Belgili diktor, QR Mәdeniyet qayratkeri, «Qúrmet» ordenining iyegeri  Amanjan Ensebayúly – 70 jasta!

Sonau 80-jyldardyng bel ortasynan bastap әriptes bolghan, aghaly-qaryndasty syilastyghymyz ýzilmegen, ýlken basymen әr kez «dauysyndy bir estip qoyayyn dep...» qonyrau shaludy úmytpaytyn, izgilikten jaralghanday iltipatty Amanjan agha turaly aitar sóz kóp. Ásirese, adamy abzal qasiyetteri turaly. Biraq men óz «Menimdi» qospay, jan tebirenter, adamdy baurap alar әsem әserge bóleytin, kórkemsóz sheberi, enbek torysynyng ózin algha shygharudy qaladym.

Moyyndamaytyn nesi bar, diktor A.Ensebayúlynyng oquynda ne tyndasanyz da qúlaghynyzgha mayday jaghatyn mayda qonyr ýn keledi.

Bәige atynyng shabysynday, asau ózen aghysynday quatty oilar men qúdiretti sózderdi asyp-saspay, tógip-shashpay, dәmin de, mәnin de búzbay, manyzy men mәiegin qúlaqqa qonyraulata qúighanda tebirenbey kóriniz! Dauysy bardyng bәri, tipti, sahna әrtisteri de taza tabighatty diktor bola almaydy. Halyq-synshygha – jasandylyqtardan ada diktordyng qadiri artyq.

Sózding jýiesin de, kiyesin de tanityn tanym bolmay, oghan qazaq tilining zandylyqtaryn saqtaytyn bilim qosylmay, jýrek lýpili men ruh biyiktigi qan qozghamay – tyndaushy jýregin jaulau mýmkin emes. Oghan mysal kisiniz, osy – Amanjan Ensebayúly.

Jýzinen jylylyq tógilip, ón boyynyn syily boludyng ýlgisi kórinip túratyn arda aghany әngimege tartu barysynda oilanyp 10 súraq qoydym. Agha aghynan jarylyp әngimeshildigin tanytqan son, olardy da alyp tastap, jay ghana tyndaushy boludy qanaghat ettim. Álqissa!..

– Men 1952-jyly 1-aqpanda qazirgi Jetisu oblysy Alakól audany Tónkeris auylynda dýniyege kelippim. Ákem Ensebay Serikúly ótken ghasyrdyng basynda maly talaugha, jany qanaugha týsken bosqyndardyng ortasynda qalghan egizding synary eken. Súrapyl soghys jyldary el qorghaugha attanyp, 31 jasynda eki baldaqqa sýienip auylgha oralypty. Inisi Japanbay artynan qara qaghaz da kelmey, habarsyz ketipti. Ákem jaryqtyq onashada: Kónilde kómiledi jasym úday,

Egiz qyp berip edi seni Qúday.

Qay jerde, qay tóbede qaldyng eken,

Otan ýshin joq bolghan bauyrym-ay, - dep ishtey egilip otyrushy edi.

Shiyki ókpe kezimiz ghoy, әkening ol múng jamylghan «әnine» mәn bermeushi edik. Odan beri 60 jylday uaqyt ótipti... Anam Kýlqasyl on qúrsaq kóterip, besik terbetken berekeli ana atanghan, meyirim, qayyrym, izgiligi mol jan edi. Býginde bir anadan ósip-órbigen bauyrlarymnyng beseui qara jerding qoynynda, qalghanymyz Almatyda túramyz. Qúdaygha shýkir, úldarymyz úyasyna, qyzdarymyz qiyasyna qondy. Nemere, shóbere sýiip, ýlkendigimiz qayyrly.

Qúday qosqan qosaghym Aytjamalmen ózeni sylqylday kýlip aghatyn Jylandy degen jerúiyq jerde birge oqyp, birge óstik. Ómirde kórip-bilgenimning bәri sol asyl qazynammen ortaq.

Osy uaqytqa deyin býkil ómirime azyq bolghan әke ýlgisi esimnen ketpeydi. Zar zamannyng yzgharyn da, múz-qaryn da, asu bermes shyndaryn da, bas ainaldyrghan qúzdaryn da kórgen әkem qarmanyp jýrip qúlamay: «úl-qyzymdy aman saqta, Qúday» dep, bir Alladan jәrdem tilepti. Sol «boldym-toldymy» joq әkemning el ishindegi qarapayymdylyghy qara basyn qarqaraday etip kórsetushi edi. Úzaq jyl ýlken kolhozdyng ortalyq qambasyn ústap, aghash ayaqpen jýrip-aq bizdi qatargha qosty, oqytty, toqytty.             Jetimdik pen jalghyzdyqtyng azabyn kóp kórgendikten be, kónili týskenge kómegin ayamaytyn kenqoltyq, aghayyndy alqalap, qaryndasty qalqalap jýretin óte bauyrmal edi. Ayta bersem aishyqtana týser әke beynesi meni ýlken ómirge myqtap dayyndaghanday. Eger mening boyymda jylt etken bir jaqsy qasiyet bolsa, ol – әke kýshimen, ana sýtimen qangha singen uyz tәrbiyemnen ekenin basymdy kóterip aita alam.

Ata-anamnyng jýregindegi imany men kókiregine toqyp, jighany, basynan ótkergen tar jol, tayghaq keshuleri ómir boyy úl-qyzyna da taghylymdy sabaq boldy.

Kenes ýkimeti typ-tynysh jatqan el ishin  «bay, kedey»-dep, bir-birine aidap salyp, alatayday býldirgen ótken ghasyrdyng 25-27shi jyldary Qytaygha qaray qoparyla kóshken qazaqtyng qosaghy ishinde jazyqsyzdan-jazyqsyz qosa atylyp kete jazdaghan әkemning taghdyrly әngimesin esh úmytpaymyn. Qayran әkem 30-jyldary Goloshekin әkelgen asharshylyqtan bar qazaq qynaday qyrylyp jatqanda, babadan qalghan baylyqtan bir borsyqty elge ýlestirgeni ýshin jala jabylyp sottalugha shaq qalyp, sonynan aqtalypty.  Sonda komsomol biyletin qaytaryp alu ýshin Mәskeuge aryz jazghany,ol jaqtan habar jetisimen Almatygha it qorlyqpen jetip, maqsatyn oryndaghany esimde óshpestey saqtalyp qaldy. Búl –  sol kezde 20 jastaghy latynsha ghana qarip tanityn jigitting keudesinde oty baryn bildirmey me?! Áytpese, shóp kindikti bir laq ýshin et kindikti bauyryn basqagha baylap berip jatatyn tasjýrek zamannan aman qalu qaydan onay bolsyn!

Ol kezding adamdary biz siyaqty emes, janyn jaldap otty da, sudy da keship ótken ghoy. Sol jankeshtiligining bir mysaly: bertin kele kirillisany da erkin mengerip ketkeni.

Búrynghy kisiler gazet-jurnal, batyrlar jyrlaryn, qissa-dastandardy bir-birining ýiine jinalghanda qoltyghyna qysyp ala jýretin. Ásirese, oraza aiy men qysqy soghym uaqytynda kezek-kezek naqyshyna keltirip dauystap oqyp, jany rahatqa batatyn.

Apa-әjelerimiz sol kitaptyng keyipkerlerimen birge jylap, birge kýlip, etegimen kóz jastaryn sýrtip otyrushy edi. Biz bala bolsaq ta, qiyalymyz jýitkip batyr bolghymyz kep, súraghymyzdyng jauabyn tolyq tynday almay,  sol jerde úiyqtap ketetinbiz. Sol esil kýnder eske týsse, saghynyshty suretter salyp, tebirenip ózimshe jyr jazatynym da bar.

1960-jyldary elde teledidar joq, basylymdardyng bәri shalghaydaghy auylgha keshigip jetedi. Sondaghy jalghyz júbanyshymyz, janalyq jarshysy – auyl ortasyndaghy baghananyng basynda túratyn radio bolatyn. Tәulik boyy beriletin janalyqtar, әserli әngimeler, әnshi-kýishilerding tamyljyta shyrqatar әn-kýileri – bәri-bәrin sol radiodan estip óstik. Biraq esh uaqytta diktor bolam dep oilamappyn.

Mektep bitirerde «Kim bolam?» degen erkin taqyrypqa shygharma jazghanda «Shofer bolamyn» dep «5» alghan edim. Sonda aqyly sózinde, meyiri kózinde túnyp túratyn әdebiyet pәnining múghalimi Kәrim Ábdirahmanov (marqúm) basymnan sipap túryp: «Aynalayyn, Amanjan, sen til mamany boluyng kerek», - dep sәuegeylik tanytyp edi. Solay boldy. Nәtiyjesinde, Qazaq radiosynyng bir bólshegine ainalyp, 46 jyl taban audarmay enbek ettim. Taghdyryma rizamyn.

Osy aralyqta talay kósemmen de, sóiler sózden tosylmaghan sheshenmen de, joly ýlken, jany biyik jaqsy-jaysandarmen de janasa, syilasa jýrip tәlim alyppyn.

Ózining ónerimen de, ómirimen de ónege bolghan asyl aghamyz halyq artiysi, dauylpaz dauys iyesi Ánuarbek Bayjanbaevty, radionyng pioner-diktory Mina Seyitovany jәne Qatira Ázimbaeva, Janel Asqarova, Janyl Birjanova, Sauyq Jaqanova, Omarhan Qalmyrzaev, Myrzabek Quatbekovti, sonday-aq, diktorlyq ónerding qyr-syryna boylatqan ataqty artister: Farida men Zәmzәgýl Sharipovalardy, Rayymbek Seytmetovty jan dýniyesine әlemning bar súlulyghy syiyp túrghanday qabyldaytynmyn.

Meninshe, diktor bolu – ýlken mәrtebe.Ony dayyndaytyn arnayy oqu orny joq. Negizinen, diktor dauysy – tabighattyng syiy. Ýni anyq, ana tilinde taza sóiley alatyn, baba tilimen ishki baylanysy astasyp jatatyn qasiyetke qosa, diktor – til zandylyghyn bilui shart. Ol әr dybystyng aityluyna óte múqiyat boluy kerek. Bizding tól әripterding aityluy birynghay juan nemese jinishke dauysty bolyp keledi. Mysaly, «balalarynyz» degen juan dauysty sózde til bir-aq ret keyin sheginedi eken. Al, «әdebiyetimiz», «tilimiz», «ýnimiz» desek te, til bir qalypta qalady.  Dybystardyng ýilesimdiligi, birqalyptylyghy sonday,  juan dauysty men jinishke dauysty dybystar birge aralasyp kelmeydi.

Kenestik sayasat búzbaghan óz әripterimizding bas-ayaghy 28 edi: 9 dauysty, 19 dauyssyz dybysty qúraytyn. Ony bizge ata-babalarymyz san ghasyrlar boyy shúrayly tilmen auyzsha-aq jetkizip bergen.

Biz qazaqtyng tili óz boyauyn búzbay, taza qalpynda saqtaluyna asa mәn berdik. Ádebiyet tili – qara tilding zanymen jýrui kerek. Ýndestik zany dúrys saqtalmasa, tilge obal jasaymyz. Biz osy qaghidany ústandyq.

Biraz jyl búryn men úly M.Áuezovting «Abay joly» epopeyasyn ýntaspagha týsirdim. Ony oqu onaygha týsken joq. Eng aldymen, ata-babamyzdyng ótken jolyna, salt-dәstýr, әdet-ghúrpymyzgha zer salugha tyrystym. Tap tartysy, aghayyn arasyndaghy dau-damay, jer dauy, jesir dauy, syrttan kelgenderding jergilikti halyqqa әseri siyaqty tarau-tarau mәselelerdi shygharmany birneshe ret qaytalap oqyp,  tyndaushy jýregine jetkizgim keldi. Azamattyq ústanymymda Abaydyn: «sóz týzeldi tyndaushy sen de týzel» ósiyeti túrdy.

Áke men bala, ana men bala arasyndaghy әngime jelisi, ondaghy kónil-kýige baylanysty dauystyng ózgerip, qúbylyp otyruy;  ókpe, naz, erkelik, renishke qanday renk berilu kerektigi, el mýddesin qorghaghan ekiúday aitys-tartys mening oquymda óz dәrejesine jetse dep kóp tolghandym.

Tirige jyly qaramaytyn, ólgendi joqtap jylamaytyn tas meyirlerden týnilu – tyndaushyny da týnildirse dep týidim. Onyng tóreligin tyndaghan el aitar...

Jaryghy sónbestey kórinetin myna jalghannan óter aldynda asyl anam mandayymnan iyiskep: «Auylda eki ýy ghana naghashylaryng qaldy, habarlasyp túrarsyn», - dep amanat aitty. Joghymyzdy halqymyzdyng danalyghynan izdep tabatyn últtyng úrpaghymyz ghoy, sol ósiyetti oryndaumen kelemin. Mereyimdi biyiktetin de, meyirimin ýiip-tógetin de naghashy júrtym men qúlyn-tayday tebisip ósken sausaqpen sanarlyq qana qúrby-qúrdastarym. Shamam kelgenshe auyldaghy aghayynnyng toy-dumanynan da, topyraqty óliminen de qalmaugha tyrysamyn. Elu jyl syrtta jýrsem de, kindigim ýzilgen joq. Jyl sayyn erkelep baryp, marqayyp qaytamyz. Egdelik jengen sayyn tughan jerdi ansay beredi ekensin. Bizding últymyzdyng qasiyetinde shek joq qoy. Perzentining kindigin keskennen keyin bir ýzigin jerge kómip tastauynda tereng syr jatqanday. Ol perzent pen jerding bir-birine ýzilmestey etip baylanuyn bildiredi eken ghoy. Bizding tughan jerge býiregimiz búryp túratyny da sondyqtan. Qazaqtyng danalyghy-ay, shirkin!

Qazirgi balanyng kindigining ýzigi qayda qalyp jatyr? Jerdi, eldi oilamaytyn jatbauyrlyqtyng bir úshy osynda emes pe dep te qamygham...

Balapan kýnimizden birge tughanday bir-birimizge bauyr basyp ósken bala dostarymnyng deni auylda túrady. Birer jyl búryn mektep bitirgenimizge 50 jyl toldy. Barymyz jinaldyq. Kelmeske ketken marqúmdargha qúran baghyshtadyq. Auzynan shyqqan әr sózdi qaghyp alyp, kókirek sandyghymyzgha qattap qoyatyn qaytalanbas múghalimderimizding ózimizde saqtalghan fotosuretin mektep muzeyine tabystadyq. Ýlken estelik qoy jәne  úrpaqtar sabaqtastyghy ýzilip qalmasa degen aghalyq tilek.

Kim-kimge de balalyq degen mәngi saghynysh qoy. Eske týsse eriksiz jymiyasyn...

Bir kýni Torsyq degen dosymyz ekeumiz әn sabaghyna qatyspau ýshin ishimiz auyryp otyr dep, býristik te qaldyq. Lezde múghalim audannan jedel jәrdem shaqyryp qoyypty. Mashinasyn «ayqaylatyp» jetken dәrigerler býrisip otyrghan ekeumizdi әi-shaygha qaratpay salyp aldy da jóneldi. Kózimiz baqyrayyp otyrmyz, auruymyz jazylyp ketti deuge orysshamyz jetpeydi. Olar ne jep, ne ishkenimizdi, qay jerimizding qatty auyratynyn, ishting ótuin súrap әbiger. Biz birin týsinsek, birin týsinbeymiz. Tekseris sonynda bizdi auruhanagha jatqyzatyn boldy. Torsyq ekeumiz týnde úrlanyp shyghyp, 25 shaqyrym jerdegi auylgha jayau qalay jetkenimizdi bilmeymiz.Osy kýni balalarym men nemerelerim jazyqty bolyp qalsa, eng birinshi «ótirik aityp túrghan joqsyng ba?» - deymin. Óitkeni óz qateligim maghan ómir boyy sabaq boldy.

IYә, biz, ýlkender: balanyng oi-pikirimen sanasa bermeymiz. Kóbinese ózimizding oilaghanymyzday jolmen jýruin qalaymyz. Aytqanymyzdy istetuge tyrysamyz.

Osydan biraz jyl búryn Q.Sәtbaev atyndaghy poliytehnikalyq uniyversiytette oqityn nemerem 21 jasynda ýilenem desin. Men: «Balam, әli erterek qoy, oquyndy bitirip, 1-2 jyl júmys iste, sodan keyin shanyraq kóterersin»-dedim. Ol oilanbastan: «Ata, siz 20 jasynyzda ýilendiniz ghoy, men sizge tartqanmyn» - dep betime qarady. Ýndey almay qalyp, sonynda kelistim. Qazir qúdaygha shýkir, óz aldyna jeke otau; qyzmeti de, otbasy da ósip keledi. Eger men sonda qarsylyq kórsetsem, nәtiyjesi qanday bolar edi!? Keyde «aqyl – jastan» degendi de eskergen dúrys pa deymin.

Otbasynda er adamnyn, әkening syily, sózining ótimdi boluy – erli-zayyptylardyng ózara syilastyghyna tikeley baylanysty.

Anasy er balany óbektep bauyryna basa bermey, әkesine beyimdey bilui kerek. Áyel otaghasyna degen shynayy yqylasyn kózimen de, sózimen de sezdiretindey iltipatta bolsa, úl men qyz qaytse, kórgenin jalghastyrady.

Men bilmegenin kisiden súraghan, ýlken bolmasa aqyly bar kishiden súraghan adamnyng jaman bolghanyn kórgen joqpyn.

–  Aqsaqaldyq jasqa qazynaly qasiyetimen jetken bizding Amanjan aghamyz osynday!

Ángimelesken Qymbat Ábildәqyzy,

«Aygólek» balalar jurnalynyng avtor-redaktory

Abai.kz