Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2988 0 pikir 16 Qarasha, 2012 saghat 09:43

Raqym Ayypúly. Aqsaqal ma, adastyrushy ma?

Aqyldy adamdar  jasy kishi adamnyng aghalar arasyndaghy әngimege aralaspaghany jón dep jatady. Mýmkin, men tym aqyldy da emes shygharmyn. Biraq qiyanat pikirdi oqyp, qisynsyz әngime estisem, qanym basyma shapshyp, tilimning qyshyp ketetini bar. Sol minezim boyynsha,  «Qazaq Ádebiyeti» gәzetinde (3-9 tamyz, júma, 2012j, 32-san) jariyalanghan Yrysbek Dәbey men Zeynolla Sәnikting «Keregege qosh aitqan, bes uyqty shoshaytqan» atty súhbatyn oqyghan son, óz pikirimdi aitugha bel budym. Múnda súhbat berushi Zeynolla Sәnik te, ol kisining kәrine ilikken tarihshy Álimghazy Dәulethan da maghan jaqsy tanys aghalarym. Biraq, sonda da ýnsiz qalugha bolmaydy eken. Sebebi, Yrysbek bauyrym jalaulatqanday: «...qasterli de qasiretti shejiresin ishine býkken, ana zamannyng arty, myna zamannyng qarty» Zekenning әngimesi «Kónening kózi, eskining sózi» emes, dәl «Keregege qosh aitqan, bes uyqty shoshaytqan» ósek-ayangha toly, últty adastyratyn kesirli әngime eken.

Endi Zekeng әngimesining shyndyghyna zer salyp kórelik.

Aqyldy adamdar  jasy kishi adamnyng aghalar arasyndaghy әngimege aralaspaghany jón dep jatady. Mýmkin, men tym aqyldy da emes shygharmyn. Biraq qiyanat pikirdi oqyp, qisynsyz әngime estisem, qanym basyma shapshyp, tilimning qyshyp ketetini bar. Sol minezim boyynsha,  «Qazaq Ádebiyeti» gәzetinde (3-9 tamyz, júma, 2012j, 32-san) jariyalanghan Yrysbek Dәbey men Zeynolla Sәnikting «Keregege qosh aitqan, bes uyqty shoshaytqan» atty súhbatyn oqyghan son, óz pikirimdi aitugha bel budym. Múnda súhbat berushi Zeynolla Sәnik te, ol kisining kәrine ilikken tarihshy Álimghazy Dәulethan da maghan jaqsy tanys aghalarym. Biraq, sonda da ýnsiz qalugha bolmaydy eken. Sebebi, Yrysbek bauyrym jalaulatqanday: «...qasterli de qasiretti shejiresin ishine býkken, ana zamannyng arty, myna zamannyng qarty» Zekenning әngimesi «Kónening kózi, eskining sózi» emes, dәl «Keregege qosh aitqan, bes uyqty shoshaytqan» ósek-ayangha toly, últty adastyratyn kesirli әngime eken.

Endi Zekeng әngimesining shyndyghyna zer salyp kórelik.

Aqsaqalymyz ózi turaly: «Keshegi Qytaydaghy «Mәdeniyet zor tónkerisi» kezinde «Halyq jauy» sanalyp, moynymyzgha taqtay asylyp, jiyrma jylday sonyng azabyn tarttyq». «...Men halyq jauy atanyp, 20 jyl aidauda jýrip, qaytyp kelgende auylda kóp adam qalmapty. Shegera asqany bar, o dýniyelik bolghany bar, qara orman bauyr siyrep ketipti. Jalghyz qaryndasym bar edi tas qyp qúshaqtap, úzaq jylady...». «Osynyng bәrin oy eleginen ótkizip otyrsam, basymnan ne bir tarihy dәuir aunapty» dep múng shaghady.  Zekenning osy súhbatyn oqyghan oqyrman: «Oypyray, búl kisining taghdyry da Qajyqúmar Shabdanúlynyng taghdyryna qatty úqsaydy eken ghoy!» dep tanday qaghary sózsiz.

Al, shynynda solay ma? Qytayda jaryq kórgen joghary oqu oryndaryna arnalghan «Júngo osy zaman qazaq әdebiyeti» (Qausylqan Qamajanov. Shynjang halyq baspasy. 2006j, nauryz) oqulyghynda: «Zeynolla Sәnikúly 1935-jyly 4-aydyng 14-kýni Tarbaghatay aimaghyna qarasty Shaghantoghay audany, Barlyq tauynyng batys silemindegi Jalghyzqonys degen jerinde dýniyege kelgen. Semiyasynda әkesi men aghasynyng kómegimen sauatyn ashady. 1945-jyldan 1948-jylgha deyin Tasbastau bastauysh mektebinde, 1950-jyldan 1953-jylgha deyin ortalau mektepte oqidy. 1953-jyldan 1955-jylgha deyin ilgerindi-keyindi Shaghantoghay audany, 3-rayon, artynyn 2-rayonda jastar odaghy komiytetining shujii bolyp isteydi. 1955-jyldan 1956-jylgha deyin Bejindegi Ortalyq Jastar odaghy mektebinde oqidy. 1956-jyldan 1970-jyldar aralyghynda Shynjang Jastar baspasy, Qazaq redaksiyasy gruppasynyng orynbasary bolyp isteydi. 1970-jyldan 1978-jylgha deyin Jyng audany Dahiyanzy gýnshesinde enbekpen ózgertuge týsirilgen. Keyin aqtalyp, qaytadan jyly orny Ýrimjige oralyp, 1978-jyldan 1991-jylgha deyin Shynjang Halyq baspasy, balalar bólimining mengerushisi bolyp isteydi. 1991-jyldan 1995-jylgha deyin Shynjang Jastar-órender baspasynda istep, demalysqa shyghady» (369-bet) dep jazylghan.

Al, aghamyzdyng resmy ómirbayany men  óz әngimesining qisynyna sensek, jas komsomol 1955-jyly Bejindegi Ortalyq Jastar odaghy mektebine oqugha attanghannan keyin, mәnsap qyzyghymen kýnshilik jerdegi tughan auylyna da at izin salmaghangha úqsaydy. Tipti, artynan ergen jalghyz qaryndasyn kóruge de asyqpaghan. Áriyne, Qytay jerinde elim dep eniregen últ ziyalylary atyp-asu men qughyn-sýrginnen kende bolghan joq. Biraq, búl qatargha Zeynolla Sәnikúlyn qosa almaymyz. Resmy tasqa basylghan ómirbayany ol kisining «Halyq jauy» bolyp, «jiyrma jylday sonyng azabyn da tartqandyghyn», «20 jyl aidauda jýrgendigin» emes,  «1970-jyldan 1978-jylgha deyin Jyng audany Dahiyanzy gýnshesine enbekpen ózgertuge týsirilgendigin» aityp túr. Búl jerde oqyrman Zekeng aghamyzdy últy ýshin otqa kýiip, «enbekpen ózgertuge týsirilgen» eken ghoy dep oilap qalmasyn. Ol kisining jazyqty boluy, dәl osy súhbatynda Álimghazy Dәulethangha jaqqan kýiesi siyaqty, ózining jalaqorlyghynan tartqan jazasy. Búl Zekenning zamandastary men sol dәuirdegi qazaq oqyghandary tegis biletin anekdotqa bergisiz әngime. «Mәdeniyet tónkerisinin» kórigi qyzyp túrghan kez. Últ ziyalylary týgeldey qughyn-sýrginge týsip, Zekenning qyryna iligetin eshkim qalmasa kerek! Sonymen aghamyz qytay últynan shyqqan qyzmettesterine auyz sala bastaydy ghoy. Onda da tiregi myqty Lii pamiliyaly joldasyna «balasyna «Tóragha Maudy qúlatayyq!» degen úrandy ýiretip jatqandyghyn óz qúlaghymmen estidim» dep bas ketetin asa auyr aiyp taghady. Belsendiler sonynan teksere kele, Liidyng úly bolghanymen, onyng eki jastan endi ghana asqan, biraq әli tili jóndi shyghyp ýlgirmegen sәby ekendigine kóz jetkizedi. Endi basqanyng auzyna sóz salyp, «Kýn kósemdi» «qúlatqysy kelip» jýrgen aghamyzdyng ózi jazyqty bolyp shyghady. Kókemizding «basynan aunaghan ne bir tarihy dәuirdin» siqy osy ghana.

Búl Zekenning ózi turaly shyndyq. Endi aghamyzdyng Qytay aqyny Ly Bay turaly «shyndyghyna» kóshelik. Ol  kisi Myng Shvidyng kitabyna silteme jasay otyryp: «Tarihy kitaptardaghy suretteulerge qaraghanda, onyng syrtqy túlghasynan týrki tekti ekendigi menmúndalap túrady. Onyng Soyaf shaharynda dýniyege kelgendigin Gomoro da dәleldep, Libaydyng at jalynda ósken halyqtyng perzenti ekendigin aitqan...» Búnday dәlel men dәiek búl kitapta jeterlik»-dep kósiledi. Odan arygha qaray, Amerikalyq ghalym, kóp til mengergen-Shefiyding «Tang dәuirindegi shetten kelgen mәdeniyet» degen kitabyn auyzgha alyp: «Búl kitapty paraqtasanyz da týkilerding mәdeniyetin qytaylargha aparghan jalghyz Libay emestigine kóziniz jetedi. Libaydy qoyyp, Konfusiyding ózin qytay ghalymdarynda «týrkilerding úrpaghy» deushiler kezdesip jatady» - deydi esh qymsynbastan. Birinshiden, ghalym Myng Shvidyng kitabyndaghy sonshama kóp «dәlel men dәiekten» iske jarary «onyng syrtqy túlghasynan týrki tekti ekendigi menmúndalap túrady» bolsa, onyng shyn mәnindegi ghalym ekendigi kýman tudyrady. Sebebi, әlemde bir de bir ghalym kisining «syrtqy túlghasynan» onyng shyqqan tegi turaly qortyndy jasamaydy. Ekinshiden, Gomoro eshqashan da «Libaydyng at jalynda ósken halyqtyng perzenti ekendigin aitqan» emes. Gomorony qoyyp, eng úshqary degen qytay ghalymdary da onyng Ly familyaly әuletten taraytyn taza qytay tekti ekendigine shýbә keltirgen emes. Tek aqynnyng tuylghan jerine baylanysty әngime ghana qytay ghalymdary arasynda ýlken talas-tartys tudyrumen keledi. Ýshinshiden, Tang dәuirindegi qytay әdebiyetinde týrkilik sarynnyng óte kýshti bolghandyghyn eshkim de joqqa shyghara almaydy. Qytaylar týrkilik mәdeniyetti asa joghary baghalady. Tipti, týrikting muzykalyq aspaptary Tang patshalyghynyng orda aspaptarynyng qataryna qosyldy. Osynday mәdeny auys-kýiisterdi irgeles otyrghan halyqtardyng bir-birine tabighy әseri  dep qabyldau kerek. Múny Ly Bay qatarly týrik tekti bireuler apardy deu mýlde jansaq úghym. Ly Bay  týrki, tipti onyng ishinde dulat bolyp, júrt aityp jýrgendey Shu ózenining boyynda tudy degenning ózinde bes jastaghy bala bir últtyng mәdeniyetin kóshirip bardy degenge kim senedi?!  Tórtinshiden, Zekenning Ly Baydan týrki jasaugha tyrashtanghany  azday,    Konfusiyding ózine auyz salghany  úyat-aq bolghan. Sebebi, úly ghúlamanyng ata-baba, shyqqan tegi turaly qytay ghalymdary ghana emes, әlem ghalymdary da búl mәselege may shammen qaraghan bolatyn. Konfusiyding miylәdiyge deyingi 551jyly Qytaydyng ejelgi aqsýiek otbasynda dýniyege kelip, m.d. 479 jyly qaytys bolghandyghyn, arghy atasy, m.d. IX ghasyrda jasaghan Fufu Hi - Súng úlysynyng taq múrageri bolghandyghyn tarihtan әlippelik sauaty bar adamnyng bәri biledi. Al, týrikter turaly derek Konfusiyding ózi ómirden ótkennen keyin tura myng jyldan song miylәdi, 542 jyldan bastap Qytaydyng jazba derekterinde kezdese bastaydy.

Qazaqta «ótirikting ózine senbe qisynyna sen» degen ataly sóz bar edi. Zekeng siyaqy kisiler qisynyndy da qystyrmaydy eken. Ótirikti ózining jeke pikiri emes, Gomoro aitypty-mys dep tyqpalaydy. Súhbatta Libay turaly óz aitqandaryna oqyrmandardyng kýdik- kýmanyn seyiltu  ýshin: «Búl mәsele 1964 jyly Shanhayda shyghatyn «Vin Huy Bau» әdeby gazetinde jaryalanghan. Osyghan baylanysty sol kezde birqydyru maqalalar jaryalanyp, eng sonynda jogharydaghy tújyrym ýstem oryngha shyghady. Ózderining poeziya alybynan aiyrylatyn bolghan son, sol kezdegi Qytay ýkimeti Gomoronyng pikir bildiruin ótingen. Sol kezde Gomoro ortagha shyghyp: «Eger biz Libaydan airylsaq, onda býkil qytay әdebiyetinen airylamyz»,-degen song ghana, búl aitys toqtatylghan» deydi.

Búl jerde «býkil qytay әdebiyeti» degen úghymnyng basyn ashyp alayyq. Áytpese, Gomoro aitypty-mys degen әngimeden keyin, oqyrmandarymyz eger «bizding Libayymyz» bolmaghanda, býkil qytay әdebiyetsiz qalyp, taqyrgha otyrady eken-au dep oilap qaluy ghajap emes.

Shynyn qughanda qytay jazba әdebiyetining tarihy eki jarym myng  jyldan asady. Miylәdiyge deyingi 6 ghasyrdyng ózinde ózinen búrynghy bes ghasyrdyng ólen-jyrlaryn toptastyrghan «Jyr kitaby» atty jinaq qúrastyrylyp, alghash qaghazgha týsirgen bolatyn. Sodan Gomoronyng ózine deyingi úshan-teniz әdebiyet qazynasy qytay últyn eshbir elding aldynda jer shúqytpaydy. Tipti, bir ghana Tang patshalyghynyng 289 jyldyq tarihynda eki myng ýsh jýzge tarta aqyn qalam terbep, onyng alpysqa juyghy qytay әdebiyetining klassikterine ainaldy. Olar jazghan  ólen-jyrlar týgelge juyq saqtauly. Al, Gomoronyng ózi qytay mәdeniyetin sauyt-sýiek jazuynan bastap tereng zerttegen әigili ghúlama. Jәne jana mәdeniyet qozghalysynan keyin qytay әdebiyetin shyrqau biyikke kótergen klassik jazushy. Tang dәuirindegi shayyrlargha qatysty «Ly Bay men Du Fu» atty monografiyalyq zertteu enbegi taghy bar. Osynday dengeyge kóterilgen alyp túlgha birden Múqtarhan Orazbay, nemese Zeynolla Sәnikting dengeyine deyin qúldyrap, býkil qytay әdebiyetin bir ghana Libaydyng qanjyghasyna baylap beretindey jauapsyz pikir aituy mýmkin be? Áriyne, mýmkin emes! Tipti, Gomoro: «Eger biz Libaydan airylsaq,»-dep tausylatynday, ózge tilde bir shumaq óleng jazbaghan aqyn, qytaydan airylyp qayda barady?! Eger Gomoro ghayyptan janylyp atalghan jansaq pikirdi aitqan kýnning ózinde, qytay ghalymdary da týp-týgel «lәppay, taqsyr!» - dey qoymaydy. Olardyng arasynan da talay-talay Álimghazylardyng shyghatyndyghy shýbasyz. Qytay tarihshylarynyng arasynda Ly Baydyng tuylghan jeri turaly talas-tartystyng  tolastamauy da osynyng dәleli.

Endi el ishinde kýni býginge deyin shúrqan bolyp shauyp jýrgen «Ly Bay-Ly Bo-Eldibay» degen әpsanagha kezek berelik. Búl  әngime alghash 2007 jyly  «Qazaq әdebiyetinde» jariyalady. Sol jyldyng tamyz aiynda Sauytbek Abdrahmannyng alghysózimen «Egemen Qazaqstan» sýiinshilep qayta basty. Jeke kitap shyqty.Ziyaly, el aghalary atalyp jýrgenderding birazy aighaygha attan qosyp, dýrmekke ilesti. Sodan qyzdy-qyzdymen  Ly Baydy Eldibay qylyp, oghan Shu boyynan eskertkish muzey ashatyn bolyp, Ly Baytanu ortalyghyn qúratyn (Ly Bay  Qytayda tanylmay jatqanday-aq) jәne Qytayda Ly Bay jóninde jazylghan 38 seriyaly filimning 5 seriyasyn Shu boyynda  týsiretin bolyp pәtualasty.

Múnday masqarany kóre otyryp, ne kýlerindi, ne jylaryndy bilmey qaraday kýizeledi ekensin. Abyroy bolghanda, der kezinde  dosqa taba, dúshpangha kýlki bolatyn múnday danghazagha birinshi bolyp últymyzdyng jәne Qytaydyng orta ghasyrdaghy tarihyn tereng biletin Álimghazy Dәulethan aghamyz qarsy shyqty. Qarsy shyqty degenimiz jәy sóz. «Múhtarhan Orazbaydyng 14 ótirigi» jәne «Senator Ómirbek Baygeldige hat»-degen maqalalaryndaghy salmaqty payymdaular men sony aighaq, búltartpas dәlelder arqyly eldibayshylardyng eldi adastyrghan ertegisining kýlin kókke úshyrdy.

Osynday kelensizdikterge baylanysty dәl osy arada aitpay ketuge bolmaytyn mәsele - tәuelsizdikten keyingi elimizding Qytaytanudaghy beybereket, jýiesiz tirligi. Ashyghyn aitar bolsaq, Qytaydan kelgen, qytay tilin biletinderding birazy ózderin  «Qytaytanushylar» esebinde dәriptep, anqau elge aramza molda bolyp jýr. Sodan baryp ómirde bolmaghan qaydaghy bir aqyn oqulyqqa enip ketedi. Qytay aqyny ghayyptan tayyp qazaqqa ainalady. Áuesqoy jurnalister men jazushysymaqtardyng «tarihy zertteuleri» eshbir saraptaudan ótkizilmesten tom-tom bolyp baspadan shyghyp jatady. Osyndayda  oqyrmandy, әsirese, on-solyn tanyp ýlgirmegen jas úrpaqty ayaydy ekensin.

Qúdaygha shýkir, elge tanylghan qytaytanushy ghalymdarymyzdyng qatary az emes. Biraq, nege ekeni belgisiz, bizdegi basylymdar da, memlekettik mekemeler de Qytaygha baylanysty mәselelerdi  qytaytanushy ghalymdarymyzdyng basyn qosyp talqylaugha qúlyqty emes.

Osy arada meni taghy myna bir súraq mazalay beredi. Memlekettik sayasattyng minberi, últtyq sananyng úitqysy bolugha tiyisti «Egemen Qazaqstan» men qazaq ruhaniyatynyng qara shanyraghy  «Qazaq әdebiyeti» gazetteri songhy jyldarda  últtyq sananyng ózegine qúrt týsiretin, dәlel-dәieksiz ósek-ayandar men últtyq tútastyqqa kesirin tiygizetin keneusiz әngimelerge  ne sebepti ýiir bolyp alghandyghyn týsine almay-aq qoydym. Talas-tartysqa  tamyzyq bolatyn әngimeni qozdatqan ekensin, endi qarsy pikirge de oryn beruge mindettisin. Basqasha uәj aitatyndargha óz gazetterinen oryn bermese, ashy shyndyqtyng sol beti ashylmay qalmaytyndyghyn  atalghan basylymdargha basshy bolyp jýrgen azamattardyng eskergeni jón. Tipti, ózderi basqaratyn basylymnyng qamy ýshin bolsada!

Cózimizding sonynda Zeynolla Sәnikting Álimghazy Dәulethangha baylanysty pikirining de shyn-ótirigin tarazylap kórelik. Zekeng óz súhbatynda Álimghazy Dәulethandy «әljuaz tarihshylardyng biri», «kóp nәrseden habary joq» «kezinde «qyzyl batyrlar» - «Honibiyn»  atalghan» dep kýstanalaydy. Odan ary eski әdetine basyp: «Arghy bettegi keremet aqyn Omarghazy Aytanúly, Rahmetolla Ápsheúly sekildi jazushynyng qol-ayaghyn baylap týrmege toghytqandar da osylar ekendigi keyin anyqtaldy» dep auyr aiyp taghady.  Osyny estip otyrghan Yrysbek bauyrym, «keyin qalay anyqtaldy, myna sózinizdi nemen dәleldeysiz?» - dep súramapty. Yrysbek Dәbey ózi abyz sanaghan aqsaqalgha imanday sendi delik, al gazet redaktory el ne aitsa, soghan oilanbastan sene beretin sary auyz balapan emes qoy! Bedeldi basylymnyng ne oilaghany bar, conda?!

Qúdaygha tauba! Aqiqatyn ashyq aitatyn azamatar, sol zamannyng ashy dәmin Álekenmen birge tatqan aghalarymyz aramyzda jýr eken. Sózdi solargha berelik. Belgili qalamger Ibrahim Qoshqary : «Sheteldikter Qytayda bolghan mәdeny revolusiyany týsine bermeydi. Sondyqtan, «Húnuyibiyn» dese ónsheng qanysher, búzaqy jastar dep týsinedi. Húnuyibing degen (Mau Dzydúndy qorghaushy) qyzyl gvardiya degen sóz.  Ol tústa әperbaqan húnuyibiynderding bolghany ras. Biraq onda húnuyibing bolu ýshin burjuaziya iydeyasyn júqtyrmaghan naq kedeyding nemese tónkerisshiler men tónkeris qúrbandarynyng balasy boluyng kerek edi..... Baqytqa qarsy (shynynda baqytqa jaray) oghan Álimghazy ekeuimizding shartymyz tolmaytyn..... Al birer jyldan son, esi dúrys adamnyng bәri Húnuyibing boldy» dep sol kezdegi qoghamdyq ahualdy eshbýkpesiz taldaydy. Jәne sol kezde  últtyq kadyrlar men ziyalylargha bir mezgil qorghaushy-qamqorshy bolghan,  kezinde ózi basqarghan «Úshqynnan jalyn laulaydy» brigadasynyng qaruly №3 qyzyl rotasynyng (qytaysha húng san lyan) qalay qúrylghandyghyn bayanday kelip: «1968jyly kóktemde  men ketken song 3 rotany Álimghazy, Aytandar (Aytan Nýsiphan) basqardy. Olar sodan keyingi jerde Úly qytay shovinizmin әshkerelep, Shinjyandaghy últtyq sayasattyng qatelikterin әshkerelegen birneshe maqala jariyalady. Tipti, narazylyq ereuilin úiymdastyrugha deyin bardy. Zeynolla Sәnik Álimghazy ústap berdi degen Omarghazy Aytanúly men Rahmetolla Ápsheúly Álimghazylardyng eng senimdi qoldaushylary edi. Olardy ústap bermeytin bir adam bolsa, sol adam Álimghazy bolatyn. Demek, Zeynolla Sәnik oqty teregi de joq, bútaghy da joq aidalagha atyp otyr. Endi eki paqyrdy kim ústap berdi degenge keleyik...» («qamshy» portaly,1 qazan, 2012 jyl) dep ardaqty azamattardy týrmege toghytqan, arghy bette kýni býginge deyin lauazymdy qyzmetterde jýrgen adamdardyng atyn atap, týsin týstep beredi.

Zeynolla Sәnik aghamyzgha osynsha jasqa kelgende bireudi naqaqtan ghaybattap,  qiyanat sóz taratu nege kerek boldy eken?! Aljyp qaldy deuge de auyz barmaydy. Búl súraqqa jauap tabu ýshin, ol kisining ótkenine ýnilsek, bәri de alaqandaghyday aiqyndala ketedi eken. Ol kisi qay jaqta jýrse de biylikke, ne bolmasa, biylikke jaqyn jýrgenderge jaghynudy óz ómirining eng basty qaghidasyna ainaldyrghan. Osy jolda eshkimdi de ayamaydy.

Osydan biraz jyl búryn bireuler Qarakerey Qabanbay batyrdyng molasy Astana manynan tabylypty dep alashapqyn bolyp, arty ýlken daugha úlasqanda, osy Zeken  «búqanyng múrnyn júdyryqpen tesip», batyrgha atalghan aumaqtan kesene túrghyzghan biyliktegi bir kisige jaghynu ýshin, halyq jazushysy Qabdesh Jýmadilovke tasadan tas atqanyn kózqaraqty oqyrman úmyta qoymaghan bolar. Al, odan keyinde , «Egemen Qazaqstannyn» 2009 jyly 18 qarasha kýngi nómirinde Zeynolla Sәnikting senator Ómirbek Bәigeldige arnaghan haty jaryq kórdi. Oghan hat mәtininen alynghan: «Kim qangha qyzbaydy» degen taqyryp qoyylypty. Eger jaghympazdyqtan bәige jariyalau kerek bolsa, osy hattyng sóz joq  bas bәigeni shappay alaryna bәs tiger edim.

Ol kisining halyq jazushysy Qabdesh Jýmadilov pen tarihshy Álimghazy Dәulethangha kәrin tóguining biz bayqamaghan taghy bir syry bar eken. Búl eki aghamyz da últshyl, aitqanynan ainymaytyn birbetkeyler. Jәne Qytaydan eldi bastap shegara búzyp ótkenine baylanysty, ol jaqta qara tizimning basynda túrghan túlghalar. Sol sebepti de Zekeng ózi zeynetaqy alatyn elding biyligine «kórdinder me, men ol jaqta da últshyldarmen ayausyz kýresudemin» degendi isharalaghysy keledi. Eki jep biyge shyghu dep, eptilik dep  osyndaydy aitatyn shyghar.

Álimghazy Dәulethan turaly Zeynolla Sәnikting súhbatyna baylanysty býgin ghana sóz etip otyrghan joqpyz. Aghalar joly keyingi úrpaqqa ónege bolsyn dep búdan búryn da qalam terbegenbiz. Endi sol jazghandarymnan bir-eki ýzindimen  aytarymdy tamamdayyn.

«Qazaqstan ZAMAN» gazetinin 2003 jyldyng 28 aqpanyndaghy «Taghdyry talqygha týsken tarihshy» degen maqalamda: «Biz búl maqalamyzda eki birdey alyp imperiyagha basy zorgha syighan, taghdyry anyz tarihshy Álimghazy DÁULETHAN turaly syr shertpekpiz»- dep bastap tarihshynyng tauqymetti taghdyry turaly: «Óz elining azamaty atanu Álekeng ýshin qiynnyng qiyny boldy. Aytqangha kónip, aidaugha jýrmeytin, oi-óresi ózgeshe, jýrek qalauy basqasha adamdy erekshe iyisshildikpen sezip biletin jәne ony qalay azaptaudy da jetik mengergen «Kenestik ýsh әrip» óz últyn sheksiz sýigen azamatty azamattyghy joq bosqyn, bas erki joq tútqyn siyaqty Myrzashólding dalasynda әldeneshe jyl qúryqtap ústap, jipsiz baylady» dep jazyppyn.

«Týrkistan» gazetinin    2008 jyly   6 nauryz kýngi sanyndaghy Aytan Nýsiphanúly jәili esemde: «Mening bala kezimde Qytay jerinde "Mәdeniyet zor tónkerisi" dep atalatyn alapat apatty zaman bolghan. Bir eli auyzgha eki eli qaqpaq qoyyp, әrbir sózindi sýzip sóileytin sol bir zobalang jyldarda kýshtik qúrylymdardyng qansha jerden tiym salghanyna qaramastan, Aytan, Álimghazy (qytay qazaqtary familiyasyn qosaqtap aitudy әdetke ainaldyrmaghan) esimderi anyz bolyp tarap, sol bir zúlmattan kýnderding kýninde osy erler qútqaryp alatynday elestetushi edik...»

«Aytan agha da, onyng dosy Álimghazy Dәulethan da óz últyn sheksiz sýietin, últ mýddesi men últtyq qúndylyqtardy qorghaudy ómirlik múrat tútqan jәne sol jolda qalay kýresudi biletin túlghalar ekendigine ol kisilermen jaqyn jyldary tolyq kóz jetkizdim.
Taghdyry tarih aghalarymdy eshqanday ayaushylyqty bilmeytin, bet kelgendi kýltalqan etip kýiretuge daghdylanghan "mәdeniyet zor tónkerisinin" dýley tasqynyna qasqayyp qarsy túrghyzghan da osy últqa degen úly sezim ekendigi kýmәnsiz edi»-dep  jazyppyn.

Ámanda óz últyn úlyqtaghandardyng mereyi ýstem bolghay dep tileyik!

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439