Áygili suretshi Aman Ábzәlbekúly ómirden ozdy

Qytaydaghy qylqalamnyng sheberi, әigili suretshi Aman Ábzәlbekúlynyng esimi maghan bala kezden tanys. Óitkeni ol kezde elge belgili suretshiler sekildi suretshi boludy armandyghan qazaqtyng qara domalaghynyng biri men edim. Shyny kerek, ol zamanda әdebiyetke әues balalar tanymal aqyn-jazushynyng kitaptaryn oqyp, ólenderin jattap, olargha eliktep shygharma jazyp mashyqtansa, al men tanymal suretshiler – Aman Ábzәlbekúly, Ábdiqadir Meterbayúly, Ábdimәjit Ertughanúly sekildi aghalarymnyng gazet-jurnalda jariyalanghan tuyndylaryna eliktep suret salushy edim. Aman Ábzәlbekúlynyng jasampazdyghy men tuyndylary maghan jaqsy tanys bolghanymen, biraq búl adammen betpe-bet kezdesken jan emespin.

Al onyng ókshe basar ineleri Á.Meterbayúly men Á.Ertughanúly keyin kele mening tikeley ústazyma ainaldy. Óitkeni búl eki suretshi de mening toghyztaraulyq jerlesterim bolatyn. Men Qúljadaghy Ile pedagogikalyq institutynyng әdebiyet fakulitetinde oqyp jýrgen kezde suretshi Á.Meterbayúly «Ile jastary» jurnaly men «Ile órenderi» gazetining kórkemdeushi redaktory bolyp qyzmet atqardy, al Á.Ertughanúly Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq Mәdeniyet mekemesi men Ile oblystyq Búqaralyq kórkemóner (qazirgi mәdeniyet sarayy) sarayynda qyzmet isteytin. Osy eki jerles aghammen jii habarlasyp, tәlim alghanymnyng nәtiyjesinde arnauly suret mamandyghyn oqymasam da biraz praktikalyq bilimge ie boldym. Men әdebiyet fakulitetining studenti bola túra Qúljada shyghatyn «Ile aidyny», «Ile jastary», «Mektep dene tәrbiyesi» jәne «Ile pedagogikalyq institutynyng ghylymi» jurnaldarynyng múqabasyn jobalap berdim. Kórkem jazularym merzimdi baslymdarda jii jariyalanyp túrdy. Ár basylymnan alghan qalamaqy student bolaghan maghan kóp kómegin tiygizdi.

1988 jyly shildede institutty bitirgennen keyin, osy suretshilik, hatkerlik ónerimning arqasynda Qytaydaghy qazaq әiel-qyzdaryna arnalghan basylym «Ile әielderi» (qazirgi «Shynjang әielderi» jurnalynyna kórkemdeushi redaktory jәne tilshisi bolyp qyzmetke túrdym. Búl jurnaldyng múqabasyn jobalau, taqyryptaryn kórkemdeu, qystyrma suretterin salu jәne maqalalaryn betke ornalastyru (jauapty hatshy) bәri-bәri mening moynymda boldy. Bizding әulet 1992 jyly Qazaqstangha qonys audarghangha deyin osy basylymda tapjylmay qyzmet jasadym.

Baspasóz salasynda kóp jyl jurnalist bolyp qyzmet istegennen bolar, әdebiyet-kórkemóner, әsemóner (beyneleu óneri), baspasóz salasynda jýrip elge tanymal bolghan túlghalarmen jolyghyp әngime-dýken qúru mening daghdyly әdetime ainalghan-dy. Oiyma alghan nemese bireuler tanystyrghan tanamal adamdardyng birazymen súhbattasu orayyna ie bolsam, al keybirine ózim kezdeysoq jolyghyp qalyp әngimelesken kezderim de bolyp túrdy. Biraq býgin tilge tiyek etip otyrghan Qytaydyng ishi-syrtyna belgili suretshi, Aman Ábzәlbekúly aghamen arnayy izdep baryp kezdesip súhbattasu oiymda bolghanymen, biraq ol kisimen didarlasu sәtin taghdyr bizge jazbapty.

Býgin ol kisining qaza bolghany turaly jazylghan Shynjang suretshiler qoghamynyng «qaraly habaryn» Qytaydyng әleumettik jelisinen oqyp otyrmyn. Suretshi Aman Ábzәlbekúly qazaq halqynyng suret ónerine ólsheusiz enbek sinirgen túlgha. Onyng qyl qalamynan tuyndaghan tuyndylar qazaq halqynyng ómir men túrmysyn óte kórkem beynelegen. Endi marqúmnyng ómir joly men jasampazdyghyna ýnilip kórelik.

Qylqalam sheberi Aman Ábzәlbekúly 1936 jyly qarashada Ile qazaq avtonomiyaly oblysy, Kýnes audany, Narat auylynda (qazirgi Narat qalashyghynda) dýniyege kelgen. Ortalaudy Kýnesten, orta metepti 1955 jyly Qúlja qalasyndaghy bilim júrtynan bitirgen son, ózi oqyghan mektepte qalyp әsemóner múghalimi bolghan. 1956 jyly bilimin tolyqtyru ýshin mektep jaghynan Beyjindegi Ortalyq últtar institutyna oqugha jiberiledi. Institutta oqyp jýrgen ol suret ónerine erekshe qyzyghushylyq tanytqandyqtan, 1958 jyly shilde aiynda Ortalyq әsemóner institutynyng mayly boyau suret  fakulitetine auysyp, aramany oryndalady. Sol jyly Luogúnliu kórkemóner sehynda mayly boyau suretten praktikada bolyp, Qytaydyng U Zuoryn, Dúnshiuin, Luo Gúnlii, Áy Júnshiyn, Yan Jiyanjýn, Ly Tiyanshiyan, Ling Gang qatarly әigili suretshi, prafessorlardyng tikeley tәlimin alady. 1963 jyly oqu bitirgennen keyin, Shynjang Mәdeniyet mengermesining (ministrligi) Kórkemóner basqarmasyna kelip qyzmet isteydi. Múnda onshaqty jyl qyzmet istegen ol 1981 jyly Shynjang suretshiler akademiyasyna auysyp, mayly boyau suret salu jәne ony zertteu ghylymy júmysymen ainalysady.

A.Ábzәlbekúly peyzaj jәne kórkem obrazdy suretterding has sheberi. Ásirese, saharadaghy qazaqtyng kóshpendi ómiri men túrmysyn beyneleumen aty shyqqan. Boyaudyng klassikalyghy men suretting jarqyn, astarlyghy, kórkemdigi jaghynda ózindik qoltanbasy bar qylqalam iyesi bolghan adam. Beyjindegi Ortalyq kórkemóner institutynyng professory, ózining ústazy Áy Júnshin Aman Ábzәlbekúlynyng mayly boyau suretterine: «Aman suretterining ereksheligi – qúrylymy yqsham, obrazdy, ondaghy beynelengen qimyl men kórinis tartymdy, al boyauy kóz meyirindi qandyryp, eriksiz tandayyndy qaqtyrady» degen bagha beripti.

Onyng ilgeri, keyingi salghan suretterinen «Kókpar», «Mamyrda jaughan qar», «Qonyr kýz», «Qabanbay shoqysy», «Qonaq kýtu», «Jýn sabau», «Núrlanghan Tiyanishan», «Shy toqu», «Otarda», «Auqattanu», «Qyzyl moynaq», «Atameken», «Tau mahabbaty», «Nauryz», «Sayatshy», «Jaylau», «Aynakól», «Aq búlaq», «Kýzeulik», «Kók shoqy», «Sahara saltanaty», jәne basqa seksennen astam tundysy jaryq kórip, Qytaydyng ishi-syrtyndaghy kórmelerge qoyylyp, kórermenderding jaqsy baghasyn alghan. Osy mayly boyau suretteri onyng mereyin kóterip, ataghy aspandatyp, Qytay men shetelge tanymal etedi.

A.Ábzәlbekúly adam jәne tabighat kórnisin syzugha óte sheber bolghan. Ásirese, kórikti sahara kórinisi men malshylar qauymynyng ómirin beyneleudin, halyqtyng óndiris barysyndaghy kónil kýiin, kórkeygen auyl túrmysyn mayly boyauly surettermen syzyp kórsetuding maytalmany boldy. Onyng osy mayly boyauly suretterine qaraghan adamnyng qúmary qanbay, әlsin-әlsin qaray bergisi keletini anyq. 1981 jyly «Aman suretter jinaghy»; 2002 jyly «Amannnyng mayly boyaular suretter jinaghy» qazaq, qytay, aghylshyn tilinde tórt birdey baspadan shyghyp qoghamda tamasha anys qozghaydy. Onyng qylqalamynan tuyndaghan shygharmalarynyng birtalayy ShÚAR jәne Qytay memlekettik syilyqtaryn enshilegen.

Onyng 1979 jyly jazghan «Kópar» degen tuyndysy Qytay Halyq Respublikasy qúrylghandyghynyng 30 jyldyghynda Shynjang әsemóner kórmesinde qoyylyp, birinshi dәrejeli syilyqty qanjyghasyna baylaydy. «Traktorshy», «Mamyrda jaughan qar», «Núrgha shomghan Tiyanishan» qatarly tuyndylary Avstraliyada ashylghan Shynjang suretshiler akademiyasynyng әsemóner kórmesine qoyylyp «Tandamaly tuyndy» syilyghyn alady. «Jym-jyrt Qanas kóli», «Kýzeulik» qatarly tuyndylary 1988 jyly Aumynda, 1989 jyly Shiyanganda (Gogkongta) ashylghan Shynjang suretshiler akademiyasynyng әsemóner kórmesine qoyylyp «Ýzdik tuyndy» syilyghyn enshileydi. Múnan syr onyng  «Kýz» tuyndysy 1994 jyly Qytay az sandy  últtarynyng 1-kezekti «Últtar bәisheshegi» әsemóner kórmesine qoyylyp «Kýmis medali» syilyghyn; «Núrgha shomylghan sahara» tuyndysy 1995 jyly 2-kezekti «Últtar bәisheshegi» әsemóner kórmesine qoyylyp «Mys medali» syilyghyn jenip alady.

1988 jyldyng basynda «Mausymdaghy sahara» tuyndysy memlekettik mayly boyau suret kórmesinde joghary, jaqsy bagha alyp, sol jyly Japoniyada ashylghan suret kórmesine qoyylyp erekshe bagha alady. «Kótermege alghan son» tuyndysy 1990 jyly túnghysh kezekti Qytay tandamaly mayly boyau suret kórmesine; «Soltýstik kýz kórinisi» tuyndysy 1994 jyly 8-kezekti Qytay memlekettik ýzdik әsem óner kórmesine qoyylyp tamasha yqpal qozghaydy. «Mamyrda jaughan qar», «Qystau» tuyndylary Qytay әsemóner sarayynyng qoryna (muziyge) tandalyp alynady. 1996 jyly «Kýzgi kól kórinisi» atty tuyndysy Aumyn Ásemóner qoghamy qúrylghandyghynyng 40 jyldyq merey toyy baylanysymen «Tandamaly kórkem suretter jinaghyna» kirgizilip, altyn medalimen syilanady. 2003 jyly qyrkýiekte «Atameken» tuyndysy Qytay memlekettik 3-kezekti mayly boyau suretter kórmesine qoyylady, әri sheteldermen mәdeniyet auysu qoghamy jaghynan batys Aziya elderine aparylyp kórmege qoyylyp tamasha bagha alady. Al «Tiyanishandaghy jana jol» tuyndysy 2004 jyl Qytay Jibek joly kórmesi arqyly AQSh-tyng suret kórmesine qoyylyp joghary bagha alady.

A.Ábzәlbekúlynyng jarty ghasyrdan beri Qytaydyng әsirese Qytaydaghy qazaqtardyng әsemóner qyzmetining damunyna qosqan ýlesi ýshin 1995 jyly qazanda, ShÚAR әdebiyet-kórkemóner birlestigi men Shynjang suretshiler qoghamy  oghan «Altyn týie» syilyghyn beredi. 1999 jyly QHR qúrylghandyghynyng 50 jyldyghynda ShÚAR әdebiyet-kórkemóner salasynyng «Moralida da, kórkemónerde de ýzdik suretker» degen syilynghyn alady.

Qytaydyng memlekettik 1-dәrejeli suretshisi, marqúm Aman Ábzәlbekúly Qytay suretshiler odaghynyng jorasy, Qytay az últ әsemónerin ilgeriletu qoghamnyng túraqty jorasy, Shynjang suretshiler qoghamynyng orynbasar tóraghasy bolghan.

Marqúm Aman Ábzәlbekúlynyng qaytys boluyna baylanysyty  Shynjang suretshiler odaghynyng qaraly habyryn: «Áygili suretshi, әsemóner ústazy, Aman Ábzәlbekúly (qalam aty Aman Múqanov) 2022 jyly 6-aydyng 7-kýni týnde nauqas sebebinen Ýrimjide 86-gha qaraghan jasynda aramyzdan mәngilikke attanyp, qayghydan qabyrghamyzdy qayystyryp ketti» dep bastasa, onyng sonyn: «Aman Múqanov jana Qytay tәrbiyelep jetildirgen birinshi buyn qazaq suretshisi. Ol Shynjang úighyr avtonomiyaly rayonnyng (ShÚAR) kóshbastar kórkemónershilerining biri. Kәsiptik bilimi teren, kóz ayasy ken, tarihy mәdeniyetke boylay alatyn bilimi bar, Shynjandaghy әr últ halqynyn, jýieden qazaq últynyng ózgeshe mәdeniyeti men estetikasyn bayqaugha, beyneleuge sheber.

Aman Múqanov ghúmyrynda dýniyege qyruar tanghajayyp shygharmalar әkeldi, talay ret mәrtebeli syilyqtardy enshiledi. Shynjang qoghamynyng damuyn, últtar yntymaghyn, halyqtyng baqytty tarihyn qylqalammen kestelep, Qytay osyzaman kórkemónerining bólinbes bólshegine ainaldy. Ol Shynjang kórkemóner, mәdeniyet tarihyn, últ tarihyn zertteu men beyneleudi asa manyzdy qúngha jәne tereng maghanagha ie túlgha» dep týiipti. Osy sózden-aq ol kisining eline eleuli, qúrmetti, ardaqty, syily, tarihy túlgha bolyp qalyptasqanyn  biluge bolady.

Men osy maqalany jazyp otyryp Aman aghanyng әriptes inilerining biri, tanymal suretshi Ábdimәjit Ertughanúlymen әleumettik jeli arqyly sóilesip, Aman Ábzәlbekúly turaly pikirin súraghanymda, ol:

«Aman Ábzәlbekúyly aghamen men 1974 jyly Ýrimjidegi Shynjang kórkemóner mektebine oqugha barghannan keyin tanystym, әrdayym mektepte demalghan kezderimizde ýiine baryp әngimelesip túratynbyz. Bir tar ýide túrushy edi, ýii tar bolghanymen peyli keng adam edi. Qashan barsaq ta onyng tar bólmede suret salyp jatqanyn kóretinbiz. Erinbey, jalyqpay suret saldy, býkil ómirin osy ónerge arnady. Búl adam әdettegi suretshiler sekildi suret syza bermeytin, bir suret syzu ýshin  onyng kompozisiyayna, beynelemek bolghan zattary men onyng pishinderine deyin mәn beretin, búl onyng basty ereksheligi edi. Aman aghanyng boyaulary sonday tәtti, әrbir syzghan suretterinde suret ónerindegi «týs birligi» degen erejeni myqty saqtaghan. Týs birligi ketpeydi, qashpaydy, bergen boyaularynda eshbir artyq ren, ýilespey qalghan ren, kir reng degen mýlde bolmaydy. Qatar qoyghan eki reni bir-birimen keremet sәikesedi, ýndesedi, boyaularynyng bir jerin týrtip alyp basqa jeruge aparyp qonggha mýlde kelmeydi. Ol osynday ghajap óner iyesi.

Aman agha Qytay qazaghynan shyqqan túghysh әsemóreshi, әri Shynjang әsemónerining kóshbasshysy. Sonymen birge әr últ halqyna ózining óneri arqyly ónege, ýligi kórsetken iri túlgha. Búl kisining mayly boyau suretterine kóptegen professorlar kezinde jaqsy baghasyn bergen. Olardan asyryp aita almaspyn, desede óz kózqarasym, búl kisining boyaudy zertteu qabiliti óte joghary, mayly boyau suretting tehnikasyn myqty mengerip, onyng talabyn mýltiksiz orynday bildi. Onyng óneri bәrimizge tamasha ýlgi. Ol ózi qaytqanymen, onyng ruhy, artyna qaldyrghan enbekteri mәngi ólmeydi», – dedi.

Býgin marqúm Aman Ábzәlbekúlynyng mәiitin jerlesteri arulap jer qoynyna tapsyrdy. Jatqan jeriniz jayly, topyraghynyz torqa bolsyn! Tәnirim aldynyzdan jarylqasyn, beyneleu ónerining has sheberi Aman qariya!

Álimjan Áshimúly

Abai.kz