2005 jyly 12 qarashada Zamanbek Qalabayúlyna qastandyq jasaldy. Bitim-bolmysy bólek qayratkerden seskengender onyng jer basyp jýrgeninen ólerdey qoryqty. Sóitti de...

"Men kәsiby audarmashy nemese qazaqtyng qara sózining ústasy, tanymal aqyn iә jazushy emespin. Sizding qolynyzdaghy búl kitapty - Shyghys­tyng úly shayyrlaryn ózimshe qazaq tilinde sóiletsem degen arman-tilekten, izgi niyetten ghana tughan talpynystyng jemisi dep bilseniz eken...", - dep bastap alghysóz jazypty Zәkeng "Shyghys jyry. Orys jyry. Shyndyq jyry" dep atalatyn kitabyna.

Atauy aityp túrghanday, kitaptyng shyghys jyry bólimine Hafizdin, Ábu-әt-Tayip әl-Mýtәnәb­biydin, Ábu-әl-Atahiyanyn, Omar Hayamnyn, Sa­a­diy­din, taghy basqa shyghys shayyrlarynyng ghazaldaryn audaryp jariyalaghan. "Orys jyry" bólimine A.Pushkiyn, M.Lermontov, N.Gumiylev, IY.Severyaniyn, A.Fetting jyrlaryn basypty. Al endi "Shyndyq jyryna" Zәkeng óz ólenderin toptastyrypty.

2005 jyly 12 qarashada Zamanbek Qalabayúlyna qastandyq jasaldy. Bitim-bolmysy bólek qayratkerden seskengender onyng jer basyp jýrgeninen ólerdey qoryqty. Sóitti de...

"Men kәsiby audarmashy nemese qazaqtyng qara sózining ústasy, tanymal aqyn iә jazushy emespin. Sizding qolynyzdaghy búl kitapty - Shyghys­tyng úly shayyrlaryn ózimshe qazaq tilinde sóiletsem degen arman-tilekten, izgi niyetten ghana tughan talpynystyng jemisi dep bilseniz eken...", - dep bastap alghysóz jazypty Zәkeng "Shyghys jyry. Orys jyry. Shyndyq jyry" dep atalatyn kitabyna.

Atauy aityp túrghanday, kitaptyng shyghys jyry bólimine Hafizdin, Ábu-әt-Tayip әl-Mýtәnәb­biydin, Ábu-әl-Atahiyanyn, Omar Hayamnyn, Sa­a­diy­din, taghy basqa shyghys shayyrlarynyng ghazaldaryn audaryp jariyalaghan. "Orys jyry" bólimine A.Pushkiyn, M.Lermontov, N.Gumiylev, IY.Severyaniyn, A.Fetting jyrlaryn basypty. Al endi "Shyndyq jyryna" Zәkeng óz ólenderin toptastyrypty.

Zәkenning shyghys shayyrlaryna elitkeni sonshalyq: "Hafiz Shiraziydin, Omar Hayamnyng Sa­a­diydin, taghy basqa shayyrlardyng ghazaldary men bәiitterin qaytalap oqy beretin boldym. Olardyng jyrlaryndaghy qúdiretti kýshti túla boyymmen sezindim. Búl jyrlardaghy ómirge degen sheksiz mahabbat, arulargha degen móp-móldir sýiispen­shilik, sol dәuirdegi halyqtyng túrmys-tirshiligi, el biylegen shahtardyng әdiletsizdigi, qym-quyt kórinister XXI ghasyrda ómir sýrip otyrghan meni qatty tol­ghandyryp, әrtýrli oigha jeteleytin...

...Tipti kýndiz-týni Shyghys jyrlarynsyz ómir sýre almaytyn halge jettim. Shynymdy aitsam, men Shyghys jyrlaryna, ony ómirge әkelgen Shyghys shayyrlaryna bir kisidey tabyndym. Sóitip olardy qazaqsha sóiletuge kiristim", - dep jazypty da, Zamanbek Núrqadilov (Núrzami) dep qol qoyypty.

Búl kitap 2005 jyly, Zәkenning kózining tirisinde shyqty. Yaghny Zәkeng mәlimdemelerindegi, súhbattaryndaghy aitylmay qalghan dýniyelerdi óleng etip qaghazgha týsirgeni, keyin ony kitap etip shygharghany anyq. Kәsiby audarmashy nemese qazaqtyng qara sózining ústasy emes ekenin ózi de aitady Zәken. Audarmalar men óz ólenderine baghany oqyrman әldeqashan berip qoyghan. Bizding toqtalmaghymyz - Zәkenning shygharmashylyghynyng sapasy emes, ólenderindegi kónil-kýii.

Hafizding bir ólenin ol bylay dep audarypty:

"Izgilikting siqyry" jaulap alsa denendi.

Oylamassyng eshqashan "zúlymdyq bar" degendi...

...Hafiz saghan oq tiydi, ólip qalma mazaqtan,

Mert bolasyn, bayqa sen, kózdep atqan sadaqtan!

Múnymen Zәkenning neni aitqysy kelgeni týsi­nikti. Áldeneden sekemdenetindey. Bayqasanyz, Zәkeng Hafizding ólenderinen ózine tәn kóp nәrse alghan siyaqty. Mahabbat, jastyqqa mastyq, sharap, zúlymdyq... Mәselen, taghy bir óleninde bylay deydi:

...Barlyq qayghy ishimde, biraq biyik shoqtyghym,

Qúr aighaymen aitpaydy:

baqyttyng bar, joqtyghyn.

Ishshi, Hafiyz, sharapty!

Kezdespeytin shygharsyn...

Ishkish dese әmirin, qayda ózindi tygharsyn!

Zamanbek Qalabayúlyn "ishkish" degender tabyla ketti kezinde. Sóitip aitsaq, jaghyp qalamyz ba dókeyge degen baqay eseppen. Ózi jetelep jýrip ósirgen adamdary tu syrtynan pyshaq úrdy. Batyr da - pende. Hafizding "sharapqa toly" ghazaldaryn ynty-shyntysymen únatuynda bir syr bar shyghar, bәlkim.

Al endi Ábu-әt-Tayib әl-Mýtәnnabbiyding Zә­keng audarghan myna ólenine nazar salynyz:

El-júrtymnyng oiy ólse, qayghyrmauym kerek pe?

Bar dәuleti ótip ketken, este qalar derek pe?

Tek patshagha siynady, bas iyedi kópshilik -

Sheteldikter bayyp alghan, tek arabta joqshylyq...

Búdan ne týidiniz? Zәkeng shyghys shayyrynyng jyryn mysal etip, óz qoghamynyng dertin sóz etip otyr emes pe?

Al Zәkenning myna ólenmen ne aitqysy kelgeni júmbaq bolmasa kerek-ti:

...Aqylsyzben jyndy adamsha

men sóilesip bayqadym,

Ol sorlyny men qalaysha

adamsyng dep aitamyn.

Qúpiyasy aityla ma,

shyndyq aitsang kózine,

Shyndyq týbi ziyan bolar,

kek bop qaytar ózine.

Shyndyqty aitqany, onyng ózine kek bop qaytqany da - aqiqat.

Zәkenning shyghys shayyrlaryn ermek ýshin audarmaghany anyq. Alasúrghan kóniline audarmamen "sap-sap" aitty. Asau ashuyna "tәk-tәk" dedi. Mәselen, Bhartriy­hariyding әdiletsiz patsha turaly bir ólenin bylay audarypty Zәken:

Patshalardyng qylyqtary - tendes

kәzzap sayqalgha,

Aynaldyrghan bylyqtaryn

ótirik-shyndy aiqaygha.

Jany júmsaq bola qalyp,

jauyzdyghyn jasyrar,

Juyndysyn tóge salyp, odan payda asyrar.

Kóz aldaytyn sóz degeni, bir sózinde túrmauy,

Maqsaty men kózdegeni - qazynany úrlauy...

Qastandyq jasalardan tórt ay búryn әldebir sharuamen Zәkenning ýiine barghanymda dәl osy ólendi ózi oqyp bergen-di. Sosyn kózildirik ýstinen isinki qysyq kózin syghyrayta synap qarap, bylay dep edi: "Áy, bala, myna ólennen kimdi kórip túrsyn? Kóne zamandaghy ýndining aqyny synaghan sayqal patshalar әli de bar! Solay ma?..".

"Shyndyq jyryndaghy" Zәkenning óz ólenderinen onyng "birde - kól, birde - shól" minezin anyq kóruge bolady. Bas-ayaghy otyz ólenning on shaqtysyn Janulyasy (Maqpal Jýnisova) men qyzy Mereyge arnaghan. Búdan Zәkenning sezimtaldyghyn bayqaymyz. Al endi Múqaghaligha eliktep jazghan "Men taulyqpyn!" degen óleninen keudesin eshkimge basqyzbaytyn órlikti, biyiktikti kóremiz.

Men taulyqpyn, taulyqpyn,

Tautekedey taghymyn.

Han Tәniri sayasy tau bitkenning tәjimin..,

- deydi Zәken.

Dostyqqa adaldyghy, sengen adamyna jýregin suyryp beruge dayar anghaldyghy taghy bar. Múnysy aqyn Serik Túrghynbekovke arnap jazghan myna óleninen kórinedi:

Menen key júrt súraydy: "Jaqynyng kim erikti?"

Aytar edim jaqyn dep - Túrghynbekov Serikti.

Keyde menen súraydy: "Aqynyng kim kórikti?"

Aytar edim aqyndy - Túrghynbekov Serikti...

Qúdyqqa qúlaghan qúlannyng qúlaghynda qúrbaqa bop oinaghysy kelgenderge Zәkeng bylay dep óleng arnapty:

Bir eshkini aityp em jәdigóy dep,

Ekinshi eshki - qúrbandyq zaty "qoy" dep.

Meni aqymaq dep aitty súrqiyalar,

Úqsatyp aq eshkige atyn "joy" dep.

Meni úqsatty eshkige zәbir kórgen.

Jyghylmaymyn eshqashan! Dәuir kórgem!

Eger de men Zamanbek bolyp tusam,

Bylghatpaymyn atymdy Tәnir bergen!

Zamanbek Qalabayúlyna qastandyq jasatqandar onyng atyn jongdy maqsat etti. Biraq ol maqsattaryna jete alghan joq. Ózderi masqara boldy. Qarghys arqalady. Kýlkige qaldy. Ásirese, sol kezde qolymen ót kósegen ishki ister ministri Bauyrjan Múhamedjanov.

Ózi aitqanday, Zәkeng Tәnir bergen atyn bylghatqan joq. Kerisinshe, Zәkenning atyn bylghamaq bolghandardyng ózi bylghandy. Qoldaryn qandady...

Múndaylargha berer bagha Núrzamiyding (Núrqa­dilov Zamanbek) myna óleni:

Zamanbekpin, eshkim de joya almaytyn.

Men de qazaq, әzirshe oyanbaytyn.

Búl elde naqúrystar kóbeygeni,

Bәrin satyp, altyngha toya almaytyn

Au, jalghan! Búl ne degen baqytsyzdyq?!

Baghdar - aldan, jolymyz - baghytsyzdyq?..

Nemizge biz toyyndyq, iship jedik,

Qúry sóz - juyndyday qúighan túzdyq...

"Partiya qughan ónkey qyrt" (Shәkәrim) pen "beyili shiyki, aqyly kýikilerdi" (Abay) kórgende Zamanbegin saghynady júrt. "Zәkeng tiri bolsa, mynaghan qasqayyp qarsy shyghar edi-au...", "Zәkeng siyaqty tilip sóileytin eshkim qalmady ghoy..." degendi jii aitady onyng kózin kórgender. Jesiri Maqpaldyn: "Zәkendi úmyttyndar"!" - dep bir kezdegi Zәkenning serikterine jәne halqyna ókpe aitatyn jóni bar. Zamanbekting tughan kýni men ólgen kýninde ony eske alatyndar barshylyq qoy. Biraq múnday arys azamatty, biyik túlghany halyq bolyp joqtay almay jatyrmyz. Ol turaly jazatyn basylymdar da sanauly. Tәueldiler oghan tәue­kel ete almaydy. Irkes-tirkes jasalghan jauyzdyqtar jasytyp tastaghan ba, mynau júrtty. Marghaulyq basym, әiteuir.

Zәkenning kózi tirisinde de býgingi biylikke, qoghamgha kónili tolghan emes. Ólgende de "teris qarap" jatyr - eskertkish mýsini bir kezderi ózi biylik qúrghan Almatygha emes, Alataudyng biyik shynyna qarap túr...

Erik  Rahym

«Jas Alash» gazeti