Júma, 1 Shilde 2022
Alashorda 2440 11 pikir 20 Sәuir, 2022 saghat 13:57

Baylardy joy saldary - qazaq qoghamynyng qasireti

Tarihtaghy qazaq qoghamynyng ruhany ómirinde ziyalylar qyzmeti (baylar men diny túlghalardyng da) әrdayym joghary bolghan. Olar bastaryn bәigege tigip, qanday qiynshylyq bolsa da moyymastan eldi saqtauda, ýlken mindetterdi (tariyh, úrpaq aldyndaghy) ózderine jýktep otyrghan edi. Ásirese, 1928 jyly mal-mýlki tәrkilengen baylardyng kóbisi bolys, bi, sot qyzmetterin atqaruda el bolashaghy ýshin patsha biyligimen belgili bir dәrejede kelisimge de bara bilgendigin kóremiz. Kelisimge kelude ziyalylarymyz kóp jaghdayda paydany el mýddesine oray sheship otyrghan.

Ónirlerdegi Alash Orda qyzmetin zertteu barysynda baylardyng rólin eskeru qajet. Mәselen, 1929-31 jyldary Yrghyz, Torghay ónirlerinde (elding basqa da ónirlerinde) oryn alghan kóterilisterde Alash Orda otryadtarynyng ókilderi kóp bolghan. Kózi ashyq adamdardyng azattyq ýshin alash milisiyasynyng qúramyna kirgendigi bayqalady. Aqtóbe oblysynyng Yrghyz, Oiyl audandarynda Alash Orda milisiyasy qúramynda bolghan kisiler keyin mektepte múghalim bolyp jýrgen kezinde ústalyp ketken. Olardyng qatarynda (Alash milisiyasynyn) din ókilderi de kóp bolghan.

Kenes ýkimeti baylardyng mal-mýlkin tәrkileuden búryn Alash Ordanyng bólimsheleri bolghan audandardaghy meshit-medreselerdi jaba bastaghan. 1929-30 jyldary oryn alghan kóterilisterge qasaqana jerdin, rudyng atauy berildi. Mәselen, Aqtóbe oblysynda oryn alghan (kenes biyligining qysymyna qarsy) kóterilister «Batbaqqara», «Yrghyz», «Toqa», «Tabyn», «Nazar», «Aday» kóterilisi degen ataumen qalghan. Shyn mәninde búlar ziyalylar qatysqan últtyq sipattaghy kóterilis bolghan. Osy kóterilisterge qatysqan adamdardy qughyndaudaghy bolishevikterding әreketine qatysty Mústafa Shoqay bylay degen: «Týrkistanda qandy terror jýrip jatyr. Kenes, onyng ishinde Týrkistan kenes gazetteri partiyadan shygharylghandar, qamaugha alynghandar, jer audarylghandar jәne ólim jazasyna ýkim etilgender turaly materialdargha toly. Sot ýkimderine, qaralau materialdaryna qarasanyz, eng aldymen kózge týsetini – aiyptalushynyng óz kinәsi emes, onyng bayaghyda ólip qalghan atasynyng bay, saudager, ghúlama, yaghny kezinde is basynda bolghany nemese aiyptalushynyng ózining kóne medreselerde oqyghany tәrizdi nәrseler» [1. 433 b.]. Kenes biyligi últ ziyalylaryn joida týrli aila tәsildermen qatar týrli jalany da oilap tauyp otyrghandyghyn bayqaymyz.

Qazaq handyghynyng qúryluynda jәne memleketimizding qalyptasyp, nyghangynda da handardyng qyzmetining erekshe oryngha ie ekendigi bәrimizge belgili. Qazaq handyghy qúrylghan uaqyttan bastap  memleketting strategiyalyq iydeyasy qalyptasty. Jәnibek hannyng qazaq qoghamyndaghy biylerding institutyn qalyptastyru sayasatynan últtyng intellektualdyq bolmysyn qalyptastyrugha, sol arqyly elding mәdeniyetin kýsheytuge baghyttalghan últtyng iydeyany kóremiz. Osy qazaq handarynyng túsynda týrkilik mәdeniyettegi qalalardyng da izi saqtaldy. Týrkilerding últtyq iydeyasy, «Jerúiyq» úghymymen zerdelenip, «Alash» iydeyasymen jalghasyp otyrdy. Kez - kelgen memleketting barlyq iygilikterin biriktirip, keyingi uaqytqa (úrpaqqa) tabystap otyratyn túghyrynyng (ruhany jәne әleumettik negizdegi) bolatyndyghy anyq. Qazaq memleketining tarihynda onyng ishki әleumettik qúrylymy túlghalardyng qyzmeti arqyly jalghassa, al osy qoghamgha tәn barlyq qoghamdyq sananyng formalary aldymenen tarihy sanagha, til men dinge, mәdeniyet pen biyler danalyghyna jәne últtyng sharuashylyq jýrgizu tәsilderine kelip tireledi. Sol sebepten, qazaq qoghamynda (tarihy ómirinde) bay men kedey degen týsinikter handar biyligi tarapynan sayasilanghan joq. Bi, aqyn, jyrau, batyr, halyqqa dinning bilimin ýiretetin imamnyng qyzmeti el mýddesine sinirgen enbegi, kemeldiligimen shynayy baghalanyp, halyqtyng zerdesi arqyly tanylyp otyrghan. Kez - kelgen ziyaly adam bilimimen qosa dәuletting de iyesi bola alady, boluy tiyis. Elding tútastyghy aldymenen últ ziyalylarynyng әleumettik tanymyndaghy últtyq mýddege qyzmet etu isining ortaqtyghymen terendeydi. Sondyqtan da, dәulet kez - kelgen adamnyng baylyq iyesi atanuymen qana shektelmey, jer men eldi jaudan qorghap otyruda úrpaqtyng ómirlik ústanymynyng negizine ainalyp otyrghan.

1930 jyly ónirlerdegi partiya otyrystarynda qazaq baylaryn tap retinde tegistey joy mәselesi qayta-qayta qozghalghan. Búnday derekter múraghattaghy partiya otyrystarynyng hattamalarynda jii kezdesedi. Baylardyng ózin birneshe týrge bólip, olardyng әleumettik institut retindegi aldynghy qataryn tolyghymen jon kózdelse, qalghandaryn qudalau, qoghamnan shettetu kózdeldi. Sol kezdegi partiyanyng jabyq týrde ótken otyrystarynyng hattamalarynda: «Kazakstane razdelyaetsya na dve kategoriy baev: melkie vstrechaishie v kajdom aule y krupnye iymeiyshie tysyachnye stada – potomky hanov y sultanov... My budem borotisya s obem gruppamy baev, no silinaya borba trebuetsya protiv krupnyh baev. Neobhodimo priymenyati k nim revolusionnye mery...» - dep jazylghan[2. 32-p.]. Búnymen qosa Goloshekin 1930 jyly 5 qantarda Aqtóbe okrugtik komiytetine arnayy hat joldaghan. Búnda da iri baylardy joygha qatysty sharalar (seriktik, artel, kolhozdardy qúrudaghy maqsat) aitylghan: «svyazy reorganizasiey sistemy s/h koperasiy zpt perevoda prosteyshih kooperativnyh obediyneniy tip poselkovogo proizvodstvennogo obediyneniya jestko provodiyt  izolyasii, baystva zpt kulachestva  kategorichesky vospretiv dostup ih prosteyshie kooperativny obediyneniya .... yavlyaetsya pervoy stupeniu kolhozu» [3.2-p.].

Memleketting negizgi tiregi  - halyq. Baylar tarihta halyqtyng arqasynda últtyng mýddesin qorghaytyn institutqa ainalyp otyrghan. Búnyng sebebi uaqyttyng talabyna say halyqtyng әreket etuinde jatyr. Handar biyligi joyylghannan keyin patsha zamanynan bastap (elding óz biyligi ózinen ketken son) barlyq talap, mindetting halyqtyng ózine jýktelgeni belgili. Osy sebepten 1930 jyldarda kenes ýkimeti qazaq qoghamyndaghy baylardyng institutyn tamyrymen joi ýshin (olardyng mal-mýlkin tәrkileu, koperasiya, seriktik, újymdastyru, kolhoz qúru siyaqty uaqytsha,  túraqsyz sharuashylyq jýrgizu tәrtibin kýshtep engizude) ony ýshke bólgen: birinshisi: kedey, batraktar, srednyaktar, ekinshisi: bay-kulaktar, ýshinshisi: naghyz baylar. Bolishevikter tarapynan birinshi toptaghy adamdardy dәriptep, olardy barlyq salada paydalanu kózdelindi. Bay-kulaktarga da kenes ýkimetine moyynsúnghan jaghdayda kenestik qoghamda ómir sýruge mýmkindik berildi. Al, qazaqtyng iri baylary óz erikterimen mal-mýlikterin ýkimetke tapsyrsa da olargha eshqanday mýmkindik berilgen joq. Ashtyqtyng kezinde de bala shaghasymen azyq-týliktey beriletin kómekten shettetildi. Búnymen qosa sol kezdegi partiyanyng jiylystarynda naghyz qazaq baylaryn dәueleti, bedelimen qosa, handar men biylerding úrpaghy degen kózqarasta qoghamnan alastatu kerektigi aitylghan. Qújattarda bylay jazylghan: «Praviytelistvo Kazakstana razdat konfiskasiy skot krupnyh baev v pervuy ochredi batrakam y rabotnikam ne iymeiyshim ny odnogo loshady ny odnogo korovy. Batrak, bednyak rabotnik aula pora prosypatisya, podnimatisya. Est poslovisa «Chiu koshmy, togo y siliny sustavy». Vremya tvoe. Ty bolishe vseh polojil upornogo truda v uhode bayskogo skota, ty dnem ego pas, poiyl, a nochiu nespavshy karauliyl. Poluchy svoy dolu! Praviytelistvo Kazakstana otdaet konfiskovannyy skot tebe. Ne boysya, ne poddavaysya, postaraysya v svoe vremya poluchiti svoi dolu [2. 24-p.]. Osy jerde eskerudi qajet etetin nәrse, oblystyq múraghattarda kezdesetin kenes ýkimetining baylardyng mal mýlkin tәrkileu, újymdastyrugha qatysty partiya otyrystary men OGPU, NKVD hattamalaryndaghy derekter (bay men kedeyge qatysty) eki týrli kózqarasta, pikirde keledi. Partiya otyrystarynda kedey, batraktardyng sany qoghamda kóp dep tújyrymdalghan. Al OGPU, NKVD-nyng jabyq týrde ótkizgen otyrystarynda (sol kezde qúpiya dep eseptelgen qújattarda) baylardyng bedelining kýshti ekendigi, sol sebepten olardy qoghamnan (halyqtan) bóluding qiyn bolyp jatqandyghy jazylghan, olarmen kýresu ýshin basqa da týrli qatang sheshimder qabyldanghan. Mal-mýlkin tәrkileude arnayy kommunist jasaqtaryn qúryp, qoldaryna qaru bergen. Mәselen 1928 jyly Aqtóbe oblysynda mal-mýlki tәrkilenip Qarqaralygha jer audarylghan baylardyng jeke isterinde olardyng eng kóp degende 5 júmysshy ústaghandyghy kórsetilgen. Búl adamdardyng (júmysshylardyn) barlyghy da baylardyng tuysy, eng jaqyn adamdary bolghan. Osy derekterge qarap, qazan tónkerisine deyin qazaq qoghamynda halyqtyng barlyghynda mal basynyng bolghandyghyn kóruge bolady. Al «kedey», «batrak», «bednyak» degen teneu qazaq qoghamyn bólshektep, ishki qúrylymyn jon ýshin qasaqana engizilgen «úghymdar» ekendigin týsinu qiyn emes. Bólshekteu sayasatynyng qazaq qoghamyna qayshy keletindigin alash ziyalylary da jazdy. Jýsipbek Aymauytov: «Kәsibi mal baqqan, әleumeti ru basygha baghynghan júrtta tap jigi, baylar, kedeyler taby degen nәrse anyq bolmaydy» degen edi[4. 404 b.].

1930 jyly sәuirdegi Aqtóbe okrugtik komiytetining jabyq týrde ótkizilgen otyrysynda Yrghyz audanynda «Kedey» qoghamyn qúru men újymdastyrugha qatysty júmystardyng dúrys jýrgizilmey jatqandyghy, sonday - aq baylar men diny qayratkerlerding halyq arasyndaghy yqpalynyng basymdylyghy, әli de seyilmey otyrghandyghy qatty syngha alynghan. Derekterge kezek bersek: «Irgiyze auylinye yacheyky poteryaly svoe politicheskie liso. Nesomtirya na reshenie SK ot 10 y 15 marta, statiy tov. Stalina, diyrektiv kraykoma y resheniy okrujkoma, ne osoznal svoyh oshibok y doljnyh mer ih ispravlenii neprinyal...

Okrujkom prizivaet vseh kommunstov royonnuy partinui organizasii na razyasnenie politiky partiy y sovetskoy vlasti  po rabote v aule y na osnove takogo razyasneniya dobitisya mobilizasiy obshestvennogo mneniya shirokih sloev trudyashihsya  mass aula na preodolenie stoyashih pered rayonom hozyaystvennyh trudnostey v razresheniy problem rekonstruksiy jivotnovodstve...»[3. 43 p.]. Baylardy qudalau, elding túrmysyn qyspaqqa aludyng aqyry ashtyqqa әkelip soqtyrghandyghyn týsinu qiyn emes. Mәselen, 1936 jyly jeltoqsanda Aqtóbe obkomyna bayandama týrinde joldanghan hatta da Yrghyz audany boyynsha 6160 qojalyqtyng ishinde 40-50 payyz seriktikting astyq dayyndauda ónim ala almay otyrghandyghy jazylghan.  Olardyng ishinde teng jartysyna juyghy, yaghny 2400 qojalyqta (әr qojalyqta) 1 siyrdan ústap otyrghany, 1000-gha juyq qojalyqta týk mal qalmaghandyghy kórsetilgen: «V serktikah Nurinskoy chasty Irgizskogo rayona slishkom tyajeloe polojeniye, bolshinstvo hozyaystv ne iymeiyt dlya zimovky ny odnoy izbushkiiy...  Bolishinstvo chlenov serktika ne iymeiyt ne toliko odejdy, no net y nikakih postelinyh prinadlejnostey, spyat na zemle – bez posteliy... V odnom serktiyke «Chojer»  vvidu otsutstviya odejdy dety v shkolu ne hodyat (v odnom toliko aule 16 detey). Naselenie pogolovno zanyato ohotoy na pushninu, po te kotorye ne iymeiyt loshadey peshkom daleko hodit ne mogut, plus k etomu otsutstvie odejdu»[5. 31 p.]. 1929-31 jyldary kóterilister bolghan audandarda 1936 jyldary da ashtyqtyng seyilmegeni bayqalady.

1931-33 jyldary ashtyqtyng oryn aluynyng negizgi sebebi - baylardyng mal-mýlki tәrkilenip, elding betke ústaytyn, tәjiriybeli kisilerining jappay qughyndaluynda. 1930 jyldyng ózinde Aqtóbe oblysynyng keybir audandarynda qysta baylanys bolmay ashtyqqa úshyraghan auyldar sany az bolmaghan. Osynyng barlyghyn bayyppen qaraytyn bolsaq, asharshylyqtyng oryn aluyna qatysty әli de jan-jaqty zertteudi qajet etetin mәsele kóp ekendigi anyq. Al, 1933 jyly 25 nauryzda OGPU-dyng Aqtóbe oblystyq bólimining jabyq týrde ótkizgen otyrysynda, oblysta Oiyl, Torghay, Batbaqqara, Temir, Shalqar, Tabyn jәne basqa da audandarynda ashtyqqa úshyrap jatqan adamdardy azyq - týlikpen tegistey qamtamasyz etu mýmkin bolmay otyrghandyghy aitylghan: «Prodzatrudneniyamy osobenno ostro porajeny niyjesleduiyshie rayony Aktubinskoy oblasti: Uylskiy, Turgayskiy, Batbakkarinskiy, Temrskiy, Tabynskiy, Chelkarskiy y chastichno ostalinye rayony  oblastiy.

Daleko ne polnye dannye sobrannye nashim rayotdeleniyamy y rayapparatamy no v otdelinym porajennym uchastkam  prodzatrudneniyami  harakterizuruet chrezvychayno tyajeloe polojenie v otmechennyh rayonah» [6. 4 p.]. Et, astyq dayyndau degen jeleumen eginning shyghuy qiyn aimaqtargha halyqqa kýshtep astyq ekkizgen. Qarapayym auyl adamdary (olardy sol kezdegi biylik sharualar dep ataghan – S.Ý.) astyqty sebude ónim ala almady, elge ýlken salmaq týsti, búghan qaramastan tehnikasy joq, barlyq auyldargha bólingen 150-90 gektar jerge qoldap tary, biday sebu jýkteldi. Al halyqtyng osynday auqymdy jerdi atpen nemese ógiz soqamen jyrtyp, mol ónim aluy mýmkin emes edi. Onyng ýstine eginning shyqpauynda tabighatqa tәueldi sebepter taghy bar. Shaghyn auyldardyng ózine halyqtan tartyp alynghan maldyng kóbi syrtqa ketip, qalghanyn 14-15 adamnan qúralghan seriktikter ústay almaghan. Qyzyldar biyligi et dayyndau men astyq óndiruge qatysty nauqandardyng ong nәtiyje bermeuin taghy da baylardan kórdi. Halyqtyng ashtyqtan basqa jaqqa qonys adaruyna solardy kinәli qylyp kórsetuge tyrysty. Bolishevikterding baylardyng sonyna týskeni sonshalyqty, tipti 1933 jyly Qaraqalpaqstangha aua kóshken qazaqtardyng ishinde 350-ge juyq adam qughyndalyp, ústalghan. Búlardy «búrynghy baylar», halyqty basqa jaqqa qonys audarugha bastaushy adamdar» dep ataydy: «Za vremya 1 15/1 – po 1/III – 33 g. Nashey operativnoy gruppoy izyato v Karakalpakiy rukovodeyteley otkochevok, baev 55 chelovek. Krome togo vyyavleno 291 chelovek, kotoroe svoymy k-r deystviyamy prepyatstvuyt uspeshnomu provedenii rabotu po vozvrashenii v Kazahstan...» [6.11-p.].

Ashtyqtyng saldary adam shyghynymen qosa el ishinde týrli auyr oqighalardyng oryn aluyna әkelip soqtyrghandyghyn kóremiz. Maly tartyp alynghan keybir kisiler sholaq belsendilerding qoldan jasap otyrghan qateligine shydamady. Mal songgha rúqsat berilmedi. Eng sonynda et tapsyru nauqanynda belgilengen jospardyng ornyn toltyru ýshin qarapayym adamdardan da mal alyna bastady. Baylardyng tizimi qayta jasaqtalyp mal basy bar adamdar qara tizimge ilikti. Osynday jaghday búrynghy baylar týgili kenes ýkimetine sengen adamdardyng da pikirni ózgerte bastady. Iri baylardy qughyndaumen qatar «bay», «atqa miner» degen teneu kez - kelgen bas kótergen adamgha jala bolyp jabyldy. Mәselen Shalqar audanynda №23 auyl túrghyny Júbaniyazov Qydyrghaly degen kisi (búl kisi diny adam bolghan) Qaraqalpaqstangha qonys audarghan qazaqtargha aitqan aqyl-kenesi ýshin qudalanghan. Ol 1932 jyly 17 qyrkýiektegi kedeylerge azyq týliktey kómektesu jónindegi qaulyny bekerge shygharyp, qazaqtargha әzirge sol jaqta boluyn nemese Týrkimenstangha qonys audaru kerektigin aitqan. Osynday janashyr sózderi ýshin baylar men diny adamdar «banda, bandalyq top jetekshisi» atanghandyghyn kóremiz. Molda Júbaniyazov Qydyrghaligha qatysty OGPU mәlimetterinde bylay delingen: «V svyazy s opublikovaniyem postanovleniya ot 17 sentyabrya 1932 g. sredy bednoty vozniklo vozvrashencheskoe dviyjenie v selyah prepyatstvovaniya etomu mulla 23 aula Chelkarskogo r-na Jubaniyazov Kydyrgaly kak sam, tak y cherez posredstvo baev povel rabotu protiv vozvrasheniya. V svoy agitasiy ony zayavlyali: «dekret ot 17 sentyabrya y prodpomoshi eto lavushka iz kotoroy vam potom ne vybratisya razoreniyenachinaetsya vnovi kak toliko naselenie nemnogo okrepnet, dostatochno y togo krabeja y izdevatelistva kotoroe vy perenesli, mobilizuyte sily na prodoljenie otkochevky v Turkumenstan, dlya soediyneniya s narodom kotoryy nas gostepriimno priymet» [6. 11 p.].

Halyqtyng ghasyrlar qoynauynan jalghasyn tapqan ómir sýru salty, ómir sýru qalpy qasaqana eskerilmegen. Búnyng әdiletsiz ekenin aitqan adamdar birden halyq jauy dep tanyldy. 1933 jyly qyrkýiektegi OGPU-dyng Aqtóbe oblystyq bólimining arnayy jazbalarynda auyl adamdarynyng da kolhozdastyrugha qarsy pikirleri qaralghan. Qarapayym adamdaryng «ómir sýruding ózi qiyndap barady, biz de Qaraqalpaqstangha qonys audarudy oilap jýrmiz, ol jaqta әiteuir nan tauyp, ómir sýruge bolady deydi», «Kenes ýkimetining zandary halyqty aldaugha baghyttalghan, kedeylerding zany deydi, biraq sol kedeylerding ózi ashtyqtan ólip jatyrghan joqpa?» degen sózderi ýshin aiyptalghandyghyn kóremiz [7. 2 p.]

Sauatsyz adamdardyng belsendi әreketteri últtyng taghdyryna ýlken qauip tóndirgendikten, búrynghy baylar ashtyqta bay-kedey, bolishevik basqa dep qaramay adamdardyng ómirin saqtap qalu kerektigin ortasyna týsindirdi. Kolhozdaghy adamdargha yqpaly jýrdi (birin-biri búrynnan biletin bolghandyqtan). Búrynghy baylardyng kópshiligi osylaysha auyl adamdaryn ashtyqtan aman alyp qalugha tyrysqan. Al, osy halyqty asharshylyqtan aman alyp qalugha tyrysqan kisilerding barlyghy keyin qudalandy. Atylyp ketkenderi de bar. Olardyng auyldastary da solarmen birge repressiyagha iligip otyrghan. Mәselen, sol kezde Aqtóbe oblysynyng audandarynda ashtyqtan әlsirep, ólip jatqan adamdargha kómektesip, azghana mólsherde tary men ún tarattyrghan, keyin «bandy», «shayka» degen jalamen qudalanghan adamdardyng aty-jónderin aitsaq: Batbaqqara audanynda Abdrahmanov Qúnanbay, Ergaliyev Jarmagambet, Almaganbetov Músaghaliy,  Tokbulatov A., Mukashev  Qasym, Nurmagambetov Omar, Ergaliyev Kabylanbek, Galiyev Seytbek, Shynbergenov, Torghay audany boyynsha Boybosynov Qanqoja, Ospanov Ergazy, Kurmalaev Julen, Tekebaev T., Abilkasymov Alan. Aral audany boyynsha Kulijanov, Jubanazarov, Azizov jәne t.b. kisiler «astyqty jymqyrdy», «ýstinen payda kórdi», «baylargha kómektesti», «baylardyng jaghynda boldy», - degen aiyptaulargha ilikken. [6. 18 p.].

Esimi atalghan kisilerding ishinde kolhozdarda qoymagha jauapty, auyldyq keneste jasaytyn adamdar da bolghan. Búlar da ashtyqtan qinalyp jatqan auyldastaryna qol úshyn bergeni ýshin aiyptalghan. Ayyptaular asharshylyqtan keyin de jalghasyp otyrghan. 1937 jyldary stalindik repressiyagha ilikken adamdardyng kóbisi osy asharshylyqtyn, sonyng ishinde kenes ýkimetining jýrgizip otyrghan sayasatynyng qateligin kózben kórgen adamdar edi. Bay, baydyng úrpaghy degen úghym keyin jala bolyp jabyldy.  Ózderi bay bolmasa da әkesi, odan búryngha ata-babasy bay bolghan kisiler de repressiya qúrbany boldy. Eger mal sanymen ólshenetin bolsa handar zamanynda әrbir qazaqtyng bay bolugha qúqy bar. Sebebi, tarihy ómir, territoryany qorghau, últtyq mýdde mәselesi kez - kelgen adamgha últ sharuashylyghyn jýrgizu qúqyn mindettep otyrghan. Al, kenes biyligi túsynda búl eskerilmey, ashtyqtyng kezinde de olar búryn bay, diny adam bolghany ýshin qoghamnan shettetildi. Qudalanghandyqtan olardyng kóbi amalsyzdan basqa elge ketken. Aynalasyndaghy adamdar óz erikterimen olargha ergen.

Múraghat derekterinde jazyqsyz qudalanghan adamdar kóp. 1930 jyldyng ózinde Oiyl, Tabyn, Temir, Aqtóbe, Aqbúlaq audandarynda kenes ýkimetine qarsy jasyryn últtyq sipattaghy úiym qúrdy dep qudalaugha 144 adam ilikken. Olardyng ishinde 107 bay, 10 diny adam dep kórsetilgen. Qalghandary auylsovet jәne t.b. salanyng ókilderi. Búlargha kenes biyligining ekonomikalyq kýshin әlsiretip, audandardaghy halyqtyng qonys audaruyn kýsheytti degen jala jabylghan: «Osnovnymy zadachamy organizasiya postavila, putem podryva ekonomicheskoy moshy rayonov usiliti otkochevochnoe dviyenie y v dalineyshem organizovat banddviyjenie protiv sovvlasti. Sledstvie po delu vedetsya OO oblotdela»[6. 10 p.].

Kenes ýkimeti jýrgizgen solaqay sayasat qazaqtyng baylary ósirgen asyl túqymdy maldardy da joyyp jiberdi. Qazan tónkerisine deyin qazaqtyng baylary asyl túqymdy jylqy, qoy ósirgen. Halyqta da asyl túqymdy mal bolghan. Sol kezdegi baydyng úrpaqtary ýiirge salatyn aighyrdy qúlyn kezinen bal berip, baptap ósirgen edi deydi. Qazaqtyng kóshpeli túrmystaghy mal sharuashylyghynyng jerding qúnaryn, ekologiyalyq ahualdy bir qalypta ústap otyru ýshin de saqtalghanyn eskeru kerek. Al, kenes biyligi qúrghan sovhoz, kolhozdar, keyingi tyng iygeru jerding tozuyna әkeldi. Qazir keybir aimaqtarda osy  jerding tozuyna qatysty ýlken mәseleler tuyndau ýstinde.

Kez kelgen elding mәdeniyetinin, ekonomikasynyng damuy eng aldymenen onyng bolmysy men sharuashylyq tәjiriybelerine baylanysty. Sol sebepten qazaq qoghamynda biyler men jyraular, baylardyng dәstýri tamyryn terenge jayghan. Últ ekonomikasyn kóterip, sharuashylyqty jýrgizudegi tәrtipti saqtap, órisin keneytip otyrghan da osy baylar edi. Baylar birinshiden, últ sharuashylyghyn jýrgizumen qatar, zaman aghymyn týsingen adamdar edi.  Qazaq baylary sol zamannyng ózinde zaman aghymyna say sauda, tauar, aqsha ainalymynyng jýieli týrde boluy kerektigin bilgen. Sol ýshin olar bolys, sot qyzmetinde jýrip sharuashylyqqa ie boluymen qatar, auyldardaghy bilim beretin medreselerding de qyzmetin kýsheytip, saudanyng damuyna әser etip,  ýlken jәrmenkeler úiymdastyrghan.

Keshegi stalindik sayasattyng qúrbany bolghan baylardyng taghylymynan bayqaytynymyz, qoghamda kapitalistik qatynastardy qalyptastyru ýshin aldymenen últtyng sharuashylyghymen baylanysty kәsipti týrlendiru qajet. Búny qazirgi tilmen aitqanda tehnologiya deymiz. Asyl túqymdy mal sanyn kóbeytu, maldy asyldandyru, azyq-týlik ónimderin shygharu jәne taghyda basqa mindetter sol kezding ózinde qazaq qoghamynyng aldynda túrghan. Ókinishke oray búlardyng jýzege asyryluyna patsha ýkimetinin, odan keyingi bolishevikterding sayasaty ýlken kedergi, bóget bolghan. Osy kedergilerdi joya almasa da alash ziyalylary, qazaqtyng sol kezdegi baylary týbinde kenestik qoghamnyng ishtey ýgitilip, týbi jana әri dúrys baghyttaghy ekonomikanyng kýsh alatyndyghyn jetik bilgen. Osy sebepten Mústafa Shoqay qazaq qoghamyndaghy últ ziyalylaryn qudalaudyng eshqanday qisyngha kelmeytindigin aita otyryp bylay dep jazyp ketken: «Leninning ózi orys patshalyq týzimi sheneuniygining úly edi. Stalin Gruziyadaghy ruhany seminariyada oqydy. Ony әke-sheshesi ortodoks klisasynyng popy bolugha dayyndaghan.. Osynshama qamalyp, atylyp jatqan týrkistandyqtar arasynda sol Leninning atasynday patshadan jer alyp, iltipatyna bólengen birde-bir adam joq....» [1. 434 b.].

Patsha zamanynda qazaq baylary elding tiregi bolghandyqtan da halyq olardyng ainalasyna shoghyrlandy. Patsha zamanynda da syrtqa ketetin mal shyghyny kóp bolsa da, elding túrmysy men sharuashylyghyn barynsha saqtau ýshin ózderi bay boldy. Olardan bay boludy sol kezdegi uaqyt, sayasat, el mýddesi talap etti. Yaghni, handar men biyler dәstýri ketken song elding ishki tútastyghy men túrmysyn baylar osylaysha saqtap otyrghan. Ishki tútastyq degende últtyng birligi erekshe kózge týsedi. Osy birlikti saqtauda keshegi «bandy» atanghan qazaqtyng baylary shynymen de kemel, tәjiriybesi mol izgi adam bolyp shyghady. Olardyng iyelik etkeni últynyn, ata-babasynyng kindik qany tamghan jeri -  atameken bolatyn.

Ádebiyet.

  1. Shoqay M. Tandamaly. – Almaty: Qaynar. – T.1. – 1998. – 512 bet.
  2. Aqtóbe OMM. - 63-q.; 2-t., 7-is. -23-32-pp.
  3. Protokoly zakrytyh zasedaniy buro y sekretariata Akubinskogo okrujnogo komiyteta VKP(b) // Aqtóbe OMM.- 9-q.; 1-t., 446-is.-1-43 pp.
  4. Júmabaev M. Shygharmalary: ólender, poemalar, qara sózder. – Almaty: Jazushy, 1989. – 448 bet.
  5. Dokladnye zapisky o sostoyaniy politiko – massovoy raboty, sostoyanie partinnyh y komsomoliskih organizasiy // Aqtóbe OMM.- 13-q.;5-t., 550-is.- 30- 32-pp.
  6. Spessvodky o sostoyaniy obshestvennogo pitaniya y rabochego snabjeniya // Aqtóbe OMM.- 13-q.; 21-t., 282-is.- 4 – 11 pp.
  7. Spes-zapiska o sostoyaniy otkochevochnoy dviyjenie v oblasty // Aqtóbe OMM.- 13-q.; 2-t., 458-is.-1-26 pp.

Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly,

filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe ónirlik uniyversiytetining kafedra mengerushisi

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 448
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 356