Júma, 12 Tamyz 2022
Áne, kórding be? 2638 5 pikir 15 Mausym, 2022 saghat 14:02

Qostanay qazaq mektebin ashugha nege qúlyqsyz?

Qazirgi tanda elimizding barlyq aimaqtarynda oblys basshylarynyng halyqpen esepti kezdesuleri ótip jatyr. Odan bizding Qostanay oblysy da kende qalghan emes. Ónir әkimi Arhiymed Múqanbetov búl nauqandy ayaqtaugha da jaqyn qaldy. Ádette múnday bas qosularda sol audannyng ne qalanyng negizinen ekonomikalyq jәne әleumettik mәselerining qozghalatyndyghy belgili. Osynshama qordalanyp qalghan múnday problemalar týbi sheshile me, sheshilmey me, kim bilsin, alayda jyl sayyn kóptegen súraqtar qaytadan óre týregeletindigi taghy da shyndyq. Sondyqtan da bir audannyng bas auruy ekinshi jerlerdi onsha tolghanta bermeytindigi ras.

Degenmen, oblys әkimining oblys ortalyghyna irgeles qonystanghan Qostanay audany túrghyndarymen kezdesui osy ónirdegi kóp júrtshylyqtyng esinde qalary sózsiz. Atalmysh kezdesude әdettegi jaylardyng birazy aitylyp, ortalanugha ainalghanda oblysymyzgha belgili kәsipker Valeriy Rozumovich degen azamat osy audannyng Jukovka degen shaghyn selosynda mýmkindiginshe tezirek qazaq mektebin ashudy asa ótinip súrap, eldi eleng etkizdi.

- Men osy jerde qús fabrikasyn salu jónindegi investisiyalyq jobany qolgha aldym. Múnda ýiler men klubtar jóndeldi. Oiymyz - qaytkende osy auyldy saqtap qalu. Ol ýshin qazir osynda qazaq mektebin ashu mәselesi ótkir seziledi. Múndaghy mektep әbden eskirip, qúlaugha ainalghan.

Bizding adamdar Shymkentke baryp, kelissózder jýrgizip qaytty. Olar múnda keluge әzir. Olardyng bir ghana talaby bar, ol - múnda memlekettik tilde oqytatyn mektepting kerektigi. Sondyqtan da bizge eng bolmasa 100 oryndyq mektep salyp beruge kómektesiniz. Mektep qúrylysynyng jobalyq - qúrylys qújattamasyn jasap beruge de dayynbyz. Auylymyzda negizinen orys últy túrghanymen, olar kelse biraz qazaqtanar edi, - deydi kәsipker.

Ózge jerlerde bolsa, múnday airyqsha bastamany eshbir sózge kelmesten qoldap ala jóneler me edi, kim bilsin?.. Alayda bizde búghan selt ete qoyghan eshkim joq. Sol jiyngha qatysqan Qostanay oblystyq bilim basqarmasynyng basshysy Zәure Baymenova sharasyzdyq tanytty.

- Múnday úsynystyng bizge týskendigi de ras, - deydi ol jauyrdy jaba toqyp. - Sol Jukovkada 90 oryndyq mektep bar, alayda onda nebәri 43 bala ghana oqidy. Al osy audanda ýsh mektep saluymyz qajet. Sonyng biri - Enbek auylynda. Onyng qúrylysy kelesi jyly bastalady. Enbek bolsa, Jukovkagha tym jaqyn, bas-ayaghy 9 aq shaqyrym. Ol ýshin qazir 5 avtobus aludy josparladyq. Mine, sondyqtan da meninshe ministrlik Jukovka auylyna taghy bir mektepke salugha rúqsat bermeui de mýmkin, - deydi Zәure Baymenova.

Baymenovanyng búl jauabyna qanaghattana qoymaghan kәsipker taghy da biraz dәlelderdi algha tartty.

- Biz qazirding ózinde 100 júmys ornyn ashtyq. Keleshekte taghy da 50 oryn qosylmaq. Sonymen qatar mal soyatyn seh bolady. Biz túrmysqa qolayly ýiler salyp, adamdardy qabyldaugha әzirmiz. Tek qazaq mektebining joqtyghynan adamdar bizge kele almay otyr, - deydi kәsipker.

Ózine baghynyshty bilim basqarmasynyng basshysynyng osynday púshayman halin sezdi bilem, oblys әkimi búl mәseleni óz qolyna alyp, qosymsha zertteuge uәde berdi. Biz bolsaq, Arhiymed Bekejanúly ontýstegi aghayyndardyng osynda at basyn búrugha qolynan kelgenshe jәrdem berer degen ýmittemiz.

Alayda bizdi tang qaldyrghan әlgi bilim basqarmasy basshysynyng ózge últ ókili bola túra qazaq mektebin ashugha degen ereshe yqylasyna tym selsoq qaraghandyghy edi. «Ol mәsele bizge belgili» degeni osyny anyq bildirmey me? Sonda búl kisi ana tilimizdegi mektepterding kóbengine onsha yntaly bolmaghany ma? Áytpese, «ministrlikting rúqsat bermeui de mýmkin» degeni ne sasqany? Ol nege osy mәsele kóterilgen boyda sol ministrlikke arnayy hat jazyp, búl mәselening mәn-jayyn tәptishtep týsindirip, әlgi kәsipkerding uәjin jetkizuine kim kedergi edi? Kim bilipti, sonda ministrlik jaghdaydy týsinip, shaghyn ghana jana mektep salugha rúqsat berui de mýmkin shyghar. Endi kelip, «bolary bolyp, boyauy singen» son, ózimizshe bal ashyp otyrmyz.

Demek, múnyng bir-aq qorytyndysy bar. Ontýstiktegi aghayyndardyng Qostanaygha kóship keluine múndaghy bilim basqarmasyndaghylar onsha peyildi emes. Odan basqa aitarymyz joq.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2083
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2024
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1709
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2743