqsha kitaptardy da kórip shyq, jaqsy kitaptar bar» dep, qolymen qazaq baspalarynyng tuyndylary ornalasqan jaqty siltedi. Búl jaq ta kónil qaldyrmady. Júmekenning «Temirqazyghy» men Kenkenning «Inkәr dýniyesi», Esenghalidyng songhy jinaghy, tipti Júmaghannyng «Saryatany» bar eken. Dorbamdy toltyryp, audan ortalyghyn aralaugha kiristim. Taldardan týsken japyraqtar, endi qayda bararlaryn bilmegendey sandalyp qalypty. Saghynysh týstes sorlylar-ay... Ayaghymmen japyraqtardy baspaugha tyrysyp, qonaq ýige keldim. Qaratory boyjetken tisterin kórsetti. Kýlgeni bolsa kerek. «Maqtap jýredi ekensiz, - dedi ol, - shәy dayyn. «Eger sen Tәniri bolsan, men senen bir-aq nәrse ótiner em», - dedim men. «IYә, ol ne?» - onyng tisteri kórinbey qaldy. «Sizdi qoyyp, senge kóshelik». «Tu-u, bar bolghany sol ma. Onda otyr». Shәy ishpegenime de eki sótke bolghan. Kәdimgidey terledim. Qyzdyng aty Kәrima eken. Parsysha «Qúdiretti» degen maghynany beretini esime týsti. Shәidi bolyp: «Rahmet, - dedim, - shynymen qúdiretti ekensin». «Qalaysha, nege qúdiretti?» «Kәrima, sening atyng qúdiretti degen maghyna beredi, esinde saqta». «Jaraydy». Ol tisterin kórsetti. Men bólmeme keldim, stolgha otyrdym... Oiyma japyraqtar oraldy. Sary kóshkin.

Únatam kýzdi,

Japyraqtardy uaqyttyng alyp úshqany,

Týskeni jerge, sandalyp, sabylysqany.

Qor bolyp qaldy-au sap-sary saghynyshtary,

Júbatam kýzdi...

Ári qaray jaza almadym. Boyymnan kýzdi júbatar kýsh tabylmasa kerek. Shylym tútattym. Esime Júmaghang oraldy. Onymen songhy kezdeskenim esime týsti. Ol kezde men ýlken qalada edim. Júmaghang da tiri edi. Ýsh-tórt kisi jinalyp, kezdeskenimizdi judyq. Ol meni aqyndar qaghanatyna noyan etip qabyldady. Kezek-kezek óleng oqystyq, kerildesip bir-birimizge sóz bermeuge tyrystyq. Al ýsh-tórt kýnnen song onyng qaytys bolghanyn estidim. Kensayda, jerleytin kezde onyng kostumin sheship jatyp, kóz aldyna qan qatyp qalghanyn kórdim. Onyng da janarlaryn qarghalar shúqydy ma eken?...  Týrli týsti qarghalar. Qyzyl, jasyl, sary...

Gala

Kesh. Tómenge týsip Kәrimagha bardym. Onyng da ishi pysyp otyr eken. Meni kýlip qarsy aldy. «Men saghan syilyq dayyndap qoydym», - dedi. Restoran jabylghaly jatyr eken, syra aldym. Stolynyng astynda tizilip túrghan qyzylәskerlerdi kózimen núsqady. «Saghan». «O, búl syiyndy nemen ótesem eken, qúdirettim!» «Sen óleng jazady ekensing ghoy». Men  qabaq shyttym. «Ony qaydan bildin?» «Bólmendi jinap jýrip dәpterindi kórdim».

- IYә...

- Maghan arnap óleng jazsayshy.

- Ólendi qaytesin, - dedim men. - Sen ózing ólensing ghoy. Búl ýirengen sóz edi. Agha buyn  aqyndardyng birinen  estigem.

- Onda, renjiymin.

- Qoy, renjime, jazamyn.

- Qashan.

- Sen - kempir, men - shal bolghan kezde.

- Oi, ol qyzyq emes qoy.

- Nege? Nemerelerine kórsetesin.

- IYә... Ol oilanyp qaldy. Men stol astynan syra alyp, shynydan ishuge kiristim. Ol maghan kózderin qadady. Oily, taza kózder eken.

- On segizde suretshi túrady, - dedi qyz, - baghana bólmesin jinap jýrip kórdim, әdemi qyzdyng suretin salyp qoyypty, biraq ayaq-qoldarynda et joq, tek sýiekteri ghana. Týsinbedim. Nege olay salady eken? Kiyim kiygizip, kәdimgidey salsa súp-súlu qyz. Men ýndemedim. Tek ekinshi shynydan syra ishuge kiristim.

- Sening de ólendering qyzyq eken, - dedi qyz. - Oqyp edim, bir týrli eken. Bizding gazetterde onday ólender baspaydy.

- Bilemin.

Qyz terezege qarady. Áne kele jatyr.

- Kim?

- Suretshini aitam. Esikten men jaqsy tanityn saqaldy suretshi endi. Ekeumiz tós qaghysyp kóristik.

- Múnda qalay jýrsin?

- Taghdyr ghoy. Jalpy ol osylay sóileuge qúmar edi.

- Kel, syra isheyik. Qaryndasynmen tanysa otyr.

- Ay, aqyndar-ay! Áyteuir qyzgha myqtysyndar. Biz bayghús qoy jaqyndaugha qorqyp...

- Qoyynyzshy agha... Men shәy qoyayyn.

- IYә, júmys qalay. Jazyp jatsyng ba? Suretshi saqalyn sipap, maghan qarady.

- Jәimen. Ózing she?

- Shýkir.

- IYә, suret óneri jayly aita otyr. Qaryndasymyzdyng kónilin aulayyq.

- E, aqyndar túrghanda bizge әngime qayda. Ne jazyp jýrsin? Qaladan qashan keldin?

- Ózimnen basqany jazbaytynymdy bilesing ghoy. Sol bayaghy Tәnirining aldynda tәlimsigenimnen basqa ne bar deysin. Jalpy Bodlerdi qazaqshalaytyn oiym bar.

- Dúrys. Ol - myqty aqyn. Jalpy ekeuing azdap ýndessinder. Audarsang - qazaqqa bir jaqsylyghyng bolar edi. Tek jaqsylap audar. Adamnyng ghúmyry Bodlerding bir jolyna tatymaytynyn bilesing ghoy.

Ekeumiz ýnsiz syragha bas qoydyq. «Syrany shәidan song ishinder», - dedi qyz. Biz ýnsiz kelistik. Biraq shәy bata qoymady. Qyz bizge alma-kezek qarap shәy soraptay bastady. Biz qyzdy tipti úmyttyq. «Ózing ne shimaylap jýrsin?».

- Jәi. Boyaudy shyghyndaghannan basqa ne bitirer deysin. Daliydi ne Pikassony qazaqshalau qoldan kelmeydi. Biz kýldik. Qyz da kýlgendey boldy. Suretshi maghan qarady. «Jýr, bólmege barayyq». Stol astynan qalghan syrany alyp, onyng bólmesine kettik. Suretshi chemodanynan araq shyghardy. Ekeumiz staqandargha qúidyq ta birauyzdan tost aittyq.

- Úly óner mәngilik ólmes ýshin!

Sol týni araqty kóp ishtik. Suretshi mas boldy. Ol meni qúshaqtap, kemsendep jylady. «Saghan syrymdy aitayyn ba?» «Ayt». Men de sau emes edim. «Men ghashyqpyn». «Kimge?» «Galagha». «Qanday Gala, nege tanymaymyn?» «Tanymaysyn. Ol Salivadordyn, Dalidyng Galasy, men kýnde ony týsimde kóremin. Ol maghan Dalidy óltirshi deydi. Men qanjarymdy alyp Daligha úmtyla bergende shoshyp oyanam. Týsinding be? Daligha, úly Salivador Daligha qanjar sala bergende oyanam. Sirә, men ony óltire almay-aq ketetin shygharmyn». «IYә, - dedim men, - ony eshkim óltire almaydy. Ol - úly adam». Al suretshi stolgha basyn qoyyp úiyqtap ketti. Bәlkim, Daligha qanjar súqqaly jýrgen shyghar...

 

V. Mahabbat

Saqaldy suretshi qalagha qaytty. Ol keterde mening kónilimdi bir týrli múng biyledi. Endi eshkimmen úly óner ýshin tost kótere almaytynday bolyp kórindim. Ony vokzalgha shygharyp salyp kele jatyp joldan shampan satyp aldym. Qonaq ýige kelgenimde, kesh bata bastaghan edi. Kәrimany aqqúba kelinshek auystyryp jatyr eken. Men kirgende, onyng kózinde júmbaq jymiys payda boldy.

- Sәlem, qaynym.

- Hal qalay, jeneshe?

- Shýkir.

- Aghamnyng densaulyghy myqty ma?

Ol ýndemey qaldy. Men Kәrimany bólmege shaqyrdym. Stolda shampan, shokolad, pechenie jәne Akutagavanyng novellalary jatty. Men kereuetke, ol oryndyqqa otyrdyq. Shylym tútatyp, sonsong kelinshek nege ýndemey qalghanyn súradym.

- Onyng kýieui jyndanyp ketken...

- Qalaysha? Shampandy atyp, staqandargha qúidym.

- Búdan bes-alty jyl búryn ol shopyr edi. Jap-jas, kórikti jigit bolatyn. Gitaramen әn aitqanda, biz siyaqty bala qyzdar jylaugha deyin baratyn. Qúralay(kelinshek) ekeuining ýilengenine kóp bolmaghan. Olar baqytty edi. Bir kýni Bahtiyar (kýieui) bir top shopyrmen birge kórshi audannan qauyn alyp, qalagha ketti. Ýsh-tórt týn jýrip aman-esen aparghan qauyndaryn ótkizgen son, janyndaghy joldastary sharuanyng bitkenin juamyz deydi. Bahtiyar da solarmen birge bir týn juady. Bir kýn juady. Saparlastary qaytudy oilamaghan son, Bahtiyar keshkilik mәshiynesin otaldyra bastaydy. Joldastary ony qalugha biraz ýgittedi. Biraq boyynan araqtyng qyzuy qaytpady ma, әlde Qúralaydy saghyndy ma, Bahtiyar aitqanynan qaytpady. - Joq! - dedi ol senbi kýni oralamyn dedim, oralam. Ayttym - boldy! Auyz darbaza emes!

- Balam, aitqandy tynda, aldyng - týn, sapargha jalghyz shyghugha bolmaydy. Jolda qorym bar. «Ol jerdi týnde Qara qyz tónirekteydi. Jalghyz-jarym jolaushyny azghyrady» - degen sóz bar. Bir týnning әrisi ne, berisi ne, tang ata shygharmyz. Búny aitqan shopyrlardyng ýlkeni Meshitbay shal edi...

- Joq, aqsaqal, renjimeniz, men qayttym. Qara qyz da, sary qyz da kerek emes, ýide appaq kelinshegim bar.

Osyny aityp ol jýrip ketedi...

Kәrima oilanyp qaldy... Men ol qabaghyn týigende qastarynyng qosylyp ketetinin bayqadym. Nәzik sausaqtarymen stakandy alyp kishkene shampan jútty da, oily kózderin maghan qadady. «Bilesing be, - dedi ol, - bilesing be, sen Bahtiyargha úqsaysyn». «Qoyshy». «Onyng da erinderi qyzaryp túratyn. Boyap qoyghanday». «Ári qaray aitshy». «Qazir». Ol taghy kishkene shampan ishti...

Bir-eki kýnnen song auylgha oralghan shopyrlardy qarsy alugha shyqqan Qúralay Bahtiyardyng mәshiynesin kóre almady. Sol oigha batyp túrghan ol qasyna kelgen Meshitbay shalgha iyilip sәlem berip, Bahtiyardy súraghan. Kópti kórgen kisi emes pe: «Á, ol kórshi auylda sharualarymen qalghan. Kelip qalar», - dey saldy da, Mәkeng ýiine kirip shyghyp, qasyna bir-eki jigit ertip, kelgen jolymen keri qaray ketti. Árkimnen súrastyra jýrip, joldaghy jalghyz beyitten bes-alty shaqyrym jerde qúm arasynan Bahtiyardyng mәshiynesin, taghy birazdan song sekseuil týbinde úiyqtap jatqan ózin tauyp, auylgha әkeledi. Jolda ol: «Jiberinder, men keri qaytamyn. Maghan onsyz bolmaydy. Biz birge boluymyz kerek. Maghan bәribir onsyz ómir joq!» - dep aiqaylapty deydi. Kópti kórgen qarttardyng aituyna qaraghanda, jalghyz beyit manynda jalghyz-jarym jolaushylardy arbaytyn aqqudyng kógildirindey, joq... hor qyzynday әdemi peri bar deydi. Onymen bir jýzdesken erkek esinen airylatyn kórinedi.

Júrt aitady: Bahtiyar jalghyz beyitke jaqyndaghanda aldynan qos búrymy tobyghyn tepkilegen jalanash qyz shyghypty-mys. Sóitip, mәshiynening aldyna týsip jýgirgen qyzdyng sonynan ol da ere beripti. Aqyrynda joldan shyghyp qalyng qúmnyng arasyna barghanda, adam kózinen tasa bolghanda, ekeui mәngi birge bolugha serttesipti. Sodan beri Qúralay qansha ótinse de, jalynsa da, Bahtiyar oghan til qatpapty. Aparmaghan molda, baqsy qalmapty. Eshqaysysy da ony emdey almaghan kórinedi. «Qara qyzdyng duasyn biz qaytara almaymyz», - dep qoldaryn qusyrady eken.

Al Bahtiyar bolsa eki kýnning birinde  qara joldyng boyymen jalghyz beyitke qaray tartady da túrady. Qúralay sorly kýndiz kýlki, týnde úiqydan qalady. Jyndyhanagha beruge janynday jaqsy kórgen adamyn qaydan qisyn. Sóitip kýnder, ailar ótip jatty. Tiri adamgha til qatpay Bahtiyar  qala beredi. Tek janyndaghy eshkimge kórinbeytin sýiiktisimen tildesedi de qoyady. Aqyry týn jamylyp auyldan shyqqan ol ýlken joldan mәshiynege minip jalghyz beyitke qaray tartyp otyrady. Artynan izdep shyqqan adamdar ony bayaghy alghashqy kórgen jerden tauyp әkeldi. Tek...  tek búl joly ol ólip qalghan eken. Bir qyzyghy, esh jeri úrylmaghan, synbaghan, tek júmbaq jymighan qalpy jatyr eken...

Osyny aitty da ol ýnsiz qaldy. Bólmeni auyr tynyshtyq basty. Kýnә sekildi auyr tynyshtyq. Bәlkim, ekeumiz de tiri jýrgenimiz ýshin úyalghan shygharmyz...   Álde kýnәhar ekenimizdi sezbedik pe?  Men Bahtiyargha qyzyqtym. Onyng ólmegenin, tek «tirilerge» tәnin qaldyryp óz sýiiktisimen aspanda, dәlirek aitsam, Kýn-júldyzdyng kógildir jýreginde ghúmyr keshetinin úghyndym. Onyng taghdyryna qyzyqtym. Baqytyna qyzyqqan da shygharmyn...

Sonsong staqandargha shampan qúidym.

- Kel isheyik.

- Ne ýshin?

- Bahtiyar men Qara qyz ýshin. Mahabbat ýshin.

 

Men Kәrimany shygharyp salugha shyqqanda, kelinshek stolgha basyn qoyyp úiyqtap otyr eken.

VI.Týs

 

 

Ayaqtalmay qalghan.

«Abai.kz»