Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Alash arysy 7127 0 pikir 31 Mamyr, 2022 saghat 15:51

«Aqaydyng Haseni»

Bú dýniyege kimder kelip, kimder ketpegen dýniye?!. Endi… Ómir zany solay… Degenmen býkil sanaly ghúmyry elding betinde ótken, artyq tughan adamdardyng jóni qashan da bir basqa. Ótken ghasyrlar toghysynda jasaghan kemel aqyl, keng auqym iyesi Aqaydyng Haseni sonday soyy bólek túlghalar sanatynan. Qazaq dalasynda, onyng ishinde sayyn Saryarqada ol jónindegi әngimeler әli kýnge anyz bolyp aitylady. Biz de jas kýnimizden osy bir taghylymdy túlgha turasyndaghy týrli tәmsilderge qanyghyp óstik: dala bayy, qayratker, kәsipker, aghartushy, mesenat, Alash qozghalysynyng kórnekti ókili, ataqty Qoyandy jәrmenkesin úiymdastyrushylardyng biri, oqu-bilim, óner, mәdeniyetting qoldaushysy, qorghaushysy. Shiyrek ghasyr bolys basqarushysy bolghan.

Aqaydyng Haseni turaly kezinde biraz jazyldy. Sonyng bәrinde onyng aibyndy bolmysy, aidyndy órisi menmúndalap túrady. Mәselen, Alash qayratkeri Álimhan Ermekov bir esteliginde: «Qu bolysynda Hasenning bedeli keremet edi. Onsyz Qoyandy jәrmenkesi ashylmaytyn, óitkeni búl onyng tughan jerinde edi, kileng jýirik jylqy ústaytyn jәrmenkede olar bәige berip kórgen emes. Aqaev saudany demep otyrghan. Men ony qogham qayratkeri esebinde de bilemin. Bizder, Álihan Bókeyhanov ekeumiz onyng auylynda boldyq» dep jazady.

Aqaydyng Hasenining bir basyna 18 myng jylqy bitken degen de anyz bar. Qalay bolghanda da ol myndy aidaghan bay, saudasyn dóngeletken kәsip iyesi, elge bedeldi azamat retinde aimaq-atyrapqa keninen tanylghan.

Túghyrly túlghanyng el iygiligine jaratqan iygilikti isterining biri, bastysy – sayyn saharada mektepter ashqyzyp, qazaq balalarynyng bilim aluyna jaghday jasauy. Mәselen, memleket jәne qogham qayratkeri Nyghmet Núrmaqovtyng ózi Aqaydyng Haseni 1906 jyly ashqan mektepten bilim alghan.

Aqaydyng Hasenine qatysty múnday derekterdi kóptep keltiruge bolady. Býginde el әngimesine jýirik kónekóz qariyalar azayyp barady. Sonyng saldarynan aptal azamattyng esimi de el jadynda kómeskilenip bara jatqanday. Sol oimen men býgin el auzynda әli kýnge aitylyp jýrgen birqatar әngimelerdi qayta jandyryp, asyl túlghagha qatysty múraghat qorynan tabylghan tyng tarihy qújattardy algha tartqym kelip otyr.
Kezinde klassik jazushymyz M.Áuezov Leonid Sobolevpen birigip jazghan «Abay» tragediyasynyng sahnalanuyna erekshe mәn berse kerek. Rejisser Asqar Toqpanovtyng aituynsha, әr kýngi dayyndyqtan qalmaugha tyrysyp, onda da sahna sheberlerining júmysyna kedergi jasamay, eleusiz kelip, bayqap otyrady eken. Spektakliding erekshe tabysy Qaliybek Quanyshbaev oinaghan Abay beynesi bolghany belgili. Danyshpan aqynnyng psihologiyalyq tolghanys sәtterin, sóz maghynasyn, ishki sezimi men jan tebirenisin sarabdal sahna sheberi tamasha somday bilgen. Degenmen úly Múqannyng kirpiyaz kónilmen akterge syn-eskertpe jasaghan kezderi de bolypty. Sonda maytalman Qalleki: «Áy, Múhtar, sen maghan Abaydy nege aita beresin, men ol týgili, Aqaydyng Hasenin kórgen adammyn!» deydi. Osy sózding astarynda da biraz maghyna jatyr bilgenge.

Tónkeris jyldary, sonau bir almaghayyp kezende Álihan Bókeyhanov isti bolyp, biraz uaqyt Semey týrmesine qamalypty. Tergeu isi sozylyp ketipti. Sonda Aqaydyng Haseni arnayy kelip, týrme bastyghyna jolyghyp, «men sening barlyq jaghdayyndy jasap otyrayyn, azamatqa jenildik ber» dep kelisipti. Sóitip, bir jaz týrmege jaqyn jerge kiyiz ýiler tikkizip, qymyz baptap, tamaq demdeudi basqaryp, isting barysyn baqylap, artyn kýtipti. Jas marqanyng eti, mama biyening qymyzynan jýdep kelgen Álekeng týrmede salmaq qosyp, densaulyghyn birshama týzep alghan desedi…

Seyit Aqaev

1905 jylghy Qoyandy jәrmenkesinde qabyldanghan Qarqaraly petisiyasyn qostaushylardyng ishinde auqatty adamdar kóp bolghan. Al Aqaydyng Haseni – sol petisiyany úiymdastyrushylardyng biri. Qarqaraly petisiyasy qazaq qoghamyndaghy eki topty – qazaq baylary men ziyaly qauym ókilderin biriktiruge yqpal etken sayasy aksiya edi. Patshagha joldanghan petisiyadan keyin qazaq ziyalylarynyng sonyna týsu, tergeu isteri qarqyn alghan.

1906 jyly Mirjaqyp Dulatovty týrmege qamaghanda sol jyldyng 17 mausymynda Qarajan Ýkibaev kepildikke shygharugha 2500 rubli tólepti. Odan keyin Ombyda Aqaydyng Haseni 5000 myng rubli tólep, shygharyp alghan.

Jaqyp Aqbaev Qarqaraly petisiyasynan keyingi mitingterde «patshagha til tiygizdi» degen aiyppen 1906 jyly 11 qantarda tútqyndalyp, Semey týrmesine qamalady. Ahmet Baytúrsynov Aqaydyng Haseni, Dýiseke Jamanbaliyn, Qarajan Ýkibaev siyaqty auqatty adamdardan 7500 som qaryz alyp, J.Aqbaevty kepildikke bosatyp alady.

HH ghasyr basyndaghy halyq ishinde qozghalys tughyzghan petisiyanyng jay-japsary, tarihy mәn-manyzy jayynda biz, zerdeli ghalym, qalamger Zarqyn Tayshybaymen, kezinde naqtyly múraghattyq derekterge, qújattargha sýiene otyryp, Jaqyp Aqbaev turaly arnayy monografiya jariyaladyq. (N.Dulatbekov, Z.Tayshybay, J.Aqbaev. Monografiya – Almaty, Jeti Jarghy, 1999.)
Aqaydyng Haseni 1917 jylghy sayasy ózgerister túsynda da Alash mýddesin qorghaydy.

1921-1922 jyldary, tónkeristen keyingi kezende Reseyde qatty asharshylyq bolghan. Aqaydyng Haseni Sankt-Peterburg saparynan qaytar jolda Qazan qalasyna soghady. El ishin ashtyq jaylaghan, joq-jitik tirlik. Órimdey jas tatar qyzdary bay-shonjarlardyng qorlyghyna kónip, kýnderin kóru ýshin kýng bolyp ketken…

Osy kóriniske qatty shiryqqan Hasen sol sapardan 13-14 tatar qyzyn elge alyp keledi. Baghyp-qaghady, kemdik kórsetpey, sýmbildey ghyp boy jetkizedi. Sodan song elge: «Áy, halqym, menimen qúda bolyndar! Myna qyzdarymdy aittyryndar!» dep jar salady. Sol balalar túrmys qúryp, ósip-ónip, jastary jetip, ótken ghasyrdyng 60-70 jyldary ómirden ozady. Zaual shaqtary tayanghanda, bәri bir kisidey, «meni jerlegende Aqaydyng Hasenining qyzy» dep jerlender dep amanat etken eken.

Otbasy

Aqaydyng Hasenining Qoyandy jәrmenkesin úiymdastyrudaghy róli, yqpaly – bólek әngimening taqyryby. 1923 jyly, el-júrt esin eptep jinaghan son, jergilikti biylik tarapynan jәrmenkeni qayta jandandyru qolgha alynady. Kezindegi jәrmenkening negizgi ýilestirushilerining biri retinde Hasen de búl iske óz septigin tiygizedi.

Ály Hasenúly (Erlan Mústafin arhiyvinen) 

Jogharyda aitylghandar Aqaydyng Hasenining qayratkerlik, qamqorshylyq qyzmetining bir parasy ghana. Tipti, orys-japon soghysy kezinde de ózi basqaratyn Qu bolysy tarapynan qoldau bildirip, azamattyq tanytqan degen әngime bar…

Uaqyt ótedi, jyldar janarady. Qoghamda aityp bolmas ózgerister tuyndaydy, zaman qyryq qúbylady. Sonyng alghashqylarynyng biri – 1928 jylghy bay-qúlaqtardy kәmpeskeleu nauqany edi. Jerge iye, elge tútqa bolyp kelgen auqatty azamattar jappay qughyndala bastaydy. Mal-mýlki tәrkilenip, jer audarylady, elden alastatylady. Solardyng qatarynda Aqaydyng Haseni de qughyn kóredi. Aptal azamattarynan aiyrylghan song elding de birlik-berekesi búzylyp, sholaq belsendilerding kýni tuady. «Keruen keri ketkende aqsaq týie aldygha shyghadynyn» keri bolady.

QR Ishki ister ministrligi oblystyq basqarmasynyng mәlimetterine nazar audarsaq, Hasen Aqaev 1928 jyly 2 qazanda BMSB (OGPU) tarapynan tútqyndalyp, 1929 jyldyng 15 nauryzynda RSFSR Qylmystyq Kodeksining 58-10 baby boyynsha aiyptalyp, OGPU Kollegiyasynyng janyndaghy Ayryqsha kenesting sheshimimen 3 jylgha jer audarylady. Biz osy qylmystyq iske qatysty múraghat qorynda saqtalghan, biz amalyn tauyp kóshirmesin jasatyp alghan qújattardy oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. Qylmystyq is bylay bastalady:

Q A U L Y

1928 jyldyng 4 qazan kýni. Qyzylorda qalasy.

Men – Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy boyynsha Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng Ókiletti Ókildigi Shyghys Bólimining uәkili I.A.MUMILOV, 58-11 jәne 58-12-baptarda kózdelgen qylmystardy jasady degen kýdikpen azamat AQAEV Hasenge qatysty osy kýngi materialdy qarap jәne azamat AQAEV Hasenning bostandyqta boluy is boyynsha aldaghy tergeu barysyna әser etui mýmkin ekenin eskerip, Qylmystyq-prosestik kodeksting 146-babyn basshylyqqa ala otyryp, QAULY ETTIM:

Qylmystyq-prosestik kodeksting 144-baby 5-tarmaghy tәrtibinde azamat AQAEV Hasenge qatysty búltartpau sharasy retinde Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy boyynsha Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng Ókiletti Ókildigi qamau ýii janynda kýzetpen ústau belgilensin.

Osy qaulynyng kóshirmesi Respublika prokuroryna mәlimet ýshin jәne Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng Ókiletti Ókildigi komendantyna oryndau ýshin joldansyn. Shyghys Bólimining uәkili – Mumilov.

Qylmystyq isting 3-4 betterinde aiyp taghu turaly qauly bar:

Q A U L Y
/ayyp taghu turaly/

1928 jyldyng 8 jeltoqsan kýni

men – Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy boyynsha Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmasy Ókiletti Ókildigining qyzmetkeri F.N.NEChIPORENKO 58-bap, 11 jәne 12-tarmaqtar boyynsha azamat AQAEV Hasendi aiyptau jónindegi №294 isti qarap, taptym: istegi materialdarmen azamat AQAEV Hasen Aqayúly, 71 jasta, qazaqsha sauatty, shyqqan tegi qazaq, Qarqaraly okrugi Qu audanynyng №1 auylynan, ruy Qarakesek «Shanghara» tabynan, otbasyn qúrghan, otbasynda 14 adam bar, iri jәne yqpaldy bay, patshalyq kezende 25 jyl Bolys basqarushysy bolghan. Patsha biyligining sheksiz senimine ie bolyp jәne bolys basqarushysy retinde audan halqyna yqpalyn jýrgizdi, kedeyler men orta taptyng maldaryn, olardyng ózderine tiyesili shúrayly jerlerin tartyp alyp, ayausyz qanady, kedey-­kepshikting әielderin saudalap, ózine baghynbaghan azamattargha aiyp salyp otyrdy, olargha kýsh kórsetip, ózine únamaghandardy qorlady.
Orys­-japon soghysy kezinde patsha ýkimetine 50 bas jylqy berdi.

1916 jyly qazaqtardy tyl júmystaryna tartu kezinde paramen baylardy bosata otyryp, kedey qazaqtardy júmyldyrugha belsene qatysty.

1918-­1919 jyldary Kolchak biyligi kezinde aqtargha belsendi qoldau bildirip, materialdyq kómek kórsetti. Osylaysha, AQAEV halyqtan 100 jylqy men 30 týieni mәjbýrlep jinap, óz atynan Kolchak biyligine berdi. Búl jylqylardan basqa, 300 jylqy men 500 qoy alynyp, olardyng bir bóligi biylikke berildi, al qalghan bóligin ózi iyemdendi.

Aqtardyng sheginui kezinde AQAEV shegingen aqtardan alynghan qarulardy tonaumen jәne jasyrumen ainalysty. Mәselen, 8 ýsh liniyaly vintovkany jasyryp, ol tek 1928 jyly tabyldy.
1921 jyly aq gvardiyashylar kóterilisi beleng alghan tústa jәne Qarqaraly qalasynda kóterilisshilerding boy kórsetui kezinde AQAEV Qyzyl әskermen kýresu ýshin óz jigitterinen jasaq úiymdastyrghan. Osy jasaq barlaudaghy birneshe milisionerdi qarusyz qaldyrdy, búl rette AQAEVTY Kenes ókimetine tapsyrugha niyettengen milisioner BEYSEKIN Tólesh – yaghny SELEBAEV AQAEVTYNG qolynan qaza tapty.
Kenes biyligi kezinde AQAEV iri әri qúrmetti bay retinde halyqqa bedeli men yqpalyn paydalanyp, tómengi kenestik organdardy basyp alu jәne olardy óz mýddesi ýshin paydalanu maqsatynda rulyq toptasqan kýres­ke belsene qatysady, sonday-­aq kedeyler men batyraqtargha qysym kórsetedi.

1924 jyly AQAEV kooperativ qúryp, oghan tolyqtay basshylyq jasady, halyq ýshin alynghan tauarlardy AQAEV tek tuystary men yqpaldy baylargha bólip berip, kedeyler mýldem paydalanbady.

Kórsetilgen qylmystar ýshin Qylmystyq Kodeksting 16, 58­-baptary 11 jәne 13-­tarmaqtarymen ja­za kózdelgen, sondyqtan Qylmys­tyq-­prosestik kodeksting 128­-babyn basshylyqqa ala otyryp, QAULY ETTIM: Qarqaraly okrugi Qu audanynyng №1 auylynan shyqqan 71 jastaghy, otbasyn qúrghan, otbasynda 14 adam bar, qazaqsha sauatty, iri bay, patshalyq kezende 25 jyl bolys basqarushysy bolyp qyzmet atqarghan AQAEV Hasen Aqayúly 16 jәne 58­ baptar 11 jәne 13­ tarmaqtar boyynsha aiyptalushy retinde tartylsyn jәne oghan búl ýshin aiyp taghylsyn.

Osy qaulynyng kóshirmesi Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy boyynsha Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng Ókiletti Ókil­digin baqylaytyn Respublika Prokurorynyng kómekshisine jәne Rejimdik­ qúpiya bólimge mәlimet ýshin jiberilsin.

Birikken Memlekettik Sayasy Bas­qarmanyng Ókiletti Ókildigining qyzmetkeri /NEChIPORENKO/

Qylmystyq isting fabulasy

Endi Hasenning óz qolymen jazylghan shaghymdy keltireyik. Osynday shaghym býkilreseylik starosta M.Kalininge de jazylghan.

Resey Kenestik Federasiyalyq Sosialistik Respublikasynyng jogharghy prokuroryna

Kóshirme: Qazaq Avtonomiyaly Sosialistik Kenestik Respublikasynyng jogharghy prokuroryna jәne Semey guberniyalyq prokuroryna Semey enbekpen týzetu ýiinde qamaudaghy, Qylmystyq Kodeksting 77­ baby boyynsha sottalghan AQAEV Hasennen

ShAGhYM

1927 jylghy 26 mamyrda Arnayy Operasiyalar Kýshterining 41 uchaskesi Halyqtyq Sotynyng ýkimimen men Qylmystyq Kodeksting 77­ baby boyynsha 2 jylgha bas bostandyghymnan aiyryla otyryp sottaldym, 1926 jylghy kóktemnen bastap meni sot biyligi Qarqaraly, Semey qalalaryna shaqyrtyp, aldymen Qarqaralydaghy Qamau ýiinde, sodan keyin Semey qalasyndaghy enbekpen týzetu ýiinde qamauda otyrdym. Keyinnen 1927 jylghy 26 mamyrda meni 2 jylgha bas bostandyghymnan aiyru jóninde ýkim shygharylyp, Semey enbekpen týzetu ýiinde otyrmyn.

1927 jyldyng mausym aiynyng basynda men aiyptalushy retinde Qarqaralydaghy Qamau ýiinde boldym. Osy uaqytta birynghay auyl sharuashylyghy salyghy boyynsha salyq salu obektilerin esepke alu jýrgizildi. Mening otbasym mal sanyn jәne onyng qay jerde ekenin bilmeytindikten, men Qarqaraly ue­zi boyynsha qarjy inspektoryna salyq salu obektilerin esepke alu kezinde auytqulargha jol bermeu ýshin jogharyda aitylghandar turaly mening aighaqtarym qajet ekenin kórsete otyryp ótinish berdim. Osydan song 1927 jyldyng mausym aiynyng sonynda Qarqaraly Qamau ýiine menen birynghay auyl sharuashylyghy salyghy boyynsha salyq salu obektilerin esepke alu jóninde mәlimet alu ýshin Mendeshev bolysy №1 auyldyq kenesining tóraghasy BYTYBAEV Ysqaq pen Qylmystyq izdes­tiru agenti MAHMUTKOJIN Nasyrqan keldi. Atalghan túlghalar maghan senbestik tanytyp, men kórsetken mal sanyn jәne basqa da obektilerdi ózderi tekseru ýshin maghan tiyesili mal jatqan jerge bardy әri men kórsetken obektiler sany shyndyqqa sәikes keletini anyqtaldy, yaghny men jasyrghan obektiler bolghan joq jәne olar búl jóninde tiyisti aktiler jasap, solardyng negizinde birynghay auyl sharuashylyghy salyghy boyynsha jalaqy paraqtary әzirlenip, mening otbasyma úsynyldy. Soghan sәikes mening otbasym belgilengen merzimde birynghay auyl sharuashylyghy salyghy boyynsha tiyesili somany engizdi. Birynghay auyl sharuashylyghy salyghy boyynsha soma shamamen 1200 rubli boldy / naqty bilmeymin /.

1928 jylghy 12 nauryzda Arnayy Operasiyalar Kýshterining 44 uchaskesining Halyqtyq Soty birynghay auyl sharuashylyghy salyghy boyynsha salyq salu obektilerin jasyrdy degen jeleumen Qylmystyq Kodeksting 62­1­ baby boyynsha mening 16 jastaghy úlym Aqaev Ancheldi kinәli dep tanu jóninde, atap aitqanda mýlkin tәrkiley otyryp, ýsh aigha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkim shyghardy. Al, shyndyghynda mening úlym Aqaev Anchelde mýlik joq. Tәrkilengen mýlik, yaghny ýkimde kórsetilgen 1030 bas jylqy, 200 siyr, 10 týie, 50 búqa jәne 700 qoy maghan tiyesili.

Arnayy Operasiyalar Kýshterining 44 uchaskesi Halyqtyq Sotynyng búl ýkimin kelesi sebepter boyynsha shyndyqqa say emes dep sanaymyn:

Mening úlym Aqaev Anchel jas әri menen bólinip shyqpaghan, sondyqtan ózining jeke mýlki joq, sonymen qatar, jas boluyna jәne ýide bolmauyna / ol Qarqaralyda túrady jәne 2 satyly mektepte oqidy / baylanysty mening sharuashylyghyma mýldem aralaspaydy, sol sebepti maghan tiyesili mal sanyn jәne onyng qayda jýrgenin bilui mýmkin emes. Al, sot kezinde ol kezdeysoq, uaqytsha demalysqa kelip, No1 auylda ýide bolghan. Tipti, shyn mәninde salyq salu obektilerin esepke aludan jasyrylghan mal bolghan kýnning ózinde búghan kinәli mening jasy kishkentay úlym emes, men bolar edim.

Halyqtyq sot mening úlym Aqaev Anchelge jogharyda atalghan jazany kesu turaly ýkim shyghara otyryp, mening jogharyda bayandaghan jәne mal sany men onyng ornyn otbasymda men ghana biletinimdi uaqytyly kórsetken Qarqaraly uezi boyynsha qarjy inspektoryna jazghan ótinishimdi nazargha alghan joq.

Osylaysha, maghan tiyesili mal, mýlik jәne auyl sharuashylyghyna qatysty zattardy jergilikti biylik, yaghny men siyaqty baylar qasaqana úsynghan dep esepteymin. Jogharyda bayandalghandargha nazar audara otyryp, men keltirgen shyndyqty tanudy, Semey guberniyasy Qarqaraly uezi әkimshilik biyliginin, atap ait­ qanda №1 auyldyq kenesining jәne Mendeshev bolysynyn, sonday­-aq Arnayy Operasiyalar Kýshterining 44 uchaskesi Halyqtyq Sotynyng birqatar zansyz әreketterge /zansyzdyqtargha/ jol berip, biylikti asyra paydalanghany ýshin jәne mal, auyl sharuashylyq qúraldary jәne basqa da mýlikter mening iyeligimde bolsa da jalpylama memleket iygiligi bolghandyqtan, sol iygilikti ysyrap etkeni ýshin, 2700 rubli mólsherinde negizsiz salyq salghany ýshin kinәli túlghalardy, sonday­-aq kórineu – shyndyqqa janaspaytyn ýkim shygharghany ýshin 44 uchaskening Halyqtyq Sotyn jauapkershilikke tartu turaly ókim etu­inizdi súraymyn.

Búdan bólek, 44 uchaskening Ha­lyqtyq Sotynyng 1928 jylghy 12 nauryzdaghy Sot okrugining ýkimin men qaraghangha deyin jәne Qarqaralyda qamaqta otyrghan úlym Aqaev Ancheldi qamaudan bosatqangha deyin oryndamauy jóninde ókim etuinizdi súraymyn.

Men súraghan ókimderdi telegraf arqyly jýzege asyruynyzdy, telegraftyq ókimderge júmsalghan somany Sizding qaulynyz maghan ha­barlanghan kezde menen óndirip aluynyzdy súraymyn.

Búl qylmystyq iste kóp mәseleler aitylghan, olardyng bәrin keng qamtu, qújattardy sóiletude men qylmystyq istegi myna tómendegi qújatpen tәmamdaghym kelip otyr. Audarmasyz berip otyrmyz. Sóz qú­diretin týsinetinder baghalasyn dep.

VYPISKA

Iz spessvodky №7 Karkaralinskogo Okrujnogo Otdela OGPU O HO­ DE KAMPANIY PO KONFISKASIY BAYSKIH HOZYaYSTV.
Za vremya s 21 oktyabrya po 29 okt.
s. g. BAYSTVO:
…………. On – je kasayasi AKAEVA Hasena, dobaviyl: «kak govoritsya kazakskaya poslovisa – horoshaya sobaka svoego trupa ne pokazyvaet – tak y AKAEV Hasen zaranee uznav o predstoyashey konfiskasiy uehal v Sibiri, chtoby ne viydeti pozornogo dlya nego vyseleniya. Potomstvo,
AKAEVYH ludy smelye. Napriy­mer: syn Magata pry vyseleniy ba­ ev demonstrativno razezjal na inohodse na serebryannom sedle y pokurival papirosy».
vypiska verna: St.Upolnomochennyy VO /VOLOHOV/

***
Sayasy qughyn­-sýrgin mәselesi – mening biraz jyldardan beri túraqty týrde shúghyldanyp, zerttep jýrgen taqyrybym. Sol júmystardyng qayyrmasynday, ana bir jyly, M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq qazaq drama teatrynyng kýshimen «Aqtas­ taghy Ahiko» atty drama kórermen nazaryna úsynylghan edi. Dramagha 15­16 jasynda jazyqsyz jazalanyp, balalyq shaghyn Qarlag týzetu lagerinde ótkizgen japon balasy Ahiko Tesuro men Alash arystarynyng basynan ótkergen azapty ghúmyry arqau bolghan. Ssenariyin, mening qalauym boyynsha, jas dramaturg Mәdina Omarova jazdy. Mәdina Qaraghandyda, Qarlag lagerining ornyndaghy memorialdyq keshende arnayy boldy. Aqtas kentinde túratyn Ahiko Tesuromen kezdes­ti. IYdeya avtory retinde menimen kóp aqyldasty. Sonda biz sol kezenning qazaq balasyna keltirgen auyr zardaptaryn kórsetu ýshin dramagha Aqaydyng Hasenining obrazyn qossaq dep kelisken edik. Búl kórkemdik sheshim óz jemisin berdi.

Kórermen nazaryn erekshe ózine audarghan sәtting biri – el qadirmeni, aibyndy túlgha Aqaydyng Hasenining týzetu kamerasyna týsui boldy. Imandy aqsaqaldyng aqyl-­aylasy­ men, baysaldy bolmys­-bitimimen tútqyndargha kýsh­-jiger berui kórermenderge airyqsha әser etti.

Múny teatrdyng sol kezdegi teatr basshysy Erlan Bilәl, spektakliding qongshy rejisseri Ashat Maemirov, Ahiko rólin somdaghan Dulygha Aqmolda, Hasenning rólin somdaghan Bekjan Túrystar da baghalaghan siyaqty. Búl qoyylym býgingi tәuelsiz elimizding óskeleng úrpaqtaryna Alash azamattarynyng últynyng bolashaghy ýshin jan qighandyghyn tereng týsindirip bergen tolayym ruhany shara boldy.
El aghasy, Alash arysynyng taghy­lymdy taghdyry, el ainalasyna shapaghatyn molynan shasha bilgen kemel bolmysymen úrpaqqa mәngi ónege bolyp qala beredi.

Núrlan Dulatbekov,

zang ghylymdarynyng doktory, professor,
QR Últtyq Ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar