Senatta ótken jalpy otyrysta deputat Q. Baqtiyarúly Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri S.Ahmetovtyng atyna kóshi-qon mәselesi jóninde deputattyq saual joldady.

Qúrmetti Serik Nyghmetúly!

Qazaqstan óz tәuelsizdigin jariyalaghan alghashqy kýnderi-aq   Túnghysh Preziydentimiz, Últ kóshbasshysy N.Á. Nazarbaev taghdyrdyng jazuymen әlemning әr týkpirinde taryday shashyrap jýrgen  qandastyrymyzdy  tarihy Otanyna kóship keluge shaqyrghan bolatyn. Elbasy tarapynan búl ýshin asa zor qamqorlyq ta jasaldy. Arnayy zang da qabyldandy. Soghan sәikes jyl sayynghy etnikalyq kóshi-qon kvotasynyn  sany 20 myng otbasyna deyin jetip, 2009-2011 jyldargha arnalghan «Núrly Kósh» baghdarlamasy da  qabyldanyp, jýzege asyryldy. Sonyng nәtiyjesinde  az uaqyt aralyghynda 1 milliongha juyq qandasymyz Ata qonysqa oralyp,  elimizding  ósip órkendeuine, mәdeniyetimiz ben ana tilimizding damuyna zor ýlesterin qosa bildi.

Búl saladaghy  jiyrma jyldan astam kezennen bergi atqarylghan  júmystardy taldau barysy kórsetip otyrghanynday, oralmandargha qatysty әli de kóptegen mәselelerdi  bir  jýiege týsiru qajet siyaqty.

Senatta ótken jalpy otyrysta deputat Q. Baqtiyarúly Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri S.Ahmetovtyng atyna kóshi-qon mәselesi jóninde deputattyq saual joldady.

Qúrmetti Serik Nyghmetúly!

Qazaqstan óz tәuelsizdigin jariyalaghan alghashqy kýnderi-aq   Túnghysh Preziydentimiz, Últ kóshbasshysy N.Á. Nazarbaev taghdyrdyng jazuymen әlemning әr týkpirinde taryday shashyrap jýrgen  qandastyrymyzdy  tarihy Otanyna kóship keluge shaqyrghan bolatyn. Elbasy tarapynan búl ýshin asa zor qamqorlyq ta jasaldy. Arnayy zang da qabyldandy. Soghan sәikes jyl sayynghy etnikalyq kóshi-qon kvotasynyn  sany 20 myng otbasyna deyin jetip, 2009-2011 jyldargha arnalghan «Núrly Kósh» baghdarlamasy da  qabyldanyp, jýzege asyryldy. Sonyng nәtiyjesinde  az uaqyt aralyghynda 1 milliongha juyq qandasymyz Ata qonysqa oralyp,  elimizding  ósip órkendeuine, mәdeniyetimiz ben ana tilimizding damuyna zor ýlesterin qosa bildi.

Búl saladaghy  jiyrma jyldan astam kezennen bergi atqarylghan  júmystardy taldau barysy kórsetip otyrghanynday, oralmandargha qatysty әli de kóptegen mәselelerdi  bir  jýiege týsiru qajet siyaqty.

1. Ata júrtqa oralghan aghayyndardy  qonystandyru aimaqtardyng әleumettik - ekonomiqalyq súranystarynyng  eskeruinsiz jýzege asyrylyp kele jatqan synayly. Mysaly, Týrkmenistannan kelgen oralmandardyng 79 payyzy bir ghana Manghystau ónirine qonystanghan.  Osylaysha oralmandardyng onsyz da halqy tyghyz qonystanghan nemese tabighy klimattyq jaghdayy qolayly bolyp keletin ónirlerge, ne bolmasa әleumettik-ekonomikalyq damu  dengeyi joghary aimaqtargha jappay  qonystandyryluy key jaghdayda osy ónirlerding әleumettik shiyelenisin ushyqtyratyn jaghdaygha әkelip te jýr.

Osyny eskere otyryp, aldaghy uaqytta elge oralatyn  qandastarymyzdy ónirlerding әleumettik-ekonomikalyq  súranystaryn zerttep baryp, ontayly qonystandyru  mәselesin memlekettik túrghydan sheshuding arnayy baghdarlamasyn jasau qajet dep bilemiz.

2. Qazirgi uaqytta memlekettik kosh-qon kvotasy mýldem berilmeytin boldy  deuge bolady.  «Núrly Kósh» baghdarlamasy da ayaqsyz qalyp barady. «Júmyspen qamtu-2020» baghdarlamasyna say oralmandargha qoldau kórsetu mәselesi retteledi degenmen, búl mәsele de әli belgisiz bolyp túr.

Kóshi-kon mәselelerin keshendi  sheshu ýshin onymen tikeley ainalasatyn memlekettik basqaru organdarynyng is-qimyly ýilestirilmey keledi. Kóshi-qonmen ainalysatyn  uәkiletti organnyng jiyrma jyl ishinde   tórt ret auysuy búl manyzdy mәseleler boyynsha sheshimder qabyldaudaghy sabaqtastyq pen birizdilikting bolmauyna  alyp keldi. Nәtiyjesinde qonys audaru sharalaryna bólingen qyruar qarajat talan-tarajgha salynyp,  sybaylas jemqorlyq kórinisteri de oryn aldy. Aldaghy uaqytta  múndaydy boldyrmas ýshin  kóshi-qongha  qatysy bar mәselelerdi ýilestirip, sheship otyratyn naqtyly bir ortalyq nemese qoghamdyq kenes qúru qajet dep esepteymiz. Tipti aldaghy uaqytta shet elden kóship keletin qandastyrymyzdyng qazaqstandyq qazirgi qoghamgha tezirek sinisip  ketuin qamtamasyz etu ýshin búrynghy «Núrly kósh» baghdarlamasy qayta qaralyp, janghyrtylghany da jón bolar edi dep sanaymyz.

3. Kóship kelgen oralmandardy әleumettik qoldau jýiesi onan әri jetildirudi qajet etedi. Olardy túrghyn ýimen qamtamassyz etu  býgingi kýnning talaptaryna sәikes kele de bermeydi. Sodan da bolar  oralmandardyn   shamamen alghanda jartysynan astamynyng basynda baspanalary joq. Sondyqtan bauyrlarymyzdy baspanamen qamtamasyz etu ýshin  olardy memleketettik túrghyn ýy baghdarlamasyna say qol jetimdi túrghyn ýilermen  qamtamasyz etu tәrtibin engizu qajet.

4. Órkeniyetti elder repatrianttardyng óz elderine qonys audaruyn eng aldymen shet elderde úiymdastyrady. Olarda  Otanyna  kóship kelgisi keletinderding barlyghy aldyn ala tizimdeledi. Sosyn baryp,ornalastyru mәselelerin tolyqtay sheship alyp baryp qana shaqyrady. Al, bizde búl mәsele әli kýnge deyin óz sheshimin tappay otyr.

«Halyqtyng kóshi-qony» turaly Zanda etnikalyq kóshti úimdastyrudy Qazaqstannyng shet eldegi elshilikteri jýzege asyrady dep atap kórsetilgenimen, búl ýshin  әli kýnge deyin elshilikterge ne qarjy, ne arnayy shtat bólingen emes. Búl jay da shet el qazaqtarynyng Ata júrtqa oraluynyng mәselesin barynsha qiyndatyp otyr. Ásirese,  qazaqtar tyghyz ornalasqan Qytaydyng Ýrimshi, Mongholiyanyng Bayan-Ólgey, Ózbekstannyng Tashkent, Nókis siyaqty qalalarynan kóshi-qon mekemelerining shaghyn ókildikterin ashudy  uaqyt talabynyng ózi algha tartqanday.

5. Qazaqstangha qonys audaratyn oralmandar ýshin aldaghy uaqytta olardyng dýniye-mýlkining kólemi men narqyna da  qarmastan kedendik alym - salyqtardan bosatu kerek. Sonymen birge zeynet  jasyna jetken oralmandar ýshin Qazaqstan Respublikasymen zeynetaqy jóninde kelisim-shartqa otyrmaghan memleketten oralghan zeynetkerlerdi  de en  tómengi zeynetaqymen qamtamassyz  etu, oralmandargha Qazaqstan Respublikasynyng azamatyghyn alu ýshin talap etiletin túraqty tirkeudi alyp tastaudy zandastyrghan dúrys dep sanaymyz.

6. Álemning qyryqtan astam elinde 5 millionnan astam qazaq túrady. Shet eldegi qazaq mәdeny ortalyqtaryna qarjylay qoldau kórsetu de kónilden shyqpaydy. Órkeniyetti elder shet eldegi últtyq mәdeny ortalyqtaryna budjetten arnayy qarjy bólip, naqty qoldau jasap keledi. Mysaly, Ontýstik Koreya Almatydaghy ADK-ng mәdeniyet sarayyn satyp alyp, Korey mәdeny ortalyghyna ainaldyrdy. Germaniya Qazaqstandaghy nemis mәdeny ortalyqtaryna naqty qarjylay  kómek kórsetude. Mine, osyghan baylanysty aldaghy uaqytta shet elderdegi qazaq mәdeny ortalyqtaryna qarjylay qoldau jasalghanyn dúrys dep esepteymiz. Bәlkim, ýnemi qazyna qarjysyna qol sala bermes ýshin, Izraili men Germaniyanyng ozyq tәjiriybesine sýienip,  «Últtyq kóshi-kon qoryn» qúru arqyly da biraz  mәseleni sheshuge  bolatyn shyghar.

7. Bir millionnan astam etniqalyq qazaghy bar ejelgi kórshimiz  Resey memleketinde bir ghana qazaq mektebining boluy da oilantatyn jaghday. Resmy derekter boyynsha, songhy on bes jyldyng ishinde 45 million halyq ishki Qytaydan Shynjangha qonys audarghan eken. Osy  ólkedegi 400-ge juyq taza qazaq mektebinde  2008/2009 oqu  jylynan bastap  sabaqtar jappay qytay tilinde oqytyluda. Kórshi bauyrlas Ózbekstanda 500-ge juyq qazaq mektebining jartysy jabyldy, qalghandary aralas mektepterge ainalyp ketti.Múnyng ózi búl elderdegi qazaq etnosy on bes - jiyrma jyldyng ainalasynda tolyghymen tilinen de, dilinen aiyrylady degen qauipti bir oigha jeteleydi.

Qúrmetti Serik Nyghmetúly! Biz kóterip otyrghan osy mәselelerge Ýkimet barynsha janashyrlyqpen qarar degen senimdemiz. Sondyqtan da, birinshi kezekte shet eldegi bilimdi, kәsiby bilikti qandastarymyzdy ata júrtqa  kóshirip aludyng osy zamanghy jәne býgingi kýnning talaptaryna say jauap beretin jana jýiesin tez arada jasau kerek dep  sanaymyz.

Qúrmetpen,

Senat deputattary:

Q. Baqtiyarúly

J. Erghaliyev

B. Baymahanov

Q. Aytahanov

«Abai.kz»