Qazaqstandaghy qazaqtar

Qútty bolsyn! Memleket qúrushy hәm Qazaqstan Respublikasynyng týp iyesi bolyp tabylatyn, Qazaqstandaghy birden-bir últ - qazaqtyng ósimi 65 payyzgha jetti. Búl turaly keshe Preziydentting qabyldauynda bolghan statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov mәlim etti.

Biraq búl janalyqty jetkizgen «Qazaqstan» últtyq arnasynyng janalyqtar jýrgizushisi: «Qazaqstandaghy qazaqtardyng sany 65 payyzgha jetti» dep habarlady. «Qazaqstandaghy qazaqtardyn» degen sózge tiksinip qaldyq. Sonda memleket qúrushy halyq Qazaqstandy mekendeytin týrli etnostardyng biri bolyp qalghan ba? Mәselen, Qazaqstandaghy orystar, kәrister, úighyrlar, týrikter, tatarlar degen syqyldy. Búl - jurnalisting qateligi bolar dep ózimizdi júbatpaq edik, ile janalyq sujetinen Preziydentting auzynan da «Qazaqstandaghy qazaqtardyn» degen sózdi taghy estidik. Amal kem.

Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi:

Qazaqstandaghy qazaqtar

Qútty bolsyn! Memleket qúrushy hәm Qazaqstan Respublikasynyng týp iyesi bolyp tabylatyn, Qazaqstandaghy birden-bir últ - qazaqtyng ósimi 65 payyzgha jetti. Búl turaly keshe Preziydentting qabyldauynda bolghan statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov mәlim etti.

Biraq búl janalyqty jetkizgen «Qazaqstan» últtyq arnasynyng janalyqtar jýrgizushisi: «Qazaqstandaghy qazaqtardyng sany 65 payyzgha jetti» dep habarlady. «Qazaqstandaghy qazaqtardyn» degen sózge tiksinip qaldyq. Sonda memleket qúrushy halyq Qazaqstandy mekendeytin týrli etnostardyng biri bolyp qalghan ba? Mәselen, Qazaqstandaghy orystar, kәrister, úighyrlar, týrikter, tatarlar degen syqyldy. Búl - jurnalisting qateligi bolar dep ózimizdi júbatpaq edik, ile janalyq sujetinen Preziydentting auzynan da «Qazaqstandaghy qazaqtardyn» degen sózdi taghy estidik. Amal kem.

Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi:

- Búl keshegi Kenestik kezennen qalghan týsinikterding tony jibimey jatqanynyng dәleli. Álbette, biz, últshyldar «Qazaqstandaghy qazaqtar» degen sózge shamdanamyz. Alayda olargha renjuding qajeti joq. Sol sovet ókimetining túsyndaghy resmy tirkesterding әli de qoldanystan shyqpaghany - jogharghy lauazymdy memlekettik qyzmetkerden bastap, sholaq sheneunikke deyin, tipti qoghamnyng ózinde tәuelsiz, memlekettik sana әli joq. Tәuelsizdik degen úghymdy tolyq әri tereng týsinip ketti dep aitugha erte. «Qazaqstandaghy qazaqtar» degen - sol azattyq ala almay jatqan sananyng sureti.

Qazaqstandaghy qazaqtar aqshasy

Keshe, yaghny 15 qarasha kýni Qazaqstannyng últtyq valutasy - tengening tughan kýni boldy. Tenge - o basta últtyq tenge bolatyn. Odan keyin últaralyq tengege ainaldy. Tenge o basta eki tilde, keyin tek qana memlekettik tilge ótse, týsinikti bolar edi. Biraq Tәuelsiz el ózining tól tengesinen memleketting derbestigining tarihyn aighaqtaytyn últtyq tarihy túlghalaryn joyyp jәne tengeni últtyq valuta mәrtebesinen aiyryp, últaralyq dengeyge týsirdi. Amal joq.

Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi:

- Bizding biylik - orysshyl biylik. Biylikting tili, týsinigi oryssha. Sondyqtan olar әrdayym óz týsinikteri men tiline tartyp túrady. Terendetip, qattyraq aitsaq, Reseyge búryp túrady. Mysaly, tengening betinde Abay, Shoqan, Abylay sekildi últtyq tarihy úly túlghalardyng beynelenui ol  - Tәuelsizdiktin, tәuelsiz sananyn, últtyq maqtanyshtyn, últtyq tarihtyng saltanat qúrghanynyng belgisi. Múnday nәrse ózge de Tәuelsiz elderde bar. Al, janaghy últtyq túlghalardyng tól valutanyng betinen joyylyp, onyng ornyna әldebir qúrylystardyn, ghimarattardyng oryn aluy da - biylikting orysshyldyghynan tuyp otyrghan nәrse. Qúrylys qúlauy ya qirauy mýmkin. Al, Abay, Shoqan, Abylay - mәngilik. Últtyng ózi siyaqty.

Kezinde tenge eki tilde shyghatyn uaqytta biz búghan qarsylyq kórsetip, hat jazghan bolatynbyz. Biraq oghan qynq etken biylikti kórmedik.

Qazaqstandaghy qazaqtardyng baylyghy

Qazaqstandaghy qazaqtardyng baylyghy - qazba baylyqtar bolyp tabylady. Qazaqtardyng qazba baylyqtan  alatyn eshqanday da ýlesi joq. Resmy biylik  týrli sheteldik kompaniyalarmen birlesip iygerip jatqan qazba baylyqtardan týsken qarajat el budjetin tolyqtyryp jatqanyn, budjet júrttyng iygiligine júmsalyp otyrghanyn aityp jatady. Búl - jay ghana sóz. Dәlelsiz sóz. Yaghny qazba baylyqtardyng qansha payyzy iygerildi, sheteldik kompaniyalarmen jasalghan kelisim-sharttarda da qazaqtardyn, yaghny memleketting mýddesi eskerilgen be? Ol kelisimder nege ashyq jariya etilmeydi? Qazba baylyqtardan alatyn sheteldik kompaniyanyng ýlesi qanday? Bolashaqqa qanday qazba baylyqtar qaldyrylghan? Osy sekildi tolyp jatqan saualdargha jauap joq.

Esesine, qazba baylyqtar sheteldik kompaniyalardyng iyeligine óte bastaghanday. Naqtyraq aitqanda, «Manghystaumúnaygaz» AQ-nyng bas diyrektory bolyp qytay azamaty Suni Siniuni taghayyndalypty. ««Manghystaumúnaygaz» Mangistau Investments B.V-na tiyesili. Al, búl kompaniya  qazaq-qytay birikken kәsiporny. Qazaq pen Qytaydyng múnay kompaniyasyndaghy ýlesi birdey delinedi. Biraq kórsetilgen san, dәlel, aighaq joq. Tek «ýlesi birdey» degen bir auyz sóz bar.

Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi:

- Bizdegi sheteldik kompaniyalarmen jasalghan kelisim-sharttardyng jariya etilmeytini óz aldyna, eshkim halyq, qogham aldynda qazba baylyqtar mәselesinde esep bermeydi. Onda ne bolyp jatqany, kelisim-sharttarda ne qarastyrylghany belgisiz.

Meninshe, eldegi qazba baylyqtargha iyelik etetin kompaniyalardyng jetekshiligine shetel azamattarynyng jayghasuynyng búl bastamasy ghana. Alda bizdi talay qyzyq kýtip túrghan boluy kerek. Mysaly, Qazaqstangha kelip әlemning milliarderlerining qataryna qosylghan sheteldikter kóp.

Parlament: Qandyqol kommunister taratqan qyzyl kәmpiyt

7 qarasha - kommunister ýshin mereke eken. Dәl qanday mereke ekenin bilmeymin. Osy kýni Tәuelsiz Qazaqstannyng Parlamentinde otyrghan kommunister mereke qúrmetine әriptesterine qyzyl kәmpit taratty. Deputattar әlbette auyz tiygen. Búl kәmpitte qazaqtyng qany bar. Tughan halqynyng hәm saylaushylarynyng ata-babasyn qyryp-joyghan kommunisterding qolynan tәuelsiz elding deputattary qalay dәti baryp qyzyl kәmpit jedi? Tamaqtarynan qalay ótti? Olardyng merekelik dәmin tatyp, kommunisterding qazaqqa jasaghan tarihy qylmystaryna ortaq bolghany nesi? Súraq kóp. Al, deputattardyng eshbiri әriptesterining әreketine toytarys bermedi, tipti, bir auyz sóz aitugha jaramady.

Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi:

- Qyzyl kәmpit taratudyng astarynda «Biz senderdi qyryp-joyghanbyz, sóitip, qalghanyndy adam qylghanbyz. Mine, qazir de senderdi biylep-tóstep otyrmyz» dep aibat shegu bar. Sosyn deputattardyng olargha qarsylyq kórsetpeui de zandylyq. Óitkeni tútas deputattar, biyliktegi irili-úsaqty sheneunikterding bәri - kezindegi kommunister, komsomoldar. Olardyng jýreginde әli kýnge sol kommunistik shaqqa degen saghynysh bar. Ana bir jyly komsomoldyng bәlenbey jyldyghy degende osy kýngi biyliktegi sheneunikter, deputattar, әkim-qaralar ólgeni tirilgendey quanyp, Almatydaghy Respublika sarayynda dýrildetip toy ótkizdi ghoy. Demek, biyliktegilerding kommunistik sanasyn tәuelsiz sana qanshama uaqyt ótse de almastyra almay jatyr.

P.S.

... Bәri de qútty bolsyn, Qazaqstandaghy qazaqtar!

Materialdy dayyndaghan - Ómirjan Ábdihalyqúly

«Abai.kz»