Kóne Týrkistanda býgin-erteng Alashordashyl hәm týrikshil qogham jәne memleket qayratkeri Súltanbek Qojanúlyna eskertkish ornatylmaq.
Ol kim?
Úyat bolatyn-aq súraq. Tәuelsizdik alghaly, etegimizdi jappasaq ta, esimizdi jiya bastaghaly biraz uaqyt. HH ghasyrdyng basynda ghúmyr keshken qazaqtyng nebir ziyaly azamat, aituly túlghalary jayynda aitylyp keledi, jazylyp keledi. Súltanbpek Qojanúly jayynda da az jazylghan joq. Nege ekenin el bile bermeydi biraq.
Ol kisi jayynda alghash kommunist jazushymyz Sәbit Múqanovtyng «Eseng jyldary» atalatyn memuarynan oqyghanbyz. Ne deydi Sәbeng jaryqtyq? Qúlaq týrelik.
« - Sen, Sәbit shyraghym, - dedi jasy ýlken aghalyq aqyly siyaqty dauyspen, - «proletariat jazushysy bolam» degendi qoysayshy! Sәken ghoy, osy joq nәrseni bar qylam dep jýrgen. Eng aldymen, sol Sәkenning ózi bola almaydy ghoy proletariat jazushysy.» (S.Múqanov «Esei jyldary», 1964. 160-bet.)
«Súltanbekting búl sózinen shygharghan qorytyndym: «Nenayshviliydi ketirem de, ornyna ózim bolam». Odan anghartayyn degeni - dep jorydym ishimnen - «kim ekenimdi tanyp qoy» deui ghoy, «menen yghysyp jýr» degeni ghoy, «әitpese - ondyrmaymyn» deui ghoy.» (161-bet.)

Kóne Týrkistanda býgin-erteng Alashordashyl hәm týrikshil qogham jәne memleket qayratkeri Súltanbek Qojanúlyna eskertkish ornatylmaq.
Ol kim?
Úyat bolatyn-aq súraq. Tәuelsizdik alghaly, etegimizdi jappasaq ta, esimizdi jiya bastaghaly biraz uaqyt. HH ghasyrdyng basynda ghúmyr keshken qazaqtyng nebir ziyaly azamat, aituly túlghalary jayynda aitylyp keledi, jazylyp keledi. Súltanbpek Qojanúly jayynda da az jazylghan joq. Nege ekenin el bile bermeydi biraq.
Ol kisi jayynda alghash kommunist jazushymyz Sәbit Múqanovtyng «Eseng jyldary» atalatyn memuarynan oqyghanbyz. Ne deydi Sәbeng jaryqtyq? Qúlaq týrelik.
« - Sen, Sәbit shyraghym, - dedi jasy ýlken aghalyq aqyly siyaqty dauyspen, - «proletariat jazushysy bolam» degendi qoysayshy! Sәken ghoy, osy joq nәrseni bar qylam dep jýrgen. Eng aldymen, sol Sәkenning ózi bola almaydy ghoy proletariat jazushysy.» (S.Múqanov «Esei jyldary», 1964. 160-bet.)
«Súltanbekting búl sózinen shygharghan qorytyndym: «Nenayshviliydi ketirem de, ornyna ózim bolam». Odan anghartayyn degeni - dep jorydym ishimnen - «kim ekenimdi tanyp qoy» deui ghoy, «menen yghysyp jýr» degeni ghoy, «әitpese - ondyrmaymyn» deui ghoy.» (161-bet.)
«Aqyry, bir stansiyagha toqtaghanda ghana Qojanovtyng salon-vagonyna baryp, birneshe saghat әdemi mәjilis jasap qayttyq. Sonda kórsem, Súltanbek shynynda da adamshylyq qasiyetteri mol, oiynshy, kýlkishi, әzilqoy, kenesqor, әdebiyet pen kórkemónerdi sýietin kisi eken.» (162-bet.)
« - Súltanbek Qojanov, - dep jauap beredi anau, búl ara - onyng tughan jeri. Ata-babalary - osy elding qojalary. Revolusiyadan búryn resmy qaghazdarda «Perovskiy» atalyp kelgen qalany, Sovet túsynda «Aqmeshit» atatqan da sol. Endi, erteng ashylghaly otyrghan 5-sezde «Qyzylorda» atatyp, Qazaqstan astanasy jasatpaq ta, shamasy kelse әdemi qalagha ainaldyrmaq» (168-bet).
Shyndyqqa biri janasyp, biri janaspaytyn búl suretteuler men sipattaular asa kórnekti jazushymyz Sәbit Múqanovtyng kózimen berilgen Súltanbek Qojanúlynyng kelbeti. Áriyne, Sәbeng jaryqtyq «jeke adamgha tabynu» zardabynan 1938 jyly atylyp ketken aituly túlghany aqtaghysy, jaqtaghysy kelip otyrmaghany әmbege ayan. Ádebiyet kógine «tap maghan besikte jatqanda belgi taqqan!» dep duyldatyp shyqqan kommunist jazushy Súltanbekti Kenes ókimetining has dúshpany kóredi. Soghan qaramastan Sәbit Múqanov memuarynyng ózinde Súltanbek Qojanúly jotalanyp kórinedi. Kezinde jamandau sipatynda aitylghan shyndyq zamananyng tónkerilip týsuine baylanysty býgingi kýni tipti Súltanbektey qayratkerding azamattyq bolmysyn asqaqtata týsetindey. Synshyl suretteuding ózinen qazaghym, últym, júrtym dep soqqan jalyndy jýrekting qan soghysy aiqyn angharylyp jatyr. Synshyl beyilmen jazuyna qaramastan Sәbit Múqanovqa osydan song rizashylyq sezimmen qaraghyng keletinin qaytersin?!
Birde Beysekenning kónilin súrap Mәskeuden Núrtas Ondasynov keldi. (Qonaev astyna mingizip qoyghan «Volga» avtokóligi esik aldynda qantaruly túr. Ekeui Tashkentte jetim balalar ýiinde birge tәrbiyelengen múnlyqtar. Bayaghyda atylyp ketken Alashtyng birsypyra azamattary әngime arqauyna ainaldy. Beysekeng Maghjandy, Núrtas Súltanbekti atady. Ekeuining de kózi sulandy. «Olardyng bәri de qashan aqtalghan. Qorqyp әngime ete almay otyrghan ózimiz», - dep saldy kózi shapyrashtanghan Beysembay Kenjebaev. Qayratkersip jýrgen, kósem jazushy atanyp jýrgen birer azamatty sybap saldy. «Túrar jayynda jazyla bastady. Endi bәri de aqtalar, jazylar, halyqpen qayta tabysar. Sabyr qylayyq, Beysembay!» - dedi sabyrly Núreken. «Men ústazym Maghjannan bas­tap kórgen, bilgenimdi estelik etip jazdym. Gazetter baspaydy. Qorqady. Sosyn bir danasyn arhivke ótkizip, bir danasyn balamnyng qolyna berip qoydym» dep, Beysekeng maghan silteme jasady. Shyn ziyaly, ózara senisken eki qariya Beysekeng jazghan estelikke shúqshidy. Áy, bir aiyz qanar әngime boldy-au, shirkin!
Eki qariyanyng әngimesine den qoysam, qazaq qayratkeri ishinde Súltanbek Qojanúlynday kózi ashyq, oqyghan-toqyghany mol, últshyl, halyqshyl, týrikshil tabandy qayratker siyrek, tym siyrek!
Aqsaqaldar instituty әli qúlamaghan, qúrdymgha ketpegen kez. Bir biyazy sóileytin әdemi qariya jii keler edi Beysekene. Ekeui «Qazaqtyng memlekettik birikken baspasynda» birge istepti, birinen keyin biri basqarypty atalghan baspany. Ol - Ghalym Ahmedov nys­pyly qariya! Áy, bayaghynyng oqymysty, ziyaly túlghasy edi-au Ghaleken. Ol aitqan әngimening birin eske alayynshy:
«Moskvada Lenin basqaryp otyrghan bir jinalystyng Súltanbek Qojanúly ýstinen týsipti. Kezdeysoq kelip qalghan ol dayyndyqsyz sóilep ketipti. Sonda onyng sózine aiyzy qanghan Leniyn:
Joldas Hojanov, yapyr-ay, qazaqtardyng bәri de ózindey bilimdi me? - dep súraghanda Súltanbek mýdirmesten:
Vladimir Iliich, solardyng ishindegi eng nashary men... , - dep jauap beripti.
Stalinmen ol kisi «sen» dep sóilesedi eken.
Alqaly jiynda Staliyn:
Joldas Hojanov, Moskvagha oqugha kel, bilimindi kóteruing kerek , - deydi.
Ózing oqy. Men seminariyany bitirdim, sen onyng eki klasyn ghana tauystyng ghoy, - depti sonda Súlteken».
Tәuelsizdikting alghashqy jyldary «Alashorda» aqtalyp mәre-sәre bolyp jatqan sәtimiz. «Múhtar Áuezovting әdebiy-memorialdyq muzey-ýii». Halyq uniyversiytetining sabaghy ótip jatyr. Taqyryp - «Alashorda ókilderining ayauly jarlarymen kezdesu». Apangha týsken aqqular! Iri deneli qaratory keyuana minberge shyqty da qogham jәne memleket qayratkeri Súltanbek Qojanúly jayynda aita bastady. Eshkimdi jazghyrmady. Ózining týrmege qamalyp, lagerge aidalghan azapty-dozaqty ómirinen qysqa qayyryp sóiledi. Etegi jasqa tolmady. Jylamady. Esesine sabyrly sózi júrtty jylatty. Eshkimdi kinәlamady. Tyndap otyrghan júrt kelensiz iske jol bergen kenestik qoghamdy kinalady. Aqyrynda, «Aqyr-ayaghy bәri qayyr. Endi halqymnan jalghyz ótinishim bar - atylyp ketken azamattaryndy alalamay-bólmey týgel aqtap, enbegin el kózine shygharsandar...» - dep ayaqtady sózin әlgi keyuana. Ayauly ana - Súltanbektey ghajap qayratkerding jary - Gýlandam apay bolatyn.
«Jana sóilegen Kýlәndam mening abysynym emes, enem. Túp-tura solay, enem! Men Kýlәndam apaydyng qolyna kelin bolyp týskenmin. Aytyp jýrgen «temir narkom» Temirbek Jýrgenov mening qolymnan ústap, jetelep alyp kelip Súltanbek aghaydyng ýiine týsirgen. On-solymdy tanuyma Kýlәndam enemiz kóp yqpal jasady. Biz úzaq uaqyt Súltekendey úly adamnyng ýiinde, olarmen birimiz balasy bolyp, birimiz kelini atalyp bir shanyraq astynda birge túrdyq. Biraq men sorly «Temirbek - halyq jauy» atalyp, ústalyp, qamalghanda, sayasattyng súrqiya sózine senip qalyp, erimnen bas tartqanda, Kýlәndam janyn shýberekke týiip týndeletip kelip «Múnyng ne, senin?» - dep meni rayymnan qaytarghan adam...»
Ashyndy sóz aityp túrghan adam - esimi tarihta qalghan eng alghashqy Mәdeniyet narkomy - Temirbek Jýrgenovting jary - dәriger Dәmesh Ermekova!
Ayauly analar egilip sóiledi, tógilip sóiledi. Jylap sóiledi, jylatyp sóiledi.
Jә, jeter. Zamandastaryn, kózkórgenderin sóiletip boldyq. Bayqap otyrghanymyzday, biri jaqsy kóredi eken, kelesisi jek kóredi. Bir ghajaby kózqarasy jóninen lagerding eki jaghyndaghy adamdardyng eki parasy da Súltanbek Qojanúlyn «Alashordashyl» dep jek kóredi, «Alashordashyl» dep jaqsy kóredi. Qaytersin, dýniyetanymnyng biylik aluy.
Ásirese, Sәbit Múqanov, Beysembay Kenjebaev. Ózim jan tartyp jaqsy kóretin eki adamnyng kereghar pikiri maghan auyrlau tiydi.Ishimde audaryspaq oinaydy. Týsinem. Sәbeng jaryqtyq kommunist, bolisheviktik kózqaras iyesi. Beysekeng men Núrekeng «Alashshyl» múnlyq túlgha.
Sonymen Súltanbek Qojanúly kim?
Biz úyatty súraghymyzdy qaytalap qoyamyz.
Súltanbek Qojanúly 1894 jyly, qazirgi Sozaq jerinde, Aqsýmbe auylynda tughan.
1906-1910 jyly Týrkistandaghy tórt jyldyq bastauysh orys-týzem mektebinde, 1910-1913 jyly sol Týrkistandaghy ýsh synyptyq orys-týzem uchiliyshesinde oqydy.
Úly «Jibek jolynyn» boyynda jatqan, kýlli «Týrik dýniyesining ruhany astanasy - Týrkistan» (N.Nazarbaev) әzelden mәdeniyet oshaghy, ilim-bilim núryn shashqan jer. Bala Súltanbekti Týrkistanda aghartushy Sadyq Ótegenov tәrbiyeledi. Ol qazaqtan shyqqan alghashqy bilimpaz Serәli Lapiyn, Mústafa Shoqay, Qonyrqoja Qojyqov, Mirjaqyp Dulatúlymen sýiek shatys, әri dos-jar kisi.Bala jasynan Súltanbekting «ketpen túyaq kemenger» derlik aituly Alash azamattarymen tanys, bilis, keyin ýzengiles qyzmet etuining syry mine osynda. Jary Gýlәndam - Serәli Lapinning qyzy.
Súltanbek 1913-1917 jyldary Tashkent qalasynda múghalimder seminariyasynda oqidy. Týrikshil jastardyng «Kenes» úiymyn qúryp, basqarady. 1917-1918 jyldary «Týrkistan avtonomiyasy» qozghalysynyng mýshesi, Mústafa Shoqay negizin qalaghan «Birlik tuy» gazetining bas redaktory. Atalghan baspasózdi qolmen qúrghan, basqarghan ýsh kisi. Mústafa Shoqay, Hayretdin Bolghanbaev, Súltanbek Qojanúly. «Birlik tuy» Stambuldaghy «Sabaq» gazetimen baylanysyp jatqan týriktik tynysy meylinshe keng basylym. Mústafa Shoqaydyng «Bәrimizding qúbylamyz - ózimizding ata júrtymyz, ólkemiz Týrkistan bolmaq! Týrkistan ýshin ólu, Týrkistan ýshin jan beru - bәrimizge bir múhabbat, uәzifa bolmaq. Múny úmytpau kerek!» - degen tolghanysynyng basynda túrghan «Birlik tuy» búl! 1918 jyly «Týrkistan avtonomiyasyn» qyzyl bolishevikter pulemetpen atqylap, jazyqsyz búqarany qynaday qyratyn qayghyly sәt, ony tamasha publisist, Súltanbekting dosy Hayretdin Bolghanbaev: «31 ghinuardan 10 fevraligha sheyingi kýnder Týrkistan halqynyng esinen ómirinde shyqpas. Ol kýnderde adam-hayuan ózining bet auzyn Týrkistan halqyna ashyq kórsetti.
Ol kýnder - Týrkistan tarihynda siyamen emes, qanmen jazylatyn kýnder.
Adam pishindi jyrtqyshtardyng ol kýnderde Qoqandyq kóshelerinde istegen súmdyqtaryn estigende deneng týrshigip, qanyng múzdaydy. Jýgeni sypyrylyp, meyirimi ketken, auzy kópirip, kózi qyzarghan adam-hayuan Qoqandyq kóshelerinde qútyrghan qasqyrday kәrini, erkekti, әieldi talghamay qyrghan kýnder - ol kýnder».
«Yapyrmay, osy syqyldy ýlken masqara zor súmdyq kýnderin de Týrkistan halqy bir uaqyt úmytar ma eken!
Joq! Myng qabat joq!»
«Sorly Týrkistan! Sen keshe bostandyq boldy, tendik kýni tudy dep qashanghy joghaltqan erkindigine talpyndyng ghoy. Sen Russiyanyng ýlken ózgerisining buyna jeligip, bayaghy aibyny kýshti Temiring men aqyly dana Babyrlaryndy esine aldyng ghoy.
Joq, bosqa aldanghansyn! Shetten kelgen bumen ólgen tendik tirilmeydi. Sen ol tendikti shyn óksip, anyq saghynghan bolsan, ózgeris buy ózinnen shyqsyn!
Syrttan - Russiyadan, Europadan kelgen ózgeris buy saghan әl bolmaydy. Sen әli tonsyn, kýning ystyq bolsa da saghan әli bostandyq buy kirgen joq. Endi myna kóz aldynda suday aqqan kinәsiz qandar sening boyyna jylu jýgirtse, sonda sen jylynasyn. Sonda ghana sen Temirlering men Babyrlaryndy kóresin.
- Ah! Aynala qan sasidy!
Endi men búl qandy kórip búrynghyday tong bolyp qala almaymyn.
Búl qan meni úiyqtatpaydy. Búl qan kóz aldymda túrghanda qalyng maqtaly dýriya kórpeni jyly jamylyp jata almaymyn. Túnshyqtyrady... týsime enedi.
Adam pishindi jyrtqyshtardyng túla boylary qan sasidy!
Olardyng qoldaryna júqqan músylman qany әli ketken joq.
Bizding últyn satyp, dinnen bezgen búralqylar solardyng qoldaryn qysyp, auyzdaryn sýiip jýr-au!
Úyatsyzdar!.. Imansyzdar!.. Kimmen joldas bolyp jýrsinder?!
Dostarynnyng qoldaryndaghy josaday qyzyl boyau ne ekenin bilesinder me?
Ol - senderding bauyrlarynnyng qany... Álde sender Qabyldyng sarqytyn iship, óz bauyryn ózi bauyzdaghan, óz últynan ózi bezgen shoqyndysyndar ma?!
Deni dúrys bauyrlarym! Olargha jolama! Olardyng túla boylary qan sasidy» - dep ashyna («Túla boylary qan sasidy...») jazghan edi.
Olargha ilese shyghyp, qatar jýrip, qanattas kele jatqan Súltanbekting dýniyetanymyn shayqap, týrikshildik sipatta qalyptaghan da «Batys Týrkistanda» ótip jatqan osynday súmdyq qanqúily oqighalar. «Batys Týrkistandy» bolishevikter keyin «Orta Aziya» atandyruyna qaramastan ol kezendi kózimen kórgen qazaq, ózbek, tәjik, týrkmen, qyrghyz, bashqúrt azamattary týrikshil ruhta erjetti, týrikti sýigen jýrekpen ómir sýrip ótti mynau jalghannan. Súltanbekting sol jyldary qoyan-qoltyq aralasqan azamattary Mústafa Shoqay, Zәki-Ahmet Vәlidy Toghan, Jýsip Aqshora siyaqty týrikshil túlghalar.
Keyin kele zamana zeyiline qaray kommunistik partiya qatarynda bolyp, kenestik jýiede týrli basshylyq qyzmetterde jýruine qaramastan Súltanbek Qojanúlynyng últshyl-alashordashyl, tipti týrikshil kózqarasynan taymauynyng syry ózinen-ózi osydan keyin týsinikti bolady.
Sol ardaqty Týrkistan ónirin 1918 jyly ashtyq jaylady. Týrli kýres-kóterilis, soyqandy soghys zardaby soghan әkeldi. S.Qojanúly últ ýstine jút shókkende asharshylyqpen kýres komissiyasyn basqardy.Orynbor - Tashkent temirjolymen jetken astyqty jol boyy tonaghan jolbiyke saudagerlermen kýres, ashtyqtan qalay aman shyghugha bolatynyn aityp jazghan maqala - qarghaday Qojanúlynyng qalamgerlik te, qayratkerlik te joly. Alash azamaty el-júrt kózinde adaldyghymen, әdildigimen erekshe túlghalana týsedi. Ol qayratkerlik jolgha osylay keldi.
Taratyp aitsang talaygha keter qayratker ómir jolyn qysqa sholsaq, 1918-1919 jyldary Tashkent qalasyndaghy pedagogikalyq kurstyng oqytushysy, 1919-1920 jyldary Týrkistan ýiezdik bilim beru basqarmasynyng núsqaushysy, ýiezdik-qalalyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary, Syrdariya oblystyq tónkeris komiytetining tóraghasy, 1920 jyly Týrkistan kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining mýshesi, Týrkistan respublikasynyng ishki ister, aghartu, jer-su komissary, Týrkistan respublikasy Ortalyq Atqaru Komiyteti tóraghasynyng orynbasary, tóraghasy, «Aq jol» gazetin úiymdastyrushy, bas redaktory, Jetisudy otarshyldardan tazartu jónindegi komissiya tóraghasy (últshyldyghy, týrikshildigi ýshin Mәskeuding qaharyna iligetini osy sәt), 1924 jyly Qazaq oblystyq partiya komiytetining ekinshi hatshysy, 1925 jyly Qazaq ólkelik komiytetining jauapty hatshysy, BKP(B) OK-ning últ respublikalary men oblystary boyynsha jauapty núsqaushy, BKP(b) Orta Aziya burosynyng ýgit, nasihat jәne baspasóz bólimi mengerushisining orynbasary... Oqytushy ústaz bolyp bastalghan jol tóragha, ministr, bas redaktor bolyp býkilodaqtyq órede jalghasyp jatty. Qazaqtyng qarshaday qayratkerining ósu qarqyny - «Qús jolynday» ap-ayqyn eken-a, shirkin!
Alayda qayda, qanday qyzmette jýrse de últtyq bolmystan ainymaghan, týriktik ústanymnan taymaghan, tipti IY.V.Stalin syndy «qanshengeldin» betine qasqaya qarsy túryp ózining halyqshyl pikirin ayamay, ayanbay aitatyn tabandy azamattyng endi kelip mansap biyiginen qúldyrauy da sonday shapshandyqpen jýre bastaydy. 1929 jyly Orta Aziya maqta-irrigasiya poliytehnikalyq institutyn qúryp, diyrektory bolyp qyzmet atqarady. 1931-32 jyly «Orta Aziya maqta Ortalyghynyn» basqarma tóraghasy, «Odaqmaqtadayyndau» basqarmasynyng orynbasary. 1933-34 jyldary KSRO júmysshy-sharua inspeksiyasy Halyqtyq baqylau komiyteti top jetekshisining orynbasary, Kenestik baqylau (Moskva) komiytetinde maqta jónindegi baqylaushy, Odaqtyq jer-su halyq komissariatynyng Orta Aziyadaghy ókili, Ózbekstan maqta tresi diyrektorynyng birinshi orynbasary! Odan Kenestik Baqylau komissiyasynyng Ózbekstandaghy ókiletti ókilining orynbasarlyghyna auystyrylady...
Ilgeri-keyindi atqarghan qyzmet órisi mine osynday! Alayda qyzmetti taqymgha basar mansap dep emes, halyqqa qyzmet etuding joly dep bilgen ol qay-qay oryntaqty da biyik órege kóterip enbektenipti.
Sonday-aq, Birinshi qyrghyz-qazaq (1917 j.) sezine, Býkilreseylik Qúryltay jiynyna, Týrkistan ólkelik partiya úiymynyng V sezine, Býkilodaqtyq IH Kenester sezine (1921 j.). (V.I. Leninmen jeke jýzdesip, әngimelesetin sәti.), Kenester Odaghy Kommunistik partiyasy H, HIII, HIV sezderine, Týrkistan Kommunistik partiyasy V-VIII sezderine, Týrkistan respublikasy Kenesteri IH-HIII sezderine delegat bolyp saylanady. Býgingidey auzyn qaltasyna salyp qoyatyn «qalta» deputaty, «qalta» delegaty bolmaghan biraq. Barynsha auqymdy auditoriyalarda halyq múnyn múndap tilip, qyrqyp sóileydi. Qyzyl kommunisterding talqany qyzyp, Leninning keshirim beruine qaramastan IY.V.Stalin «Alashorda» úiymyn qughyndap, aldyn atyp, ayaghyn «itjekkenge» aidatyp jatqanda M.Júmabayúly ólender jinaghyna alghysóz jazyp, kitap etip bastyratyn batyrlyghyn aitynyz Súltekennin! Bashqúrtstandyq tatar «Ýlken Týrkistan federasiyasy» iydeyasynyng avtory - tas týrmede jatqan Mirsaid Súltanghaliyevti (Ózi IY.V.Stalinning dosy.) kýlli týrik qayratkerleri (qazaqtar da bar.) «kórsetip» jatqanda, týriktik túlgha atalyp kelgen Túrar Rysqúlov IY.V.Stalinge «donos» jazyp, Alashordany sata bastaghanda, satpaghan, jaqtaghan erligin aitynyz Súltekennin! Pa, shirkin! RKP(b) OK-ning últ respublikalary men oblystarynyng jauapty qyzmetkerlerimen ótkizgen IV Kenesinde Týrkistandaghy otarshyldyqtyng zardaptary turaly sóilep, Stalindi synap, Stalinning synyna úshyraytynyn qaytersin?! TKP OK, TKP OBK, RKP(b) OK Ortazburosy, Týr OAK Prezidiumynyng mýsheleri jәne Tashkenttegi jauapty qyzmetkerlerding qatysuymen ótken birinshi keneste (1924 j.) «Orta Aziya Federasiyasy turaly iydeyalyq tújyrymdamasyn» úsynuy, kezinde tas-talqan etip synalghan - «Ýlken Týrkistan federasiyasy» iydeyasyn qayta tiriltu! Jýrekjútqandyq!
Demokratiyadan ada, totalitarlyq jýiege «Jýrekjútqan» jandar, halyq qamyn jegen aqyq qayratkerlerding keregi joq edi ol kezde. Aqyn, kósemsózshi, audarmashy, әdebiyetshi, bir qazaqtyq qana emes, kýlli týriktik óredegi memleket, qogham qayratkeri Súltanbek Qojanúly 1937 jyly 16 shilde kýni «Ózbekstan ishki ister halyq komissariaty memlekettik qauipsizdik basqarmasynyn» sheshimimen qamaugha alyndy. Sóitti de qoghamdy jeke biyleui dendep, aiyqpas dertke ainalghan Stalindi synaytyn jýrekjútqan sabaz, týrikshil túlgha 1938 jyly 8 aqpan kýni «KSRO Jogharghy Soty Áskery Kollegiyasynyn» ýkimimen atu jazasyna kesildi. Eki kýnnen keyin atyldy.
Sóitip Týrkistan týlegi Súltanbek Qojanúly «Ýlken Týrkistan» ýshin kýidi...
Býgin-erteng Týrkistanda «IYgi­lik» qayyrymdylyq qorynyng úiym­dastyruymen Súltanbek Qojanúlyna eskertkish ashylmaq. IYgilikti is. Al memleket tarapynan Súltanbektey ózge (synary) egizi joq, eren túlghagha eskertkish qashan qoyylar?

Qúlbek ERGÓBEK

Týrkistan qalasy

"Týrkistan" gazeti