Júma, 12 Tamyz 2022
46 - sóz 1617 4 pikir 22 Mausym, 2022 saghat 14:37

Qoghamdyq senimning joyyluynyng basty sebebi - jemqorlyq.

Jer qoynauyn paydalanu kontraktilerining jariya boluyn mindetteytin zang qajet. Búl turaly Úlytauda ótken últtyq qúryltayda belgili memleket qayratkeri Álihan Baymen aitty. 


Alihan Baymenovtyng Últtyq qúryltaydaghy sózi

Asa qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly!

Qadirli Qúryltay mýsheleri!

Atynyng ózi mýshelerine salmaq jýkteytin Qúryltaydyng túnghysh otyrysynyng últ bolyp úiysuymyzda erekshe orny bar qasiyetti Úlytauda ótkizilui janghyru jolyndaghy Qazaqstannyng úly dәstýrler múrageri ekenin eske salyp, jauapkershilik salmaghyn eseley týsedi.

Qúryltay qúzyryndaghy jalpy últtyq qúndylyqtardy aitqanda birinshi kezekte el әleuetin anyqtaytyn sheshushi faktor - adamy kapitalgha toqtalghan jón.

Adamnyng tәn saulyghyna jútatyn aua, ishetin su, jeytin tagham sapasy qalay әser etse, jan saulyghyna alatyn aqparat pen bilim de solay әser etedi.

Al bilim, aqparat jәne enbek arqyly qalyptasqan qabilet pen bilik adamy kapitalgha ainalu ýshin memlekette senim, zang ýstemdigi, meritokratiya jәne әdil bәsekelestik boluy shart.

Jahandanu synaghyna tótep beru ýshin biz jana tehnologiyalardy iygerumen qatar últtyq ozyq dәstýrlerimizdi saqtap, әlemge qazaqtyng kózimen, últtyq mýdde túrghysynan qaraugha qol jetkizuimiz qajet.

Sondyqtan qazaq tilinde jәne qazaq turaly zamanauy formada aqparat, bilim, әdebiyet kózderin qalyptastyru manyzdy.

Osy orayda, qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly, qazaq tarihyndaghy úly túlghalardyng obrazyn paydalanatyn kompiuterlik oiyndargha jәne komiksterge halyqaralyq bәige jariyalaudy úsynamyn.

Qazaq «Sóz - kómek, til - qúral» deydi. Kómek - kólemdi, qúral - zamanauy bolu ýshin qazaq tilin qoldanu ayasyn keneytumen qatar sózdik qordy jýieli janghyrtu manyzdy. Búl iste tipti bir millionday ghana halqy bar Estoniyanyng tәjiriybesi de paydagha asar edi. Ol elde eston tilinde jana sózderge últtyq bәige jariyalanyp, onlayn dauys berumen anyqtalghan jenimpazdardy Preziydent marapattaydy.

Barlyq salada memlekettik tilge mәtin, viydeo, audio ónimderin audarugha jәne olardy zandastyrugha subsidiya beru jýiesin qalyptastyryp, odan basqa da sharalardy qamtityn «Últtyq bilim qory» memlekettik baghdarlamasyn qabyldau – uaqyt talaby.

Qúrmetti Preziydent!

Siz bastaghan «Estiytin memleket» konsepsiyasy tolyq júmys jasau ýshin halyqtyng múny men múqtajy, daty men dauysy biylikke aryz-shaghymsyz jetetin qúryltaydan basqa da jýieler qajet. Zamanauy demokratiyalarda búl jýkti búqaralyq aqparat qúraldary alyp jýr.

Búl maqsatta, qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly, «Habar» jәne «Qazaqstan» arnalaryn qoghamdyq telekorporasiyalar ainaldyru qajet dep oilaymyn.

Olardyng basty maqsaty - aghartu bolyp, Diyrektorlar kenesine ziyaly qauym ókilderimen qatar ozyq elderde bilim alyp, enbek etken jastardy da qosqan abzal bolar edi.

Álemge qazaqtyng kózimen qarau ýshin osy arnalar jahannyng әr aimaghynda tilshiler ústap, sol elderdegi Qazaqstandyq jastardyng da әleuetin paydalanghan jón.

Qoghamdyq qúndylyqtar ýshin bәsekelestikte otandyq kontent sapasymen qatar aqparattyq qauipsizdik te manyzdy. Biz beybit sayasat memleketimiz. Pandemiya densaulyqtyn, al qasiretti qantar men Ukrainadaghy soghys beybitshilikting qadirin tereng týsindirdi.

Sol sebepti Konstitusiyamyzgha sәikes, qay elden taratylsa da, soghys pen jauyzdyqty, últ pen memleketaralyq óshpendilikti dәripteytin telehabarlargha Qazaqstan aimaghynda tiym salynuy qajet.

Qazir últtyq dәstýrding janghyruymen qatar jastardyng ata dinimizge bet búrysy bayqalady. Osyghan oray úly babalarymyz Ál-Faraby men Qoja Ahmet Yassaui, Abay men Shәkәrim dәstýr, din, ghylym, bilim, enbek arasyndaghy ýilesimdi tabu jolyn amanattap ketkenin eskerip, Jana Qazaqstanda osy ýlgini zamanauy tәsildermen jýzege asyrghanymyz jón.

Al tarihtaghy aqtandaqtar sanadaghy aqtandaqtargha ainalatynyn eskerip, ótken jýieler men oqighalargha әdil baghalau manyzdy. Osy rette tiyisti Memlekettik komissiya Alash qozghalysyna sayasy bagha berse, qoghamdyq sana bir serpilip qalar edi.

Qúrmetti Qúryltay mýsheleri!

Adamy kapital damuynda ekonomikalyq sayasattyng orny erekshe.

Memleket Basshysynyng demonopolizasiyagha baghyttalghan batyl sheshimderi qoghamdyq psihologiyagha da әser etip, alpauyttar elding iyesi - últ bar ekenin seze bastaghanday.

Referendum arqyly jer men jer qoynauy iyesi halyq ekeni bekitildi. Endi jer qoynauyn paydalanu kontraktilerining jariya boluyn mindetteytin zang qajet.

Ekinshiden, Ýkimet osy kýnge deyin berilip kelgen salyqtyq, kedendik, tariftik jenildikter men preferensiyalargha reviziya jasap, arnayy komissiya qayta sheshim qabyldaghansha olardyng beriluin toqtata túrghan dúrys.

Ekonomikada memleket ýlesi azayyp, әdil bәsekelestik ornyghyp, әleumettik lifttilerding júmys jasauy óz kezeginde enbek pen bilim qúndylyghyn da kóterer edi.

Bay men kedey arasyndaghy alshaqtyqty azaytyp әleumettik shiyelenisterding aldyn aluda Ýkimet-Kәsipodaq-Júmys berushiler ýshbúryshyndaghy tepe-tendik manyzdy. Ázirshe búl qisyq ýshbúrysh bolyp túr. Eger ol týzelip, әleumettik әriptestik qalyptassa, onda jalaqy mólsheri, beynetting әdil baghalanuy sekildi ótkir mәseleler újymdyq jәne salalyq kelisimshartta sheshiler edi.

Adal enbek abyroyyn kóteru ýshin Enbek kýnin atap ótuding layyqty tújyrymdamasyn jasap, ony jana biyikke kóteru de manyzdy.

«Estiytin memleket» konsepsiyasy men Deburokratizasiya turaly jarlyq qogham men biznesting memleketke SENIMIN nyghaytugha baghyttalghan. Sonymen qatar senim boluy ýshin әdilettilik pen zang aldynda barshanyng tendigi manyzdy.

Memlekettik apparattyng estu qabileti qyzmetkerlerding kәsibiyligine baylanysty bolsa, tyndaugha niyeti - sayasy jýiege baylanysty. Konstitusiyadaghy ózgerister búl iste jana mýmkindikter tughyzdy.

Endi osy ózgeristerding ruhyn zandarda eskergen jón.

Qazaqstannyng qoghamynda senim shayyluy men basqa da ózekti mәselelerding negizgi sebebi - memleket qauipsizdigine qater tóndiretin jәne últtyng abyroyyn tógetin jýgensiz jemqorlyq. Oghan qarsy kýreste songhy uaqytta atqarylghan isterge qosa birneshe úsynys bar.

Birinshiden, memleket ortaq iygilikterdi, yaghny pәter, jer telimderin bólgende, kadastrlar jasaqtalghanda blokcheyndi engizu.

Ekinshiden, memlekettik budjet pen kәsipkerler, kompaniyalar arasyndaghy tranzaksiyalardyng jariyalyghyn qamtamasyz etetin internet platforma jasau.

Memlekettik basqarudy jetildirude audan, qala dengeyindegi biylikti nyghaytu manyzdy. Mysaly, býgingi kýni shalghay auylda mektep ne emhana tóbesinen su aqsa, jóndeuge oblys qarajat bólgenshe kýtu kerek. Sebebi, audan, qala әkimderinde oghan ókilet te qarajat ta joq. Meninshe búl salalarda oblystyq basqarmagha múghalim, dәrigerding jalaqysy men metodikalyq basshylyqty qaldyryp, kommunikasiya, jylu, su, jóndeu jәne kadr mәselesin audan, qala әkimderine jýkteu halyq mýddesine say bolar edi.

Últtyng úiysuynda manyzdy mindet jýktelgen qazaq tilining ayasyn keneytu ýshin kezek kezegimen әr sanattaghy memlekettik qyzmetshilerdi qabyldauda memlekettik tildi bilu testin qarapayymnan kýrdelige qaray baghalaudy engizu qajet.

Qúrmetti Últtyq qúryltay mýsheleri!

«Ayyr pikir aiyp emes, aiyr pikirsiz ómir abaqty» dep Alash kósemi Álihan Bókeyhan aityp ketkendey, aghymdyq sayasattaghy pikir aluandyghy - demokratiyanyng sharty. Endeshe ishki sayasatta eshkimdi ózekten teppey, ónmeninen iytermey tәrbiyeleu, aghartu, qajet bolghanda kózi ashyqtyng kókiregin oyatu, kókiregi oyaudyng kózin ashu - bizding ortaq paryzymyz.

«Jetistikti kórmeu – soqyrlyq, kemshilikti kórmeu – jany ashymaghandyq». Sondyqtan aghymdyq sayasatta әr saladaghy kemshilikti aitqandargha janashyr retinde qarau – «estiytin memleket» mәdeniyetining sipaty boluy tiyis. Al kýndelikti ómirde әrkim ózining jәne ózgening abyroyyn, enbegin, uaqytyn, haqyn qúrmetteytin mәdeniyet qalyptastyru abzal.

Eng bastysy - bәrinen de qasterli Tәuelsizdik, memleket tútastyghy, el birligi, jer iyeligi, memlekettik til taghdyryna kelgende barlyghymyz birigip, ortaq qúndylyqtarymyzdy qorghaugha tiyispiz.

Osy sauapty da jauapty iste Últtyq qúryltaygha bayandy tabys tileymin!

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2083
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2024
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1710
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2743