Senbi, 20 Tamyz 2022
Masqara! 1384 7 pikir 17 Mausym, 2022 saghat 15:02

Qostanay shendileri Ahang tughan ýidi búzyp tastady

Últ ústazy Ahmet Baytúrsynovtyng Qostanaydaghy tuyp-ósken ýiin merdigerler týgin qaldyrmay búzyp tastaghan. 2009 jyly auyl túrghyndary Baytúrsynovtyng kindik qany tamghan tamnyng irgetasynan joghary boylay eskertkish retinde eki bólmeli ýy kótergen.

Olar baspanany tarihy jәdiger retinde saqtap, kýtip ústaghan. Biraq biyl mamyr aiynda Baytúrsynovtyng tughan ýii tenderge týsip, merdigerler baspananyng astan-kestenin shygharyp búzyp tastap, qúrylys júmysyn bastaydy.

«Mynau arada Ahmetting búrynghy ýiining izi bolghan. Fundamenti búnyng qara shymnan kesekten salynghan edi. Mine, qarap otyrsandar jobasy osy jerden. Mynau arada peshpen bólingen edi. Sol peshpen bólingen búryshta bizding Ahmet atamyzdyng ýiindegi әjemiz osy jerde Ahmet atamyzdy dýniyege әkeldi-au dep ózimiz oilaytyn edik. Astan-kesteni shyqqan. Izi de qalmaghan, dymy da qalmaghan. Eng songhy Ahmetting ózimizde bar eskertkishinen aiyrylyp qalyp túrmyz», – Ahmet Baytúrsynúly auylynyng túrghyny Jaqsybek Ábdisalyq.

Ne sebepti ekeni belgisiz 22 million tenge bólingen qúrylys orta jolda toqtap qalady. Ári nysandy janghyrtu jauapkershiligi jýktelgen mekemening sapasyz material paydalanghany turaly әleumettik jelide beynejazbalar tarady. Qúrylysqa adam qoly tiyse ýgitilip qoya beretin qúm kirpishter qoldanylghany aityldy.

Al, sheneunikter «Ahmetting ýiin búzudy jergilikti túrghyndar súrady», deydi. «Eki auyldyng túrghyndary ýiding apatty jaghdayda ekenin aityp, mәsele kóterdi. Audan, oblys әkimdikterine jýgindi. Sondyqtan biz osynday sheshim qabyldadyq», – dedi Ahmet Baytúrsynúly auylynyng әkimi Núrsúltan Baydildiyn.

Qazir Últ ústazynyng ýiin qayta salu ýshin jana merdigerler izdestirilip jatyr jәne jobanyng qúny 37 milliongha deyin ósken.

«Joba boyynsha 149 sharshy metr. Túrghyn ýidi muzey ýy etip, qayta qalpyna keltiru júmystaryn jýrgizedi. Jobasy 20 mausymda alynady. PSD-ny jobalaugha 1,2 mln tenge demeushiler atynan isteledi. Al endi ýiding qúny 37 mln bop túr. Ekspertizagha deyin. Endi ol ózgelerdi әli», – Jangeldi audandyq qúrylys bólimining basshysy Ádilbek Imanghaliyev.M

Ózge elder tarihy qúndylyghyn shashau shygharmay jinap, birneshe ghasyrlyq múrasyn barynsha óz qalpynda saqtaugha tyrysady. Jasandydynyng aty jasandy ekenin tereng úghynady.

Osy oqigha turaly jazushy Eldos Toqtarbay ózining instagram paraqshasynda bylay dep jazdy:

«Últ ústazy, ghasyr perzenti, memleket jәne sayasy qayratker Ahmet Baytúrsynúly tughan tarihy ýiding irgetasyn kórgenmin. Tarih edi!

Neshe kýnnen beri Torghaydan jetken viydeony kórip, jýrek auyrady. Aqsaqal jylap túr! Onyng jýregi jylap túr! Mojantopaylar tarihy ýiding irgetasyn qoparyp, jermen-jeksen etti. Tarihtyng qoyyp ketken kózindey bolghan qúndylyqty qúlatty da tastady. Jer qúryp qalghanday sol ýiding irgetasyn búzyp, sonyng ýstine ýy salatynday ne kýn tudy basymyzgha?!

Qúrmetti Preziydent!

Kýnder zulap, ailar zymyrap ótip jatyr… ótip jatyr… últ ústazynyng toyy 5 qyrkýiek te ótedi… ne dayyndyghymyz bar ózi?! Alang kónil… Torghay-Ana qashan tendigin alyp, óz aldyna bólek oblys bolady?! Qazaqtyng qúty bolghan qarashanyraq qashanghy Qostanaygha telmirip túrar eken?!

Jana Qazaqstan әdiletsizdikti qalpyna keltiredi deydi. Torghaygha kelgende qashan әdiletti bolar eken…

Qayran, Ahmet kóke! «El - býginshil, meniki - erteng ýshin» dep ótip ediniz osy úrpaq ýshin… sol qadirine jete almadyq… Ózing aitqanday, «Dýniyening kilti qolymda bolsa, qazaqqa újmaq qylar edim!» demekshi, bizding de qolda sol kilt bolsa, újmaq qylyp, toyyndy kemshiliksiz ótkerer edik… Kesh bizdi, keshe gór, Ardaqtym!» - dep jazdy jazushy.

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2954
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2160
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1819
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2920