Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3665 0 pikir 6 Qarasha, 2012 saghat 19:18

Qazaqtyng qaymaghy saqtalghan - Ontýstik

Qazaq halqynyng peyili darhan da¬laday keng bolsa, jeri de sonday úlan ghayyr ken. Qazaqstannyng әrbir ólkesi ózinshe qasiyetti. Desek te, Ontýstik ózge ónirlerden ózgeshe. Ontýstikting aua-rayy qanday ystyq bolsa, qúshaghy da sonday ystyq. Jaqyndy da, jatty da jatsynbaghan ólkening meyirban hal¬qy ózining bauyrmaldyghymen, meymandostyghymen, enbeksýigishtigimen erekshelenetindigi elge ayan.
Qazaqtyng qasiyetti tili de, salt-dәs¬týri de múnda qaymaghy búzylmaghan kýiinde saqtauly. Ontýstikting Týr¬kistan, Otyrar, Sayram, Qazyghúrt, Ordabasy, Bәidibek, Tólebi, Sozaq syndy audandarynyng qay-qaysysy bolsa da qasiyet túnghan aimaq.
Ontýstik Qazaqstan júrtynyng tirshilikte negizgi týp-tamyryn úmyt¬pay, әdemi jalghastyryp kele jat¬qandyghyn Elbasynyng ózi bostan-bosqa tilge tiyek etpegen bolar.
Qút daryp, Qyzyr qonghan Ontýstik júrty jaqynda ghana 80 jyldyq me¬reytoyyn atap ótti. Elimizding Premier-Ministri Serik Ahmetov saltanatty sharagha arnayy qatysyp, el qua¬ny¬shyna ortaqtasty. Ýkimet basshysy¬nyng ónirlerding tynys-tirshiligimen tanysu maqsatyndaghy alghashqy júmys sa¬parynyng qasiyetti ólkeden bastau alghandyghynyng ózi kónil quantarlyq jaghday.

Qazaq halqynyng peyili darhan da¬laday keng bolsa, jeri de sonday úlan ghayyr ken. Qazaqstannyng әrbir ólkesi ózinshe qasiyetti. Desek te, Ontýstik ózge ónirlerden ózgeshe. Ontýstikting aua-rayy qanday ystyq bolsa, qúshaghy da sonday ystyq. Jaqyndy da, jatty da jatsynbaghan ólkening meyirban hal¬qy ózining bauyrmaldyghymen, meymandostyghymen, enbeksýigishtigimen erekshelenetindigi elge ayan.
Qazaqtyng qasiyetti tili de, salt-dәs¬týri de múnda qaymaghy búzylmaghan kýiinde saqtauly. Ontýstikting Týr¬kistan, Otyrar, Sayram, Qazyghúrt, Ordabasy, Bәidibek, Tólebi, Sozaq syndy audandarynyng qay-qaysysy bolsa da qasiyet túnghan aimaq.
Ontýstik Qazaqstan júrtynyng tirshilikte negizgi týp-tamyryn úmyt¬pay, әdemi jalghastyryp kele jat¬qandyghyn Elbasynyng ózi bostan-bosqa tilge tiyek etpegen bolar.
Qút daryp, Qyzyr qonghan Ontýstik júrty jaqynda ghana 80 jyldyq me¬reytoyyn atap ótti. Elimizding Premier-Ministri Serik Ahmetov saltanatty sharagha arnayy qatysyp, el qua¬ny¬shyna ortaqtasty. Ýkimet basshysy¬nyng ónirlerding tynys-tirshiligimen tanysu maqsatyndaghy alghashqy júmys sa¬parynyng qasiyetti ólkeden bastau alghandyghynyng ózi kónil quantarlyq jaghday.
Saltanatty jiyn barysynda Ontýstik ónirining ótkeni men býginine, keshegisi men keleshegi turaly taghy¬lymy mol derekti filim kórsetildi. Úly Jibek joly, kóne qalalar mә¬deniyetining órkendeui, ejelgi sauda-sattyq pen qolónerding damuy, úly sәulet eskertkishterining boy kóterui, ózge halyqtardyng kelip qonystanuy, oblystyng qalyptasu tarihy, auyl sharuashylyghy, ónerkәsip sala¬lary¬nyng jandanuy, sonday-aq, tәuelsizdik jyldaryndaghy oblystyng jetken jetistikterining bәri kógildir ekran arqyly kópshilikke jol tartty.
Áriyne, oblys ýshin jasalyp jatqan orasan isterding basynda Elbasy¬myzdyng túrghany aiqyn. Kóptegen manyzdy sharalar memleket basyshy¬synyng tikeley qoldauymen jýzege asyrylyp jatqandyghyn júrt jaqsy biledi.
Ontýstik Qazaqstan oblysy 80 jylda týrli kezenderi bastan keshirdi. Kók bayraghymyz kógimizde jelbiregeli beri 21 jylgha jaqyndasa, osy kezeng oblys ýshin manyzdy kezeng boldy. Biyik maqsattar, men úly múrattargha qol jetkizgen jemisti jyldar da el egemendiginen bastau alady.
Elimizding ruhany astanasy - On¬týstik Qazaqstan el ekonomikasyn damytugha da ýlken ýles qosyp otyrghan oblystardyng biri.
El Preziydenti N.Nazarbaevtyng sa¬rabdal sayasatynyng arqasynda On¬týstik Qazaqstan oblysy jyldan-jylgha kórkeyip keledi. Áriyne oblys¬tyng ensesin tiktep, damudyng danghyl jolyna týsui oblys әkimi Asqar Myr¬zahmetovtyng iskerligimen tikeley bay¬lanysty ekeni sózsiz.
Mәselen songhy ýsh jyldyng ishinde Ontýstik Qazaqstan oblysynda 158 bilim beru mekemesi men 133 medisina nysany ashyldy. 170 eldi meken auyz sumen qamtamasyz etilip, 79 auylgha gaz qúbyry tartyldy. Oblys kóleminde tórt myng shaqyrymgha juyq jol jón-deuden ótkizildi. Oblysta osynday il¬kimdi isterding atqarylyp kele jat¬qandyghyn, óz kezeginde múnday iygi isterding barlyghy halyqtyng әl-auqaty¬nyng artuyna yqpal etip jatqandyghyn airyqsha atap ótken Premier-M¬nistr   Serik Ahmetov saltanatty sharada Mem¬leket basshysy Núrsúltan Na¬zarbaevtyng oblys júrtshylyghyna degen arnayy sәlemin jetkizip, qút¬tyqtauyn oqyp berdi:
«Qúrmetti ontýstikqazaqstandyqtar!»
«Sizderdi Ontýstik Qazaqstan ob¬lysy¬nyng 80 jyldyghymen qúttyq¬tay¬myn! Álemning ekinshi ústazy atanghan Ál-Farabi, әulie Arystanbab, Qoja Ahmet Yassauy siyaqty ghúlamalar dý¬niyege kelgen ónirding tarihy óte tereng jәne taghylymdy.Tәuelsizdik jylda-ryn¬da Ontýstik Qazaqstan tolayym ta¬bystargha qol jetkizdi. Osynyng barlyghy Ontýstik Qazaqstan túrghyn¬da¬rynyng dostyghy men birligining arqasynda boldy. Adamdardyng ara-syn¬daghy kelisim barlyq qiyndyqtardy enseruge kómektesti. Oblysta iri industriyalyq jobalar tabysty damu ýstinde, adamdardyng әleumettik jagh¬dayy jaqsaruda. Qazirgi kezde hal¬qy¬nyng sany men ómir jasynyng úzaqtyghy boyynsha Ontýstik Qazaqstan - kósh-basshylar qatarynda. Býginde elding barlyq túrghyndarynyng 15 payyzy tap osy Ontýstik Qazaqstan oblysyn me¬kendeydi. Demek, búl ónir - últymyz¬dyng úiytqysy, elimizding enseli biyigi, memleketimizding mәiegi.
Birligi men tirligi jarasqan mereyli mekenning torqaly toyy qútty bolsyn! Barshanyzgha baq-bereke, otbasylary¬nyz¬gha amandyq tileymin», - delingen Mem¬leket basshysynyng jedel¬hatyn¬da.

Merekelik is-sharada Ýkimet basshy¬sy S.Ahmetov Elbasynyng qúttyqtauyn jetkizumen qatar, ózining de lebizin bil¬dirdi. Sonday-aq, Premier-Ministr óz sózinde Elbasy men Ýkimetting tarapy¬nan Ontýstik Qazaqstandy qoldau tú¬raqty negizde jýzege asyrylatyn-dy¬ghyn atap ótti.
Ontýstik júrty osy mereytoygha arnalyp shygharylghan merekelik me¬dali¬dyng eng alghashqysyn, yaghni, №1 medaligha Elbasymyz Núrsúltan Na¬zarbaevty layyq dep tauypty. Mere¬kelik sharanyng ayasynda «Yrys al¬dy - yntymaq» qoghamdyq forumynyng atqarushy hatshysy, belgili jazushy M. Bayghút oblystyng ósip-órkendeuine qosqan ólsheusiz ýlesi ýshin alghysyn bildirip, Elbasynyng medali men arnayy syilyqty Ýkimet basshysy S.Ah-metov¬ting qolyna tabystady.
Sonday-aq torqaly toygha arnayy shaqyrylghan Qazaqstannyng halyq әr¬tisi Asanәli Áshimov, Qazaqstannyng ha¬lyq jazushysy, aqyn, qayratker Múhtar Shahanov, Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev, Últtyq ghylym akademiyasynyng akade-miygi Ómirzaq Aytbaev, akademik Oraz¬aly Sәbdenov, satirik Kópen Ámirbek, aqyndar Israyl Saparbay, Qasymhan Begmanov, Qazaqstannyng halyq әrtisi Núrghaly Nýsipjanov, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Núrlan Ónerbay, belgili aqyn, «Jas qazaq ýni» gazetining bas diyrektory Qazybek Isa, aqyn Temirghaly Kópbaev, sazger Qaldybek Qúrmanәli, «Týrkistan» gazetining bas redaktory Shamshi Patte syndy ziyaly qauym ókilderine de merekelik me¬dali¬dar tapsyryldy.
Ontýstikke jasaghan saparynyng ayasynda Serik Ahmetov Shymkent qa¬la¬synyng eng biyik nýktesin¬de jaqynda ghana boy kótergen «Bәidi¬bek bi» mo¬numentine gýl shoqtaryn qoydy.
Sonymen qatar, QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng tapsyrmasy boyyn¬sha qúrylghan kәsipkerlerge qyzmet kórsetu ortalyghynda bolyp, ortalyq¬tyng negizgi maqsattarymen jәne újym júmysymen tanysty.
Ýkimet basshysyna industri¬yalan¬dyru kartasyna engen birqatar jo¬balar tanystyrylyp, Ontýstik Qa¬zaqstan oblysynda industriyalyq-innovasiyalyq damudyng barysy jó¬ninde bayandaldy.
Premier-Ministr osy saparynyng ayasynda Týrkistan, Kentau qalalaryna da arnayy at basyn búrdy. Múnda ja¬na¬dan salynghan bilim oshaqtary men júmysy kýnnen kýnge jandanyp kele jatqan kәsiporyndarda boldy.
IYә, ontýstik júrty dýbirli toydy dumandatyp atap ótti. Mereytoy kýni «Ólkening 80 jyldyq shejiresi» kórme ekspozisiyasy, «Qút meken - Ontýs¬tik» suretshiler, qolóner sheberleri, fo¬tosuretshiler men sәuletshilerding kórmesi úiymdastyryldy. Saltanatty kesh óner júldyzdarynyng gala-kon¬sertine úlasty.
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng 80 jyldyq mereytoyy tek osy ónirding halqyna tiyesili ghana atauly kýn emes, barsha qazaqstandyqtargha ortaq mereke. Endeshe ordaly Ontýstiktin
80 jyldyq toyy qútty bolsyn! Qa¬siyetti ónirge qút qonsyn!
"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407