Senbi, 23 Qarasha 2024
Arylu 3191 5 pikir 21 Sәuir, 2022 saghat 14:01

Danial Ahmetov - jalghyz zeynetker әkim...

Ótkende preziydent Toqaev úzaq jyldar boyy Ýkimette qyzmet etken, bes oblysqa basshy bolghan, jasy jetpiske tayaghan Berdibek Mashbekúly Saparbaevty zeynetke jibergenin bilesizder.

Osydan song biz qazirgi oblystar men millionnan asatyn halqy bar iri qalalargha kimder basshylyq jasap otyrghanyn bir sholyp shyqtyq. Olardyng songhy 10 jylda qanday qyzmetter atqardy? Qaranyz:

Marjyqpaev Ermek Boranbayúly - Aqmola oblysynyng әkimi.

Marjyqpaev Ermek Boranbayúly 1969 jyly búrynghy Selinograd qalasynda tughan. tolyq jasy - 52-de.

S.Seyfullin atyndaghy Aqmola memlekettik pedagogikalyq institutyn (tarih múghalimi), «Túran» uniyversiytetin (zanger), Kókshetau uniyversiytetin (qarjy bakalavry) bitirgen.

Enbek jolyn 1991 jyly Astana q. № 29 OM dene shynyqtyru múghalimi, bokstan jattyqtyrushy bolyp bastady.

Atqarghan qyzmetteri:

2012-2013 jyldary — Aqmola oblysy Zerendi audanynyng әkimi.

2013-2014 jyldary — Aqmola oblysy әkimining orynbasary.

2014-2015 jyldary — Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi Memlekettik baqylau jәne aumaqtyq-úiymdastyru júmysy bólimining Memlekettik inspektory.

2015-2019 jyldary — Aqmola oblysy Kókshetau qalasynyng әkimi.

2019 jylghy nauryzda Aqmola oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy.

Orazaliyn Ondasyn Seyilúly - Aqtóbe oblysynyng әkimi.

Ol 1963 jyly 6 qarashada Qazaq KSR-ning Aqtóbe qalasynda dýniyege kelgen. Tolyq jasy - 58-de.

1985 jyly Aqtóbe pedagogikalyq institutyn aghylshyn tili múghalimi mamandyghy boyynsha bitirdi. 1991 jyly әl-Faraby atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetin «qúqyqtanu» mamandyghy boyynsha bitirdi.

Enbek jolyn Aqtóbe pedagogikalyq institutynda oqytushy bolyp bastady (1985-1988).

2019 jyldyng 26 ​​aqpanynan bastap Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Jarlyghymen  Aqtóbe oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy.

Bozymbaev Qanat Aldabergenúly - Almaty oblysynyng әkimi.

Ol 1969 jyly tughan. Qazaq memlekettik basqaru akademiyasyn bitirgen. Mamandyghy – ekonomist. Tolyq jasy - 53-te.

Enbek jolyn 1993 jyly «Edem LTD» JShS ekonomiysi bolyp bastaghan. Ár jyldarda Almaty qalasy әkimining kómekshisi, Qazaqstan Respublikasy Ekonomika jәne sauda ministrligi Ónirlik sayasat bólimining bastyghy, «Múnay tasymaldau jónindegi «QazTransOyl» últtyq kompaniyasy» JAQ Jiyntyq-qarjylyq departamentining bastyghy, atalghan jabyq aksionerlik qoghamnyng ekonomikalyq mәseleler jónindegi viyse-preziydenti, Qazaqstan Respublikasy  Energetika, industriya jәne sauda ministrligi Múnay jәne gaz departamentining diyrektory, Qazaqstan Respublikasynyng Energetika, industriya jәne sauda ministrining orynbasary, «KEGOC» AAQ birinshi viyse-preziydenti, preziydenti, basqarma tóraghasy, Qazaqstan elektr energetikalyq qauymdastyghyndaghy diyrektorlar Kenesining tóraghasy, «Memlekettik aktivterdi basqaru jónindegi «Samúryq» holdingi» AQ basqarmasynyng tóraghasy, Jambyl, Pavlodar oblystarynyng әkimi, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kómekshisi boldy.

2021 jyldyng 24 qarashasynan – Almaty oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy.

Dosaev Erbolat Asqarbekúly - Almaty qalasynyng әkimi.

Ol 1970 jylghy 21 mamyrda Almaty qalasynda dýniyege kelgen. 1987 jyly – Almaty qalasyndaghy O. Jәutikov atyndaghy Respublikalyq fizika-matematikalyq mektep-internatyn bitirdi. Almaty energetikalyq institutyn, Bauman atyndaghy Mәskeu Memlekettik tehnikalyq uniyversiytetin bitirdi. Tolyq jasy - 51-de.

Mansap joly:

2012 jylghy 25 qyrkýiekten  bastap – Qazaqstan Respublikasynyng Ekonomikalyq damu jәne sauda ministri.

2013 jylghy 16 qantardan  bastap – Qazaqstan Respublikasynyng Ekonomika jәne budjettik josparlau ministri.

2014 jylghy 6 tamyzda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Jarlyghymen (№ 880) Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq ekonomika ministri bolyp taghayyndaldy.

2016 jylghy mamyrdan bastap 2017 jylghy tamyz aralyghynda – «Bәiterek» últtyq basqarushy holdingi» aksionerlik qoghamynyng Basqarma Tóraghasy.

2017 jylghy tamyzdan bastap 2019 jylghy aqpan aralyghynda Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining orynbasary lauazymynda júmys istedi.

2019 jylghy 25 aqpanynan bastap 2022 jylghy qantar aralyghynda – Qazaqstan Respublikasy Últtyq Bankining Tóraghasy.

2022 jylghy 31 qantarynan bastap Preziydent Jarlyghymen Almaty qalasynyng әkimi bolyp taghayyndaldy.

Shәpkenov Serik Jambylúly - Atyrau oblysynyng әkimi.

Serik Jambylúly Shәpkenov  1979 jyly 29 shildede Batys Qazaqstan oblysy, Qaratóbe audanynyn Qaratóbe kentinde dýniyege keldi. M. Ótemisov atyndaghy Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining ekonomikalyq kiybernetika fakulitetin bitirgen (2000), ekonomist-matematiyk. Tolyq jasy - 42-de.

Mansap joly:

2014 jyldan - QR Preziydenti әkimshiligining memlekettik baqylau jәne úiymdastyru-aumaqtyq júmys bólimining memlekettik inspektory.

2016 jyldan - Atyrau qalasynyng әkimi.

2018 jyldan - Atyrau oblysy әkimining orynbasary

2020 jyldan – Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrining orynbasary.

2021— 2022 jyldary — Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri.

2022 jyldyng 7 sәuirden bastap Atyrau oblysynyn әkimi bolyp taghayyndaldy.

Esqaliyev Ghaly Nәjimedenúly - Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi.

Esqaliyev Ghaly Nәjimedenúly 1970 jyly Batys Qazaqstan oblysynda dýniyege kelgen. Bilimi – joghary. 1993 jyly Batys Qazaqstan agrarlyq uniyversiytetin «ekonomika», 2009 jyly Halyqaralyq biznes akademiyasyn «menedjment» mamandyqtary boyynsha bitirgen. Tolyq jasy - 52-de.

Mansap joly:

2019 jyldyng 18 qantarynan bastap Batys Qazaqstan oblysy әkimining birinshi orynbasary.

2019 jyldyng 13 mausymynan bastap Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi lauazymyna taghayyndaldy.

Núrjigitov Núrjan Moldiyarúly - Jambyl oblysy әkimi.

Núrjan Núrjigitov 1967 jyly tughan, bilimi joghary. 1991 jyly Enbek Qyzyl Tu ordendi Leningrad auylsharuashylyq institutyn «Injener-mehaniyk», 2008 jyly Jambyl gumanitarlyq tehnikalyq uniyversiytetin «Ekonomika» mamandyqtary boyynsha bitirgen. Tehnika ghylymdarynyng kandidaty, Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetining qúrmetti professory. Tolyq jasy - 55-te.

Enbek jolyn 1991 jyly Jualy audany Maksim Gorikiy atyndaghy kolhozynda mehanik bolyp bastaghan.

2021 jyldyng sәuir aiynan bastap Jambyl oblysy әkimining orynbasary boldy. 2022 jyly 7 sәuirde Jambyl oblysy әkimi bolyp taghayyndaldy.

Qasymbek Jenis Mahmudúly - Qaraghandy oblysynyng әkimi.

Jenis Mahmudúly Qasymbek 1975 jyly Jambyl oblysynda dýniyege keldi. Qazaq memlekettik sәulet-qúrylys akademiyasyn «sәuletshi-dizayner» mamandyghy boyynsha ayaqtady. 2001 jyly L. N. Gumiylyov atyndaghy Euraziya memlekettik uniyversiytetin «memlekettik jәne jergilikti basqaru» mamandyghy boyynsha ayaqtady.

Enbek jolyn 1997 jyly Qazaq memlekettik sәulet-qúrylys akademiyasynda taghylymger-zertteushi bolyp bastaghan. 1998-2000 jyldary QR monopoliyagha qarsy sayasat jónindegi komiytetining bólimin basqardy. QR KKM Su kóligi departamentining diyrektory bolyp júmys istegen. 2004 jyldan 2005 jylgha deyin «Aqtau halyqaralyq teniz sauda porty» RMK diyrektory boldy.

2005 jylghy qarashada ony Kólik jәne kommunikasiya viyse-ministri etip taghayyndady. Sodan keyin Kólik jәne kommunikasiya ministrligining Jauapty hatshysy boldy. Keyinirek Kólik jәne kommunikasiya ministri qyzmetin atqarghan.

Búdan keyin Investisiyalar jәne damu ministri, Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministri bolyp júmys istedi.

2019 jylghy 25 aqpanda QR premier-ministrining orynbasary boldy. 2019 jylghy 19 qyrkýiekte Qaraghandy oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy.

Múhambetov Arhiymed Begejanúly - Qostanay oblysynyng әkimi.

1972 jyly tughan. Samara memlekettik tehnikalyq uniyversiyteti men Qazaq-orys halyqaralyq uniyversiytetin bitirgen. Mamandyghy boyynsha – injener-elektriyk, qarjy bakalavry.

Enbek jolyn Aqtóbe qalasynyng kommersiyalyq qúrylymdarynda bastaghan. Aqtóbe oblysynyng syrtqy-ekonomikalyq baylanys jәne investisiyalar basqarmasynyng bastyghy, «Shaghyn kәsipkerlikti damytu qory» AQ ónirlik diyrektory, Aqtóbe qalasy әkimining orynbasary, Aqtóbe qalasynyng әkimi qyzmetterin atqardy.

2011 jylghy 22 shildesinen bastap Aqtóbe oblysynyng әkimi.

Nәlibaev Núrlybek Mәshbekúly - Qyzylorda oblysynyng әkimi.

Núrlybek Nәlibaev 1976 jyly Qyzylorda oblysynda tughan. Qazaq memlekettik agrarlyq uniyversiytetin, Qazaq gumanitarlyq zang uniyversiytetin bitirgen. RF Preziydenti janyndaghy Resey Halyq sharuashylyghy jәne memlekettik qyzmet akademiyasynyng 3 kurs doktoranty.

Enbek jolyn 1997–1998 jyldary aralyghynda «Kazahoyl-kommersiya» JShS múnay jәne múnay óndirisi sarapshysy bolyp bastaghan.

2008-2013 jj. – Qyzylorda oblysy, Shiyeli audanynyng әkimi.

2013-2021 jj. – Qyzylorda oblysy, Qyzylorda qalasynyng әkimi.

2021 jylghy 1 sәuirden bastap Qazaqstan Respublikasy premier-ministri Kensesining Ónirlik damu bólimining mengerushisi qyzmetin atqaryp keldi.

2022 jyly 7 sәuirde Qyzylorda oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy.

Noghaev Núrlan Asqarúly - Manghystau oblysynyng әkimi.

Noghaev Núrlan Asqarúly 1967 jyly 30 shildede Aqtóbe oblysy, Múghaljar audany, Qandyaghash qalasynda dýniyege kelgen. 1993 jyly I. Gubkin atyndaghy Mәskeu memlekettik múnay jәne gaz akademiyasyn tau-ken injiyneri mamandyghy boyynsha bitirdi. 1999 jyly Qazaq memlekettik basqaru akademiyasyn «halyqaralyq ekonomikalyq qatynastar» mamandyghy boyynsha jәne 2006 jyly RF SIM Mәskeu memlekettik halyqaralyq qatynastar institutyn (Uniyversiytet) iskerlik әkimshilik magistrin bitirdi.

Enbek jolyn Aqtóbe oblysy Oktyabrisk qalasynyng Qandyaghash stansiyasynda elektromonter bolyp bastaghan.

2012 jyldyng 20 qantarynda Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy. 2016-2019 jyldary aralyghynda Atyrau oblysynyng әkimi. 2019 jylghy 18 jeltoqsan — 2021 jylghy 7 qyrkýiekke deyin Energetika ministri.

2021 jyldyng 7 qyrkýieginen bastap Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Jarlyghymen Manghystau oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy.

Shókeev Ómirzaq Estayúly - Týrkistan oblysynyng әkimi.

Ómirzaq Estayúly Shókeev 1964 jyldyng 12 jeltoqsanynda Týrkistan oblysynda tughan. 1986 j. – Mәskeu ekonomikalyq-statistikalyq institutyn bitirgen, ekonomist-matematiyk. 1988-1991 jj. – MESY aspiranty. Ekonomika ghylymdarynyng kandidaty.

Enbek joly:

2011 jyldyng 26 jeltoqsanynan – Samúryq-Qazyna ÚÁQ basqarma tóraghasy;

2017 jyldyng 12 jeltoqsanynan – 2019 jyldyng 25 aqpanyna deyin QR premier-ministrining orynbasary – auyl sharuashylyghy ministri;

2019 jyldyng 26 aqpanynan – Týrkistan oblysynyng әkimi bolyp qyzmet etip jatyr.

Sqaqov Ábilqayyr Baqtybayúly - Pavlodar oblysynyng әkimi.

Ábilqayyr Sqaqov 1974 jyly 9 shildede Pavlodar oblysynyng Aqtoghay audanynda dýniyege kelgen. Aqmola qarjy-ekonomikalyq tehnikumyn «Qarjy» mamandyghy boyynsha, Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetin «Ekonomika jәne qarjy» mamandyghy boyynsha, Qazaq qúqyqtanu jәne halyqaralyq qatynastar institutyn «Qúqyqtanu» mamandyghy boyynsha jәne M. Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetin «Iskerlik әkimshilendiru magistri» mamandyghy boyynsha tәmamdaghan.

2010 jyldyng qazan aiynan 2012 jyldyng mamyr aiyna deyin Qostanay oblysy boyynsha salyq departamentin basqardy, 2012-2014 jyldary Qarjy ministrligining Salyq komiyteti tóraghasynyng orynbasary, Qarjy ministrligining Memlekettik kirister komiytetining damytu jәne janghyrtu departamentining diyrektory bolyp júmys istedi.

2014 jylghy qarashadan 2016 jylghy jeltoqsangha deyin Astana qalasy boyynsha memlekettik kirister departamentine basshylyq etti, 2016 jylghy jeltoqsannan 2019 jylghy sәuirge deyin qorghanys ministrining orynbasary lauazymynda qyzmet etti.

2019 jylghy sәuirden bastap qazirgi uaqytqa deyin Qarjy ministrligi Qarjy monitoringi komiytetining tóraghasy qyzmetin atqardy.

2020 jyly 21 qantarda Pavlodar oblysynyng әkimi bolyp saylandy.

Aqsaqalov Qúmar Irgebayúly - Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi.

Qúmar Irgebayúly Aqsaqalov 1965 jyly tughan. 1987 jyly V.P.Goryachkin atyndaghy Mәskeu auyl sharuashylyghy óndirisining injenerleri institutyn injener-mehanik mamandyghy boyynsha tamamdaghan. Ekonomika ghylymdarynyng kandidaty.

Mansap joly:

2010-2015 j.j. — «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasy Ortalyq apparatynyng basshysy, «Núr Otan» partiyasynyng hatshysy;

2015-2017 j.j. — Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary;

2017 jylghy 14 nauryzdan bastap qazirgi uaqytqa deyin Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi bolyp isteydi.

Ahmetov Danial Kenjetayúly - Shyghys Qazaqstan oblysy әkimi.

Ol 1954 jyly 15 mausymda Pavlodar qalasynda dýniyege kelgen. 1976 jyly Pavlodar industrialdy institutyn bitirgen. Mamandyghy boyynsha injener-qúrylysshy. Ekonomika ghylymynyng doktory, Qazaqstan Respublikasy Miyneraldy resurstar akademiyasynyng akademiygi.

Mansap joly:

2010 jyldan – Ekologiyalyq energetika salasyndaghy kompaniyalyng basshysy;

2012-2014 jj. – Energetika jәne infraqúrylym ministri;

2014 jylghy 11 qarashada Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy.

Kólginov Altay Seydirúly - Núr-Súltan qalasynyng әkimi.

Ol 1978 jyly dýniyege kelgen. Altay Kólginov A.Yassauy atyndaghy halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetin, QR Preziydenti janyndaghy memlekettik basqaru akademiyasyn, «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha Úlybritaniyanyng Aberdin uniyversiytetin bitirgen. Memlekettik jәne jergilikti basqaru magistri, halyqaralyq kommersiyalyq qúqyq magistri.

Mansap joly:

2010-2012 jyldary - QR Preziydenti Ákimshiligining aimaqtyq-úiymdastyru jәne memlekettik baqylau júmystary bólimining memlekettik inspektory qyzmetin atqardy.

2012-2013 jyldary - Batys Qazaqstan oblysy әkimining orynbasary;

2013-2016 jyldary - Oral qalasynyng әkimi qyzmetinde boldy.

2016-2019 jyldary - Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi boldy.

2019 jylghy 13 mausymnan bastap - Núr-Súltan qalasynyng әkimi bolyp qyzmet isteydi.

Áytenov Múrat Dýisenbekúly - Shymkent qalasynyng әkimi.

Múrat Dýisenbekúly 1981 jyly dýniyege kelgen. Ol S.M. Shtemenko atyndaghy Krasnodar әskery institutyn, Qaztútynuodaghy Qaraghandy Ekonomikalyq uniyversiytetin jәne M.V. Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetin bitirgen. Mamandyghy injener, zanger.

Enbek jolynda Qazaqstan Respublikasynyng Qorghanys ministrliginde, QR Preziydenti Is Basqarmasynyng resmy is-sharalar jәne syrtqy baylanystar bólimining mengerushisi, apparat basshysy, QR Preziydenti Is basqarushysynyng orynbasary jәne Shymkent qalasy әkimining birinshi orynbasary qyzmetterin atqarghan.

2020 jyldyng 21 qantarynan bastap - Shymkent qalasynyng әkimi bolyp saylandy.

Dayyndaghan Ayjan Temirhan

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383