BILIKTILIKTI baghalaudyng TÁUELSIZ JÝIESIN QÚRU KEREK
Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining ýstimizdegi jylghy 30 qazanda ótken otyrysynda mamandar biliktiligin rastaudyng tәuelsiz jýiesin qúru turaly әngime qozghaldy. Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov Memleket basshysynyng halyqqa Joldauynda, «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» dep atalatyn baghdarlamalyq maqalasynda, Nazarbaev Uniyversiytetinde oqyghan interaktivti dәrisinde berilgen osy jónindegi tapsyrmanyng oryndalu barysy turaly bayandady.
Otyrysta әlemdik tәjiriybege jan- jaqty taldau jasaldy, Ontýstik Koreyanyng tәjiriybesin ýlgi retinde alugha bolatyny aityldy. Atalmysh memlekette 1973 jyly «Tehnikalyq biliktilikting últtyq jýiesi turaly» zang qabyldanyp, 7 jalpyúlttyq dengey belgilengen jәne bir dengeyden ekinshi dengeyge kóshu tәuelsiz kәsiby testileuding qorytyndysy boyynsha ghana jýzege asyrylady. Nәtiyjesinde elding ishki jalpy ónimining kólemi 100 eseden astam ósip, Ontýstik Koreya әlemdegi tehnologiyasy ýzdik elderding qataryna qosyldy.
Euroodaq elderi de osy ýrdiske den qoyyp otyr. Múnda últtyq shenberding ýlgisi retinde biliktilikting europalyq shenberi úsynyldy. Onyng negizinde biliktilikting salalyq shenberi aiqyndalyp, kәsiby standarttar jasaluda.
Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining ýstimizdegi jylghy 30 qazanda ótken otyrysynda mamandar biliktiligin rastaudyng tәuelsiz jýiesin qúru turaly әngime qozghaldy. Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov Memleket basshysynyng halyqqa Joldauynda, «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» dep atalatyn baghdarlamalyq maqalasynda, Nazarbaev Uniyversiytetinde oqyghan interaktivti dәrisinde berilgen osy jónindegi tapsyrmanyng oryndalu barysy turaly bayandady.
Otyrysta әlemdik tәjiriybege jan- jaqty taldau jasaldy, Ontýstik Koreyanyng tәjiriybesin ýlgi retinde alugha bolatyny aityldy. Atalmysh memlekette 1973 jyly «Tehnikalyq biliktilikting últtyq jýiesi turaly» zang qabyldanyp, 7 jalpyúlttyq dengey belgilengen jәne bir dengeyden ekinshi dengeyge kóshu tәuelsiz kәsiby testileuding qorytyndysy boyynsha ghana jýzege asyrylady. Nәtiyjesinde elding ishki jalpy ónimining kólemi 100 eseden astam ósip, Ontýstik Koreya әlemdegi tehnologiyasy ýzdik elderding qataryna qosyldy.
Euroodaq elderi de osy ýrdiske den qoyyp otyr. Múnda últtyq shenberding ýlgisi retinde biliktilikting europalyq shenberi úsynyldy. Onyng negizinde biliktilikting salalyq shenberi aiqyndalyp, kәsiby standarttar jasaluda.
Osynday taldaulardyng jәne jana metodologiyalardyng nәtiyjesinde Qazaqstannyng últtyq biliktilik jýiesin jasau baghytynda birshama ister tyndyryldy. Atap aitqanda, Bilim jәne ghylym ministrligi men Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining birlesken búiryghymen biliktilikting últtyq shenberi jasalyp, bekitildi. Ol el aumaghyndaghy segiz dengey boyynsha tútastay europalyq jobagha sәikestendirilgen.Últtyq shenberding negizinde bilim jәne ghylym, enbek, auyl sharuashylyghy salalarynda biliktilikting salalyq shenberleri әzirlendi. Kәsiby standarttardy jasau qolgha alyndy. Kәsiby standarttar qazirding ózinde múnay-gaz, turizm, mashina jasau, agrarlyq salalarda jәne 118 mamandyq boyynsha jasaqtaldy. Álemdik tәjiriybe eskerile otyrylyp, Býkilәlemdik bankpen birlesip jasalghan joba ayasynda búl júmys odan әri jalghasuda.
Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev besinshi saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamentining ekinshi sessiyasynyng ashyluynda sóilegen sózinde kәsiby biliktilik jýiesi turaly jana zang qabyldau mindetin qoyghan bolatyn. Osyghan oray Enbek kodeksine, «Bilim turaly», «Tehnikalyq retteu turaly», «Sәikestikti baghalau salasynda akkreditasiyalau turaly» zandargha ózgerister engizildi. Sóitip, biliktilikting últtyq jәne salalyq shenberinde, kәsiby standarttardyng jәne mamandardy tәuelsiz sertifikattaudyng bazalyq týsiniginde zannamalyq baza qalyptasty. Sonday-aq, biliktilikti rastaudyng tәuelsiz ortalyqtaryn qúru jónindegi júmystar qolgha alyndy.Salalyq qauymdastyqtargha «Kәsipqor» holdingi әdistemelik kómek kórsetude. Osy maqsatqa respublikalyq budjetten 57 mln. tenge qarastyrylyp otyr. Biliktilikti tәuelsiz rastaudyng jәne birqatar mamandyqtar boyynsha biliktilik talaptarynyng institusionaldyq ýlgisi jasaldy.
Tútastay alghanda býgingi tanda Qazaqstanda mamandardy sertifikasiyalaumen ainalysatyn 20 shaqty úiym bar. Olardyng 5-i halyqaralyq talaptargha say júmys isteude. Búl, sóz joq, bizding elimizde biliktilikti rastau jýiesin jasau baghytynda senimdi de naqty sharalar jýzege asyrylyp jatqanyn anghartady.
Núrsúltan NAZARBAEV
SENIMDI QADAM, ONG ÓZGERISTER
Songhy jyldardyng bederinde elimizding bilim beru salasy orasan ózgeristerge úshyrap otyrghany belgili. Mamandardy dayarlaudyng kópdengeyli qalyby men tәuelsiz baghalaudyng sapaly ýrdisteri tyng týsinikter men úghymdargha janaryp, týbegeyli serpin alyp jatyr desek artyq aitqandyghymyz bolmas. Elimizding taghdyr talayy da bilim beruding qarqyndy ózgeristerimen ghana jarqyn bolmaghy aidan anyq. Elbasynyng bilim qoghamyn qalyptastyru arqyly adam kapitalyn qúndylandyrudyng manyzyn maghlúmdap-mәnisteui tekke emes. Dóngelek dýniyening týkpir-týkpiri elimizding bilim beru salasyna qyzygha-qyzghana qarap, ozyq tәjiriybesinen taghylym alugha bekingender de bar. Álemning ozyq joghary oqu oryndary ózimizding otandyq joghary oqu oryndarymen baylanysyn búrynghydan da jandandyryp, qoyan-qoltyq júmys isteuge beyimdi bolyp otyr.
Osyghan baylanysty Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov 2012 jyldyng 30 qazandaghy Ýkimet otyrysynda mamandar biliktiligin rastau men bilim beruding tәuelsiz jýiesin qúru baghytynda atqarylar ister jayly sóz qozghap, últtyq biliktilikti arttyrudy talqylap-saralaugha, qoldap-baghalaugha shaqyrdy. Búl da bolsa, Elbasynyng tikeley tapsyrmasy bolyp tabylatyn bastamanyng bizdegi bilim jýiesi men biznes arasyndaghy búrynnan qalyptasqan dәstýrli qarym-qatynasty týp-tamyrymen ózgertuge baghyttalghan baghdarly baylam-úsynystarynyng jýieli ózegi boldy.
Sonymen bir qatarda ónirlerdegi mamandardy sertifikattaugha «Atameken ÚEP» pen Respublikalyq tehnikalyq-kәsiptik bilimdi damytudyng jәne biliktilikti beruding ghylymiy-әdistemelik ortalyghy qatysatyndyghy belgili boldy. Biliktilikti jetildiru ortalyqtary bilim beru men enbek rynogynan tәuelsiz bolu kerek. Sondyqtan da múnday ortalyqtargha airyqsha tәjiriybesi men tereng bilimi bar kәsiby mamandardy tartu qajet. Búdan bólek damyghan elderding ozyq tәjiriybesin de ala otyryp, qyzmetpen retteletin kәsipter salasynyng tizbesin jasau qajet ekendigi, ony biliktilik sertifikatymen zandy týrde bekituding meylinshe dúrystyghyn aitar edik. Mamandardy sertifikattau ortalyqtarynyng júmysyn jandandyryp, birynghay әdistemelik jәne normativtik dengeyde júmys isteu men әlgi sertiyfikattalghan mamandardyng últtyq derekter bazasyn «Atameken» últtyq palatasy arqyly júmyldyryp, jýzege asyru úsynylghany dúrys dep esepteymiz.
Shyndyghynda retteletin kәsipterdi birizdilikke týsire otyryp, kәsiptik standarttar bazasynda jana oqu baghdarlamalaryn dayyndap qana qoymay, tehnikalyq jәne kәsiptik bilim men joghary bilimdi bitirushilerding biliktiligin rastaudyng tәrtibin kelisu qajettiligi angharyldy.
Uaqyt ilgeri ozghan sayyn elimizding bilim qoghamyn bәsekege qabiletti nemese zamanauy jana sapaly mamandarmen qamtamasyz etu manyzdy bolmaq. Búl mamandardyng hal-qaderinshe qarulanyp, biliktilik dengeyining údayy әri serpindi adym basuyna mýmkindik beredi. Týptep kelgende, mamandardy sertiyfikattaudyng jana jýieli mehanizmin pysyqtauynyz arqyly biz bilim salasynyng mamandary biliktilikti rastaugha bar peyilimizben qyzu qoldap, mýddemizding de meylinshe tútasyp, atalghan jobanyng keneyip, damuyna senimimiz kәmil. Osynau aumaly-tókpeli zamanda Qazaqstannyng bәsekelik әleuetin arttyryp, aldynghy qatarly elder qataryna qosyluyna, әlemdegi tehnologiyasy damyghan elder qataryna qosyluyna mýmkindik beretinine ýmitimiz de mol.
Júmahan MYRHALYQOV,
M.Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan
memlekettik uniyversiytetining rektory,
tehnika ghylymdarynyng doktory,
professor.
_________________________________
"Abay-aqparat"