Osydan 200 jyl búryn Yrghyz, Torghay, Tobyl, Esil ózenderi arasyn meken etken qalyng qazaq ishinde aghayyndy qos jigit - Salpy-Mýsirep aty qatar aitylatyn bolghan. Ekeui de aitqandary qata ketpes batagói, qúralaydy kózge atqan mergen әri batyr, mәrt, naghyz sayypqyran azamattar eken. Myltyqtaryn oqtap túryp atyp jiberip, oq qoldauynan dese qoldaugha, shabynan dese shapqa, kózinen dese kózinen, al bir qúlaghynan kirip, bir qúlaghynan shyghady dese tura solay ainymay oghy tiygen, bergen batalary sol aitylghan qalpynda oryndalyp otyrghan osy ekeuin júrtshylyq birinen birin bólmey Mýsirep-Salpy dep qatar aityp, ekeuin de әulie dep qúrmettepti.

Osydan 200 jyl búryn Yrghyz, Torghay, Tobyl, Esil ózenderi arasyn meken etken qalyng qazaq ishinde aghayyndy qos jigit - Salpy-Mýsirep aty qatar aitylatyn bolghan. Ekeui de aitqandary qata ketpes batagói, qúralaydy kózge atqan mergen әri batyr, mәrt, naghyz sayypqyran azamattar eken. Myltyqtaryn oqtap túryp atyp jiberip, oq qoldauynan dese qoldaugha, shabynan dese shapqa, kózinen dese kózinen, al bir qúlaghynan kirip, bir qúlaghynan shyghady dese tura solay ainymay oghy tiygen, bergen batalary sol aitylghan qalpynda oryndalyp otyrghan osy ekeuin júrtshylyq birinen birin bólmey Mýsirep-Salpy dep qatar aityp, ekeuin de әulie dep qúrmettepti.

Qostanay oblysyndaghy Áu­liyekól audanynyng qaq ortasynda Kenes ókimeti ornaghangha deyin eskiden kele jatqan kóne ziratqa osy Mýsirep әulie jerlengenin kóne kózder aityp jýripti. Kenes ókimeti ornaghan song da birazgha deyin qaster­lenip kelgen zirat soghys ayaq­tal­ghan song sypyrylyp, ornyna mektep salynady. Biraq tapa-tal týste mektep ózinen ózi ór­tenip ketedi. Artynan ol oryn­gha monsha salady. Monshanyng da ghúmyry qysqa bolyp, ol da aldynghynyng kebin qúshady. Sal­ghan qúrylys bayandamaytyn bolghan song onyng ornyna stadion salynady. Biraq jetkin­shekterding birinen song birining ayaq-qoldary syna bergen song sasqan halyq ne isteymiz degende, ózge dindi bir kempir do­nyzdy soyghyzyp, alandy ainaldyryp onyng qanyn shashu kerek dep ózi oigha alghan sharasyn oryndaydy. Tang atysymen zirat ornynan batysqa qaray be­tin týzep bir týie bozday jóne­ledi. Áuliyekóldikter bolsa sodan bylay týie bozdap bet al­ghan kóldi «Áuliyekól» atap, qan­sha zaman ótse de әulie atalary jatqan jer turasyndaghy әfsa­nany ata-әjeleri nemere­lerine jetkizip otyrghan.

«Jas óspey me, jarly bayymay ma?», deydi halyq. Býgingi kýni tәuelsizdikting tәtti dәmin 20 jyl tatqan, qúlaqtarynda ata-әjeleri aitqan әngimeler qalghan esti úrpaq ótkenin týgen­dep, býgingisin qattap jatqan júrtshylyq biyl jaz ayaqasty bolghan babalar ruhyn tiril­teyik dep, zirat ornyn qorshap, әulie basyna eskertkish qoidy úigharypty. Ony audannyng basshylary men qosshylary jón kórip, osy shara ýshin arnayy «Áuliyekól» audandyq qory ashy­lyp, onyng esebinen belgi saldyru úigharylady. Audan әkimi Jomart Mirasúlynyng qol­dauymen boy kótergen osy eskertkishting juyrda ashyluy ótkizildi.

Belgining ashylu saltanatyn jýrgizgen әri osy isting bastamashysy bolghan әuliyekóldik qa­dirmendi aqsaqal Saghyndyq Qa­jymaghambetúly: «Jyrtyl­gha­ny­­myzdy býtindep, joghaltqa­ny­myzdy tauyp, shashylghany­myzdy terip alatyn úrpaqtyng barlyghy, biz úly babalary­myz­dyng jalghasymyz degen jastar­dyng ósip kele jatqany bizder­dey aqsaqaldardyng boyyna quat, oiyna qanat bitiretinin qalay aitpasqa. Al keyingi úr­paqtargha aq almastay asyldary­myzdyng әziz esimderin әspettep, qadir-qasiyetin ózimiz bilip qoy­may, ózgege de tanytu, әruaqtar­dy qasterley biletin júrt dep bizding audandy aitugha әbden bolady» dep songhy jyldar ishinde audanda atqarylghan jaqsy isterdi júrtshylyq esine bir salyp, alda últ ústazy Ahmet Baytúrsynov pen batyr Súltan Baymaghambetovke eskertkish qoy josparlanyp otyrghanyna el-júrt atynan rizashylyghyn jet­kizgen.

Belgini audan әkimi Jomart Mirasúly men qadirmendi aq­saqal, әulie úrpaghy Júmaqan Saduaqasúly ashty. Áruaqtargha dúgha baghyshtalghan song әulie úrpaqtary atynan Enbek sinir­gen dәriger Asqar Bayjúmanov, Áuliyekól halqy atynan audan­dyq ardagerler úiymynyng tór­aghasy Ákimbek qajy, aqyn Na­gha­shybay Múqatov sóz sóiledi. Sonynan әruaqtargha arnap úr­paqtary as berdi.

Osylaysha, Áuliyekól orta­ly­ghynda Mýsirep Aldaber­gen­úly men orny joghalghan ziratta jerlengen basqa da әruaqtargha arnalghan belgi qoyylyp, ba­tysqa qarap bozdap ketken boz ingenning betin qaytadan eldi mekenge búrghyzyp, kól basyna boz ingenning de tas mýsinin ornatty әuliyekóldik esti júrt.

"Abay-aqparat"