Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Ádebiyet 3325 3 pikir 9 Mausym, 2022 saghat 13:06

Satirik sekretari emes

Sonau 1975 jyly arman quyp, Almaty baryp, S.M. Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakulitetine oqugha týskenimde, joghary toptaghy jasy birshama ýlken aghalarmen tanysyp, tóbemiz kókke jetkendey bolyp jýrgen kezimiz edi.

Kishi toptyng starostasy  ózim edim. Joghary toptyng serkesi marqúm Qalu Bayghúlov boldy. Oqu bastalmay túryp, bәrimizdi Almaty manyndaghy Shelek auylyna temeki jinaugha jiberdi. Ómirimde birinshi ret temeki japyraqtaryn kóruim. «Sigaret kýiinde jerden ósip shyghady» dep oilap jýrgenim ghoy. Ázil endi búl. Temeki japyraqtaryn iyne-jipke tizip, jayyp qoyatyn edik. Keshke qaray jastar toptanyp, әn aityp jatady. Anekdottar, onyng ishinde sol kezdegi SSSR-ding bas hatshysy  L. I. Brejnev turaly  anekdottar jii aitylatyn. Elgezek aghamen sol keshte jaqynyraq tanystym. Atyna zaty say, elgezek, sóz payymdaulary eresekterge tәn, kónildi jigit eken.  – Múhtar bala, seni satira jazady deydi ghoy? Dekanymyz Qojakeevting shiynelinen boldyng ghoy? - dedi. Ne dey qoyayyn? «Iya» dep basymdy iyzedim. Eki betim nege ekeni belgisiz, qyzaryp ketti.  Kenet, myna jaqta túrghan jigitter әndetip qoya berdi:

«Men kelemin, kóshe boyyn aralay. Kóshedegi bir top qyzgha qaramay. Shәrip shyqty, magnitofon qolynda. Qyzdar degen, sonyn-daghy jolynda! Shәrip shyqty, Shәrip shyqty, cha–cha–cha!».

Osy bir kóshe ólenining әr joly esimde, miymnyng qatparyna jabysyp, qabysyp, býginge deyin jattalyp qalypty. Elgezek agha Tólepbergenov kurstasymyz qyzdyryp jatqan topqa qosylghan joq, bir top biz siyaqty «shiyki ókpelerge» sayasat turaly әngime aityp túrdy. Qiyalgha berilemin ghoy: «Shirkin, osynsha bilimdi boyyna jinap alghan Elgezek agham netken baqytty edi!» - dep.

Elgezek Ázbergenov, Mahambet Mәshekenov aghalarymyz tobymyzdyng betke ústary, aibyny boldy. Tipti, leksiya bastalarda Ábdulhamit Marhabaev syndy ústazdarmen pikir talastyryp túratyn edi. Men sonda birinshi ret Ahmet Baytúrsynúly men Maghjan Júmabay turaly keremet estelikter estidim, әri tang qaldym. Ol kezde Alash arystarynyng esimderi mýlde atalmaytyn, әli aqtalmaghan kezderi edi, sony Elgezek aghamyz qaydan bile qoyghan degen saual sanamdy syzghylap, Elgezek aghama úqsaghym keletinin nesin jasyrayyn.

Elgezek Ázbergenov kópshil edi. Janynda jastar toptanyp jýretin. Uniyversiytet gazetin basqardy-au, shamasy. Birde meni onashalap: – Ázil әngimelering bar ma? - dep súrady. – Bar, tórt tom. – Qalay, tórt tom? – Tórt «obshyy tetradi» toltyrdym, – dedim men. – Kóreyinshi? Ol dәpterimdi paraqtap, biraz túrdy. Ishimnen: «Aghamyz jaratpay qoysa she? Jazghandaryng nashar dese she? Úyat boldy ghoy?» – dep qipaqtap túrmyn.  Bir kezde jymidy. Jymighany jaqsy boldy. Demek, únatqany ghoy. Myrs etti. Oo, qatty únatyp túr eken! Ooh, qatelesippin. «Myna jeri sәl artyqtau, myna jerin qayta jaz, myna jerin únatyp túrmyn, myna tústaghy detalidar shiykileu» demesi bar ma?  «Álimanyng әlegi» atty әzil әngimemdi oqyp túryp, solay dedi. Ter degen ketti. Múnday talqylaudy búryn kim kórgen. Aytqandary shyndyqqa sayady. – Audandyq gazette jariyalanghan, - dedim men. – «Pravda» gazetinde jariyalansa da, aitqandarymdy oryndap, erteng әkel, - dep arqamnan qaqty. Mәz bolyp qaldym. Uniyversiytet gazetine әzil әngimelerim shyghyp jatsa, sonyng ózi men ýshin abyroy emes pe? Ertenine kemshilikterimdi týzep, jýz mәrte oqyp, qolyna tapsyrdym. Bir aptadan keyin uniyversiytet gazetine  «Álimanyng әlegi» jariyalanyp, tóbem kókke bir santiymetr ghana jetpey qaldy. Sodan keyin gazet mening satiralarymsyz basylmaytynday boldy.  Mine, mening agham osynday, qamqorshyl, kisige qiyanaty joq, jaqsylyq, sharapaty mol adam edi.

Ýshinshi kursta oqyp jýrgenimde, jas jazushylardyng «Jibek jel» atty toptamasyna bir top әzil-syqaqtarym endi. Búl joly tóbem kókten ary asyp, marsqa tars etkendey boldy. Jazushymyn, satirikpin ghoy, ózimshe.  Birinshi bolyp, jataqhanadaghy bólmeme Elgezek bastaghan jigitter kirip keldi. Kele salyp, qolymdy qysyp, aqjarma tilegin aityp jatty. «Kórding be, Elgezek agham maqtap jatyr!» - degendey marqúm kurstasym, bólmelesim Múhtar Naushabaevqa qarap qoyamyn. Al, sol satiralarymdy birneshe ay ótken son, Baqyt Sarbalaev degen synshy aghamyz byt-shytyn shygharyp synap, «Qyzyl alma» degen kitabyna jariyalapty.  Shynymdy aitsam, qatty quandym! Anau-mynau emes, synshynyng nazaryna iliktim ghoy! Ózim synalghan kitapty dostaryma maqtanyshpen kórsetip shyqqanymdy aitsanyzshy! Ony qoyshy, kitap ishinde kim synalyp jatyr? «Býitip satira jazghansha, Múhtar bala osy jerden qoya salghany dúrys» - degendey, qatty synapty. Odan beter quandym. Ishimnen: «Dәleldeymin! Moyyndatamyn!» - dep ózime-ózim ant berdim. Osy quanyshymdy aitqanymda, Elgezek agham ózine tәn juan kýlkisimen qarqyldap kýlip aldy.

– Júrt múnday syngha jylaushy edi, sen sekirip jýrsing ghoy? - dedi de, sózin jalghap: – Dúrys, jassyng ghoy, tәjiriybeng de joq, әli ataqty satirik bolasyn! Qayta, eregisip, shyndala týs! - dedi.

Mәsele, Elgezek aghamnyng «ataqty bolasyn» degeninde emes, ataqqa әli kýnge deyin asa qyzyqpaymyn, mende bir týiir resmy ataq ta joq, mening kókeyime qonghany: «Shyndala týs» degen sózi boldy. Sol sózi әli kýnge deyin kónilimde kýmbir qaghady. Starosta bolyp jýrgenimde, dekanymyz Temirbek Qojakeev: «Liyberalsyn-au. Leksiyagha kelgenderdi belgilemeydi ekensin» - dey bergen son, әri kuratorymyz Lәtipa apayym osy «liyberaldyghymdy» jaqtyrmaghan son, ornyma kurstasym Dýkenbay Segizbaevty taghayyndady. Shyny kerek, kónilim kónge aunaghanday, kónilsiz bolyp jýrgenimde,  Elgezek agham jolyghyp qalyp: – Starostalyqtan týsip qalypsyng ghoy? -dep súrady. – Iya, solay boldy. – Ensendi ezbe, starostalyq, sekretarilyq emes qoy? Obkomnyng hatshysy ma edin? - dep kýlgeni. Qayran, Elgezek agham-ay, bolmaytyn jerden sóz tauyp, eriksiz kónil kóteretin erekshe qasiyetiniz de bar edi ghoy! Jatqan jeriniz jaryq, topyraghynyz torqa bolghay!

Múhtar Sherim

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1790
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1748
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674