Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev biylghy «Jana Qazaqstan: janaru men janghyru joly» atty Qazaqstan halqyna joldauynda elimizdegi saylau jýiesine jine ókildi biylik tarmaghyn qayta qúrugha erekshe kónil bóldi. Memleket basshysynyng ókilettigi neghúrlym basym bolsa, ol soghúrlym sheksiz biylik iyesine ainalatynyn aitty preziydent. Ol sondyqtan da preziydentti kóp ókilettiginen aiyrghan dúrys dep esepteytinin, osylaysha qoghamdy demokratiyalanugha jeteleytinin atap ótti.

«Preziydentting ókilettigin birtindep qysqarta otyryp, Parlamentting rólin aitarlyqtay arttyruymyz kerek. Sol arqyly memleketimizding institusionaldyq túghyryn nyghaytamyz. Shyn mәninde, elimizde ókildi biylik tarmaghy myqty boluy qajet», - dedi preziydent. Toqaev eng aldymen Senatty jasaqtau tәrtibin ózgertu kerek ekenin aitty. Býginde joghary palata jogharghy palata 49 deputattan qúralghan. Ár ónirden eki senator saylanady,  15 senatordy memleket basshysy taghayyndaydy. Búl qúrylym әdette aimaqtardyng ereksheligin eskerip, zang shygharu isine  memleket basshysynyng tikeley yqpal etuine mýmkindik berdi. Endigi kezekte búl qúrylymnyng eskirgenin eskerip, ózgertu júmystary jýrgizilmek. Sondyqtan preziydentting Senattaghy kvotasyn baqylaudyng qúraly etpey, Parlamentte ókilderi az әleumettik toptardyng ýni men oi-pikirin eskeru tetigi retinde qarastyrghan jón dep sheshti. Preziydent senattaghy kvotasyn 15 deputattan 10 deputatqa azaytty. Sonymen qatar, olardyng beseuin Qazaqstan halqy Assambleyasy saylamaydy, tek úsynys beretin boldy. Eshkimge jasandy artyqshylyq bermegen son. Parlamentting tómengi palatasynda elmizding týrli sayasy kózqarastaghy azamattarynyng ýni estiletin bolady. Preziydent Qazaqstan halqy Assambleyasynyng Mәjilistegi kvotasyn alyp tastady.

«Mening oiymsha, búl – sayasy jaghynan da, zandyq túrghydan da dúrys qadam. Búl kvota Senatqa auysady jәne 9-dan 5 deputatqa deyin kemiydi. Sonyng nәtiyjesinde Mәjilistegi deputattardyng jalpy sany azayady. «Az bolsa da, saz bolghany» jaqsy. Múnday ózgeris týrli etnostyq toptargha mandat berip, olardyng ýni jogharghy palatada estiluine mýmkindik jasaydy. Jalpy, Senattyng jogharghy palata retinde júmys isteuin dúrys әri oryndy dep sanaymyn», - dedi búl turaly Preziydent.

Bir jyl búryn Qazaqstan halqy Assambleyasynan úsynylghan Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti Mәjilisining deputattaryn saylau ótti. Saylaugha preziydent Qasym-Jomart Toqaev, túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaev ta qatysty.

«Býgin Konstitusiyamyz boyynsha Qazaq­stan halqy Assambleyasynan saylanatyn 9 kandidatqa dauys berdik. Assambleyamyz 25 jyl­dan beri elimizdegi etnos­tar men dinderdi bir-birine jaqyn­das­tyratyn, tózimdilikke tәrbiye­leytin, birlikti nasihattaytyn, elimizdi algha jeteleytin biregey organgha ainalyp kele jatyr»,- degen edi Elbasy.

Sol saylauda Sauytbek Abdrahmanov – 298, Avetik Amirhanyan – 270, Iliyas Bularov – 274, Nataliya Dementieva – 292, Yuriy Ly – 282, Vakili Nabiyev – 285, Shamili Osin – 271, Vladimir Tohtasunov – 277, Abilfas Hamedov 290 dauysqa ie bolyp Mәjilis deputattyghyna  ótti.

Endi biyldan bastap Preziydentting tapsyrmasymen Qazaqstan halqy Assambleyasynyng atynan 5 deputat saylana alady. Sonday-aq Memleket basshysy әlemdegi qos palataly parlamenti bar Europa elderin mysalgha aldy.

«Al, Senattyng ókilettigin Konstitusiyalyq kenes pen Joghary sot kenesining tóraghasy lauazymyna úsynylatyn kandidattargha kelisim beru qúqyghymen tolyqtyrghan jón. Búl ózgeris sayasy jýiedegi tepe-tendik jәne tejemelik mehanizmderin eleuli týrde nyghayta týsedi, zang shygharu ýderisin edәuir jenildetedi. Sonymen qatar, tómengi palatanyng qúzyretin keneytu qajet”, - dedi preziydent.

Parlament palatalarynyng birlesken otyrysy barysynda Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqy Assambleyasynyng saylau tәrtibi turaly ghana emes, ýilesimdi aralas saylau jýiesine kóshudi úsyndy.

«Mәjilisting deputattyq korpusynyng 70 payyzy proporsionaldyq, 30 payyzy majoritarlyq tәsilmen jasaqtalatyn bolady", - dedi Toqaev Qazaqstan halqyna Joldauynda.

Memleket basshysy partiyalardy tirkeu rәsimi búrynghydan jenildeytinin  aitty. Ol: «tirkeu shegin 4 esege, yaghny 20 mynnan 5 myng adamgha azaytu kerek. Ónirlerdegi ókilder sany 600-den 200 adamgha tómendetiledi. Partiya qúru ýshin azamattardyng bastamashyl tobynyng eng tómengi sany ýshten birge, yaghny 1000-nan 700 adamgha azayady", - dedi. Sonday-aq Preziydent әleumettik jelide ýgit-nasihat jýrgizuge zang boyynsha rúqsat berudi úsyndy. Baylanys tehnologiyalary belsendi damyp jatqan zamanda kandidattar men partiyalardyng әleumettik jelidegi belsendiligining manyzy zor ekendigin aitty. «Alayda, әleumettik jelidegi ýgit-nasihat qoldanystaghy zannama arqyly rettelmegen. Tiyisti reglament pen erejeni bekite otyryp, әleumettik jelide ýgit-nasihat jýrgizuge zang boyynsha rúqsat berudi úsynamyn. Sonday-aq, bayqaushylardyng qyzmetin zanmen retteu kerek. Búl institut ta ashyq saylau jýiesining ajyramas bóligi sanalady", - dep sóiledi Preziydent.

Preziydentting sózinshe, zannamagha memleket basshysynyng oblys jәne respublikalyq manyzy bar qala әkimi lauazymyna kem degende eki kandidaturany balama úsynu qúqyghyn retteytin týzetuler qajet. Osylaysha, «Preziydent oblys jәne respublikalyq manyzy bar qala әkimderin mәslihattardyng qarastyruyn eskerip taghayyndaydy", - dep týsindirdi ol.

Sonday-aq, Toqaev jekelegen adamdardyng saylau barysyna yqpal etuine jol bermeu ýshin saylau qoryna salynatyn somanyng jogharghy shegin anyqtau kerek ekenin atady.

«Konstitusiya jәne halyqaralyq qúqyq boyynsha Qazaqstandaghy kez-kelgen saylau – bizding eshkim aralasugha qaqy joq ishki isimiz. Biraq, búl norma saylau nәtiyjesine shetelden yqpal etuge әreket jasau yqtimaldyghyn joqqa shygharmaydy.

Qazir әlemde týrli gibridti qauipter, onyng ishinde saylau tehnologiyalaryn qoldanu arqyly jasalatyn qaterler kóbeyip keledi. Osy jәne basqa da jayttardy eskere otyryp, elimizde ótetin saylaulargha shetelderding aralasuyna qanday da bir mýmkindik bermeu ýshin zannamalyq dengeyde naqty sharalar qabyldaugha tiyispiz»,-dedi óz sózinde Preziydent.

Memleket basshysynyng aituynsha, azamattardyng biylikke degen senimin nyghaytu ýshin mәslihattargha basa mәn berilu kerek. Myqty mәslihattar ózekti mәselelerding sheshimin tabugha jәne ónirdegi túrmys sapasyn jaqsartugha әser etedi. Olardyng rólin arttyryp, derbestigin qamtamasyz etu ýshin Mәslihat tóraghasy lauazymyn engizgen jón.

Abai.kz